Kevadel muutub karvastiku värvus (tempeatuurist ja biotoobist olenevalt) tumedaks mustjaspruuniks või pruunikaks. Seda muutust reguleerivad õhusoojus ja päeva pikkus. Valgejänes sõltub kohastumisel teda ümbritsevast õhukeskkonnast. Nendes piirkondades, kus lund pole, ei muutu ka jänese karvastik valgeks. Inglismaa põhjaosas elutsevatel valgejänestel jääb karv ka talvel tähniliseks. Mõnedel kaugel Arktikas elavatel valgejäneste alamliikidel on aasta ringselt valge karvastik. Jänesele on olulised väga hea nägemine, haistmine ning kiirus. Silmad paiiknevad üsna kõrgel peas, niisiis on tema nägemisväli lai. Jänes näeb kaugele ja igasse suunda. Vaenlast silmates tardub ta kõigepealt lootuses, et teda ei märgata. Alles siis, kui ta näeb,et teda on avastatud, sööstab minema. Kaitseks vaenlaste eest uuristab jänes lume sisse pikki käike. Need kaitsevad valgejänest ka pakase eest, kuna neis on soojem. Kas tead, et ...
Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Suurus ja kirjeldus Amuuri tiiger on suurim kaslane üleüldse isegi suurem kui lõvi. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Jahipidamine ja söök Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger tegelikult suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda. Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike,
omaseid koosluseid, lõunanõlvadel lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid; *Allee reegel (printsiip) : asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul. Alleni reegel : imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad,saba,jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel; Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid
Öeldakse ka, et hänilane on lihtsalt linavästriku kollane sugulane. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) 1.1. Välisehitus Hänilase rind ja kõht on säravalt kollased, selg kollakas- või pruunikashall. Emaslindudel kõht kahvatum, poegadel helepruun. Noorlindudel rinnal tume vari ja nokaalune valge. Hoosuled tumepruunid, küünra-hoosulgedel laiad valkjad äärised. Lühima sabaga västriklane, mustal sabal külgedel valged triibud. Alamliikidel saab vahet teha suures osas ainult pea järgi. (Peksar, 2014) Lambahänilasel on pea sinakashall, üle silma valge kulmutriip. Põhjahänilase pealagi kiltkivihall, põsk mustjas ja puudub hele kulmutriip. Mustpea-hänilase pealagi on hänilase alamliikidest kõige tumedam. (Peksar, 2014) Hänilase keskmine suurus on 17 cm, kaal 18 grammi ning tiibade siruulatus 25 cm. Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammust...
49. Elumus ehk ellujäämus, mingit taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite ja kõrge arvukuse toimet või pärast mingit ajavahemikku. Määratakse enamasti sugude ja vanuserühmade kaupa. Elumuskõverad ellujäänud isendite graafiline kujunemine 50. Ökoloogilised reeglid. Alleni reegel seaduspärasus, mille kohaseltimetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (korvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail likidel või alamliikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas alavail (siilid, rebased). Nähtus seisneb termoregulatsiooniga kahanev külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. Bergmani reegel seaduspärasus mille kohaselt püsisoojate loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem.
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem · Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased · Allleni reegel seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail · Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milleskohalikud tegurid kliima muutused korvavad
kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul. Puukoristaja Puukoristajat võib kohata aastaringselt. Puukoristaja on levinud parasvöötme Euraasias. Soomes teda peaaegu ei esine. Puukoristaja on üldiselt paigallind, kui rändab, siis lühikesi vahemaid. Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja võimsa nokaga väike lind. Ta on sinakashalli keha pealmise poolega ja musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja PõhjaEuroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva sabaalune, Lääneeuroopa alamliigil on punakas keha alumine pool. Silmad on puukoristajal mustad, jalad heleoranzhid. Puukoristajal on oskus ronida, pea alaspidi, mööda puutüve alla. Erinevalt rähnidest ei kasuta ta tasakaalu hoidmiseks saba, vaid ainult jalgu. Toitub teinekord ka maapinnal. Puukoristajad on väga aktiivsed ja vilkad. Lindude toidulaudu külastades on nad
vormikohase andmestikuga Seadused: Aljohini seadus seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkeral põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Alleni seadus Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojemas kliimas elavatel imetajatel. Bergmani seadus seaduspärasus, millek ohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suurmad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Commoneri seadus 1. Kõik on omavahel seoses 2. Kõik peab kuhugi sattuma 3. Midagi ei saa võita kaotuseta 4. Loodus teab kõige paremini
elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, 27. Eesti ökosüsteemid. 28. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri reeglid) Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondadeson külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem.
kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindaala suhteliselt vähem Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased Allleni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel – kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milleskohalikud tegurid kliima muutused korvavad 2. Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe – see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemist;
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
· Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine · Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. · Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades · Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga SEADUSED: Commoneri, Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju.
Eestis on 2007. aasta lõpu seisuga 900 hoiuala. Väljasuremine- taksoni kõigi isendite hävimine Globaalne väljasuremine- liik kaob kogu levilast,lõplik. Lokaalne väljasuremine-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Punane raamat- ohustatud ja haruldaste seene-,taime-ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga 2 Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
aeglustuma vähenenud sündivuse ja suurenenud suremuse tõttu. Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 51.Ökoloogilised reeglid: Alleni reegel- seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju.
taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Allee reegel Seaduspärasus, mille järgi asunditena elavate loomade (nt. kajakate) iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Nähtus seosneb termoregulatsiooniga kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A. r. on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel.
suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased Allleni reegel seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail Walteri reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid kliima muutused korvavad 14 15 2. KOAKTSIAD: LIIGISISESED, LIIKIDEVAHELISED Kriteerium: Defineerida suhtevorm, osata välja tuua suhtevormi mõju mõlemale osapoolele nii kokkusaamisel kui ka lahuselu korral. Osata erinevaid suhtevorme omavahel võrrelda.
Aljohhini reegel e. ennetamisreegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Nähtus seisneb termoregulatsiooniga kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A. r. on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
