hoolitake, et ta on väärtuslik. Ta vajab tunnet, et teda, tema mõtteid, tegusid ja tundeid võetakse tõsiselt, neid pisendamata. Noorele on vajalik anda ruumi turvaliselt väljendada nii häid kui halbu tundeid. Sugupõlvedevaheline erinevus on vältimatu. Täiskasvanu esindab noore jaoks eelmist sugupõlve, noor järgmist. Mõlemal on üksteisele midagi anda. Mõlemaid vajatakse arengu allikana. Noor esindab sugupõlvede ketis kasvavat, arenevat, kriitilist ja edasipürgivat jõudu. Eelmise sugupõlve esindaja võib talle pakkuda elu aluseid, turvalisust, seisukohti ja kogemusteteadlikkust uueks põhjaks. Täiskasvanu ei saa peatada arengut ega siduda noort iseendaga. Tal on kasulik hoida kinni oma elu väärtustest, kuid ta ei saa nõuda, et noor võtab need omaks küsimata.
Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Normatiivakt ehk õigusloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. 37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aksepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. 38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ( ehk primaarset ) ja teisest ( ehk sekundaarset) õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja era- ja salaasju». Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor käsutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta,
· Edukaks toimetulekuks on vaja uskuda, et suudame edu saavutada ja teiseks õppida oskusi, mis võimaldavad edu saavutada · Paljud inimesed ei tee kunagi jõupingutusi nende oskuste arendamiseks, sest nad ei usu, et edu saavutada võivad · Seega on edu saavutamise esimeseks sammuks positiivsema hoiaku loomine oma keskkonnaga toimetuleku võimete suhtes · Edu saavutamise teiseks sammuks on maailma nägemine võimalusena ja pigem naudingute kui ähvarduste ja valu allikana · Paljud psühholoogid usuvad, et mõtlemisstiilid on kujunenud harjumused. Kui nad seda on, saame neid ka muuta ja konstruktiivsemalt mõtlema hakata · Mõtlemisstiili käsitlemine harjumusena aitab mõista, miks meil on nii raske oma mõtlemisviisi muuta. · Peale korduvaid oma mõtlemise muutmise katsetusi võib see lõpuks siiski õnnestuda ning maailm võib hakata meile senisest erineva ja parema paigana tunduma Emotsioonidele keskenduvad õpitud toimetulekustrateegiad
enda jaoks kirjutatud mälestused (R. Tilgar, K. Tuberik, J. Tibar), tänu millele on õnnestunud restaureerida mõnedki olulised lõigud eesti 1930. aastate džässielus, mille kohta pole leidunud meie arhiivides mingeid materjale. Küllaltki napp kaleidoskoopiline valik andmeid eesti džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos.
Kuid nende produktsioon on väga väike. Igas maailma punktis püüavad rohelised taimed toota võimalikult palju orgaanilist ainet, st. teha võimalikult rohkem tööd. Inimene vastupidi vaatab kuidas minimaalse töötegemisega võimalikult paremini ära elada. Kõik ülejäänud organismid Maal kasutavad taimede poolt toodetud valmis orgaanilist ainet, kasutades seda oma keha ülesehitamiseks ja ka energia allikana. Nii toodavadki rohelised taimed toitu kõigile teistele organismidele (konsumentidele) ökosüsteemis. Konsumendid Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest mikroorganismidest ja lõpetades hiiglaslike sinivaaladega. Siia kuuluvad vihmaussid, kalad, molluskid, putukad, lülijalgsed, kahepaiksed, linnud, imetajad (kaasaarvatud inimene). Ökosüsteemi struktuurist lähtuvalt on võimalik konsumendid jaotada vastavalt toidu allikale: 1
kuulusid ürgsed vabadused. kõikide sõda kõikide vastu. Ühiskond rajanes kollektiivsel tööl ja tarbimisel. Eraomandi ning ühiskondlike gruppide varalise ebavõrdsuse tekkimine viis "kõikide sõja kõikide vastu" olustikus ühiskonna tervikuna krahhi äärele, mistõttu terve mõistus võitis ning lepiti kokku riigi loomises. Riigipea (valitseja) sai oma võimu seega algselt rahvalt (NB! Rahvas kõrgema riigivõimu allikana!). Seega - kui valitseja rikub "lepingut" (kuritarvitab võimu) on rahval õigus sellise valitseja vastu välja astuda (türann kukutada). Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohtade kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid (põhiseadused) ongi selliseks lepinguks.§ 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda (nn kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon (NB
seda mõttetarka on mõjutanud, millisel määral antud seisukoht on kooskõlas sama autori teistes teostes esinevate seisukohtadega, millist perioodi mõtleja arengus või mõtteteaduse üldises ajaloos antud väide esindab, kuivõrd see on mõjutanud hilisema aja autoreid, kui sageli on seda valesti tõlgendatud, kuidas on sellesse suhtunud viimase aja kriitika ja mida ütleb selle kohta "teaduse viimane sõna". Kuid võimalus käsitada toda vana autorit potentsiaalse teadmise allikana, eeldada, et tema seisukohad võiksid mingil moel nüüdisaja inimese mõtteviisi muuta või mõjutada, tõrjutakse kirjeldamatu lihtsameelsusega tagasi. KUNA KOGU INIMKONDA KORRAGA PETTA EI SAA, ON ÜLIMALT OLULINE IGA UUS PÕLVKOND EELMISEST ÄRA LÕIGATA. Vanade ja noorte vastandamine Seda on ajast aega ikka tehtud. Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Singeri (1995) arvates on see eriti iseloomulik moodsale inimesele, s.t tänapäevale.
