Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis. 13. Kuidas erineb Dante Odysseusekujutus Homerose omast? Mis võivad olla erinevuse põhjused? Dante esitas Odysseust petturina, mitte kangelasena. See erinevus võis tulla sellest, et Danteni oli müüt jõudnud ,,Aeneise" vahendusel, mitte ei olnud ta tuttav Homerose enda loominguga. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Nii kujutav kunst kui skulptuur võtsid ainestiku otse antiigist, kohati ka vormi (skulptuur). Arhitektuuris võeti kasutusele kuplid ja sammastikud. 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased?
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Kohtu all kahe palmi pärast. Sumerite maailmapilt Taevas (3), taevane ookean, maine ookean, taevavall, maise ookeani sügavus ja põhi, maa(ülemine maa), maa(allmaariik), õhtu(lääs) loojangu mäed, hommik(ida). Tõusu mõed, sellise müüri ja palee surnuteriik Sisse juhtaus renessanssi Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest renaissance- taassünd. Laiemas mõttes tähendab rs uute väärtuste ja uue mõtteviisi tekkimist. Sellel ajal tõusis uuesti ausisse antiikkunst. Oluliseks peeti ka loodus teadusi. Alguse sai renessanss Itaalias 14. sajand ja sealt laienes see edasi teistesse euroopa riikidesse. Oluliseks peeti humanismi. Ja neid teadlasi kunstnikke ja kirjanike ja filosoofe kes siis väärtustasid inimest ja võitlesid inimeste vabaduse eest humanistid. Inimest püüti vabastada kiriku tohmadest mis püüdsid inimese vaimu orjastada. Humanistide arvates pidi inimene olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt vaba. Renessanss
( http://internal.elevantstudios.com/wiki/AjaGooti?show_comments=1 ) Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister GIORGIO VASARI (1511-1574)(LISA1). Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 3 Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaalpühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor
Samuti avastas/pani aluse pastöriseerimisele. Ravis terveks esimesena marutõbis oleva poisi. *Morse leiutas telgraafi * Bell telefoni, esmalt esitati maailmanäitusel Philadelphias 100m kaugeselt *Fonograaf Edisoni poolt *Raadiole pani aluse Hertz, aga ta suri ära. Seega raadio leituamise au üle vaidlesid itaallane Marconi ja venelane Popov. *1895. aastal avati Pariisis esimene kino. Kunstisuunad *Klassitsism: Tähtsustati haridust. Eeskujuks oli antiikkunst. Suur mõju oli valgustusfilosoofidel. Kunstis avaldus mõistuspärasus reeglite ja korra austamises, harmoonia, selguse ja ülevaatlikkuse taotluses. Arhitektuuris igasugused võidu ja triumfikaared. Maalidel võeti eeskuju antiiksetest skulptuuridest, eriti reljeefist. Kunst tol ajal oli plastiline, sümmeetriline, tasakaalus, rahulik jne. *Romantism: Romantismi tagapõhjaks oli pettumine revolutsiooni ideaalides ja laiemalt valgustusfilosoofias üldse
Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju ke erukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi v õi kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sam maste jne. katmisel. Antiikkunsti mõjud Roo ma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstis t üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst.8.10. sajandil oli Lääne Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast v õeti e eskuju. Ka romaani stiilis (10. 12. sajand) on teatud antiigi m õjud. Suureks e eskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.16. sajand) ja klassitsismis (18.19. sajandi vahetus). Klassitsis mi üks haru, ampiir (eriti
Gregorius VII mõjukaim paavst Püha Rooma Keisririigi ajal Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust) Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi
naine. 13. Kuidas erineb Dante Odysseuse-kujutus Homerose omast? Mis võivad olla erinevuse põhjused? Dante Odysseus läks erinevalt Homerose omast pärast kojujõudmist uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani, nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi, selle mäe juures uppus ta laev. Erinevuste põhjuseks võib olla see, et Dante ei tundnud Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon
Teisejärguliseks peeti ajalooteemalisi maale ja portreid. Maastiku- ja olustikumaalid ei olnud tähtsad. Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline. Tegelastel sageli teatraalsed poosid. Tegevus koondatud esiplaanile. Dekoor väljendatud kainelt, teisejärgulised detailid puudusid. Tähelepanu oli juhitud olulisimale, rõhutatud on maalide tõsidust. Plagiaati ja kopeerimist ei mõistetud hukka, vaid soodustati midagi paremat kui antiikkunst polnud ju võimalik luua. Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Maali pind oli täiesti sile. Igapäevaelu oli ,,madal" ja proosaline, sellest ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Maalikunstis kadus huvi elava looduse ja valguse vastu. Maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Loodust püüti parandada, et saavutada täiuslikkust. Et saavutada ,,ideaalne ilu" oli vaja tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks
vastu võtmata. Moodsad kusntistiilid jõuavad alles 1930ndatel, kui Pariisis tehakse taas realismi. Siis võtavad inglased vastu kubismi, fovismi, sürrealismi. H. Moore oli moodsa skulptuuri peaesindaja, võib seostada nii kubismi kui ka sürrealismiga. ,,Toetuv figuur", auguga inimkuju (Mesopotaami kunsti eeskuju). B. Hepworthi loomingus loodusvormid ja nendega sarnased motiivid. Itaalias võimule tulnud fasistid tunnustavad ametlikult kahte kunstistiili: antiikkunst ja futurism. Tehakse väga palju neoklassitsimi. Metafüüsilise maalikunstiga on lood kehvad. USA kunst 1900-1940 20. sajandi alguseks oli USA suhteliselt õhukese kultuurikihiga ühiskond. Kujutava kunsti publik oli väike. 1913. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstnäitus Armory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti, huvi oli suur, kuid publik enamasti naeruvääristas seda. Siiski pani just see näitus aluse moodsa kunsti levikule USA-s. C. Demuth ja S
Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu.
absoluudile sobiliku materiaalse vormi otsingutel aga nad ei leidnud sobivat ja adekvaatset vormi. Nende kunstiteosed kui endast moonutatud nähtusi. Nt kas midagi paistutai üle võimsamateks või multiplitseeriti pisikesteks aspektideks. Tema jaoks on kõige selgem sümboolse etapi nähtus egiptuse püramiidid. Varased orientaalsed kõrgkultuurid; jumalikkuse ideaalile otsiti sobivat materiaalset vormi; looduvormide paisutamine 2) Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering 3) Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine – subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias.
leidnud sobivat ja adekvaatset vormi. Nende kunstiteosed kuj endast moonutatud nähtusi. Nt kas midagi paistutai üle võimsamateks või multiplitseeriti pisikesteks aspektideks. Tema jaoks on kõige selgem sümboolse etapi nähtus egiptuse püramiidid. Varased orientaalsed kõrgkultuurid; jumalikkuse ideaalile otsiti sobivat materiaalset vormi; looduvormide paisutamine · Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering · Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias.
Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi; maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul. Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei tundnud. Figuraalmaali ainestik on nagu varemgi tihti laenatud mütoloogiast ja eeposest, samuti tragöödiatest. Kuulus maalikunstnik oli Apelles. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Vaasimaalikunst suri välja 3. saj. lõpul. 50 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR)..........................................................4 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