Oskusi tegutsemiseks pingeolukorras Tagasiside andmise ja saamise oskus Oskusi informatsiooni leidmiseks ja kasutamiseks Lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskusi Tehnilisi oskusi Võõrkeelte valdamist Keskkonna hoiu, säästva ja jätkusuutliku toimimise oskusi Turvalisusega seotus oskusi Tervise eest hoolitsemist Iga inimene peab oskama olema klient 5. Vajadused motivatsiooni allikana Motivatsiooni allikateks on vajadused inimsele on mingi vajadus rahuldamata, mistõttu tunneb ta pingeseisundit. Inimene tahab sellest pingest vabaneda ja see paneb ta tegutsema. Maslow vaadete kohaselt inimesed rahuldavad kõigepealt madalama asmte vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole. 2 6. Konfliktid teeninduses Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama
kas soodustavaid või takistavaid tingimusi muudel alustel kulgevatele arengutele ühiskonnas. Kuid õiguse nimel, õiguslike vahenditega saab luua ka õiglust, hoida ühiskonna arengut normse tasakaalu rööbastel. Tänapäeva õpetatud juristidest paljud kalduvad käsitama õigust normisüsteemina, mille kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete, protsesside jne olemusse teatava loomuliku korrana. Seepärast ei ole inimese ülesanne välja mõelda õigust, vaid avastada see (loomuõiguslik filosoofia).
seletamine. Näiteks peab inimene otsustama, kui palju tarbida ja kui palju säästa, s.t. kuidas jagada ressursse tänase ja homse vahel. Tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku võrreldes tulevikule väiksem kaal (diskonteerimine) – nii kirjeldatakse asjaolu, et inimesed pööravad tulevikule vähem tähelepanu kui olevikule. Klassikaline periood majandusteaduses märgib majandusliku liberalismi väljakujunemist. Varasemalt nähti rikkuse allikana kas rahvusvahelist kaubandust või põllumajandust. Majanduslikud liberaalid seavad esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Klassikaline poliitiline ökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus saab alguse Adam Smithi (1723-1790) raamatu “Uurimus rahvaste rikkuse iseloomust ja põhjustest” ilmumisega 1776. aastal.
kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte Elekter on väga väärtuslik energiakandja, mida kütmiseks kasutada ei ole otstarbekas. Tema tootmiseks on kasutatud oluliselt rohkem primaarenergiat, kui kajastab hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses kasutatav kaalumistegur 1,5. Elekter võib kõne alla tulle soojusenergia allikana vaid ruumides, mis on korstnast kaugel ja kui hoones ei ole keskkütet. Otsene elekterküte on otstarbekas asendada soojuspumpsüsteemidega. Maakütte kasutamise võimalus sõltub krundi suurusest ja kollektori tüübist. Olemasolevatele kruntidele maakollektori paigaldamine on komplitseeritud tegevus (reeglina võimatu). Avatud soojussüsteemi puurkaevu või -augu korral võib maapinnalähedasi taastuva põhjaveevaruga põhjaveekihte kasutada juhul, kui see tagab projektikohase vee koguse
Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Kirjeldatud arusaam põhineb eeskätt tõdemusel, et isik, kes annab vähemalt mingis osas valeütlusi, muutub tõendi allikana tervikuna ebausaldusväärseks, sest olukorras, kus ta on juba valetanud, ei ole piisavat alust uskuda, et tema ülejäänud ütlused vastavad tõele. Seda ka olenemata vastuolude puudumisest tema poolt kohtueelsel uurimisel ja ristküsitlusel räägitu vahel. 12. Praeguse kohtuasja näitel saab aga järeldada, et eespool refereeritud kolleegiumi seisukoht on kriminaalmenetluse praktikas osutunud liiga jäigaks ega võimalda alati arvesse võtta konkreetse kriminaalasja eripära
roodu kapten-leitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja eraja salaasju». Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Forthos ja Aramis, kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadli-perekondadest ja et nad kõik olid musketärid. «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadlipere-kondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
