Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega.
tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass). Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel (nt ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur). Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka oleku- parameetriteks. Olek on ainekoguse seisund, mis on määratud olekuparameetrite konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva
1. Nimeta makro-ja mikroparameetreid. a. Makroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel.Nendeks on näitaks ainekoguse mass,rõhk,ruumala,temperatuur b. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel.Nendeks on näiteks molekuli mass,molekuli kiirus 2. Millised on soojusliikumise kolm põhialust a. Aine koosned molekulidest b. Oskakesed on pidevas liikumises c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes
M[O2] = 2·16= 32 g/mol M[Al(NO3)3] = 27 + 3·14 + 9·16 = 213 g/mol Molaarruumala näitab aine ühe mooli ruumala. Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3. 4. Aine hulga leidmine massi kaudu Et molaarmass, mida on võimalik arvutada, on ühe mooli grammides, siis on võimalik leida massi järgi aine hulk järgmise valemi abil: m n= M , kus n aine hulk moolides (mol) m antud ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga 5. Aine hulga leidmine ruumala kaudu Et molaarruumala on kõikidel gaasidel normaaltingimustel alati 22,4 dm 3/mol, siis on võimalik leida ruumala järgi aine hulk järgmise valemi abil: V n= VM , kus n aine hulk moolides (mol) V antud ainekoguse ruumala (dm3) VM molaarruumala; normaaltingimustel kõikidel gaasidel 22,4 dm3/mol
Vedelike soojendamisel hakkavad osakesed energia kasvu tõttu järjest tugevamini võnkuma ning ühtlasi ka kohti vahetama, kuni lõpuks hakkab vedelik keema, s.t läheb üle gaasilisse olekusse. Keemise ajal keemistemperatuur ei muutu, kuni kogu vesi on aurustunud. Aine keemistemperatuur sõltub rõhust: mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur. Aine tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tihedust tähistatakse kreeka tähega ρ (roo) ja selle põhiühikuks on kg/m3 . Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus on omadus, mis iseloomustab tahkeid aineid. Kõvadus näitab aine vastupidavust lõikamise või kriimustamise suhtes. Tugevuse all mõistetakse materjali vastupidavust näiteks painutamisele, venitamisele või survele- tugev materjal ei purune kergesti.
juures. Vee tihedus on kõige suurem 4°C juures (1,00 g/cm³). Külmumisel paisub vesi märgatavalt (jää tihedus on 0,92 g/cm³), sest jää on hõreda ehitusega, vee molekulide vahel on üsna suured tühimikud. Enamik teisi vedelikke tõmbub aga tahkumisel kokku. Vee molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad
· Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril on kindel arvuline väärtus, mis on määratud oleku või protsessiga. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ning temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: Molekuli mass m0, molekuli kiirus v või molekulide keskimine kiirus v, molekulide keskmine kineetiline energia Ek ja kontsentratsioon n (molekulide arv ruumalaühikus: n=N/V, kus N on molekulide arv ruumalas V). Molekulide keskmine kiirus on võrdne
Rakendatav, kui reaalses gaasis molekulide mõõtmed on tühised võrreldes nendevahelisi kaugusi; molekulid ei interakteeru üksteisega. b. Mikro- ja makroparameetrid, seosed nende vahel Mikroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel – molekuli mass (m0), molekuli kiirus (v) või keskmine kiirus, keskmine kineetiline energia (E k) ja konsetratsioon (n). Makroparameetrid – füüsikalised suurused, mida saab kasutada ainekoguse kui teviku soojusliku oleku kirjeldamisel – ainekoguse mass (m), rõhk (p), ruumala (V), temperatuur (T). Gaasikoguse rõhk (p) ja temperatuur (T) on võrdelised molekulide keskmise kineetilise m0 v́ 2 energiaga. p n ∙ m0 ∙ v́ T É k = 2 2 c. Ideaalse gaasi olekuvõrrand m
n= N n aine hulk (mol) NA N aineosakeste arv (osakest) NA Avogadro arv 6,02·1023 osakest/mol n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid
mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0 kg/kuupdetsimeetrites ehk 1,0 g/kuupsentimeetrites.
tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:molekulil on punktmass.molekulil pole ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja rohkem teha
N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim
kindla koostise ja kindlate omadustega. koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. Aine omadusi Värvus, lõhn iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada Agregaatolek- aine võib tavatingimustel olla tahke, vedel või gaasiline Sulamis- ja keemistemperatuur- puhtal ainel on kindel sulamis ja keemistemperatuur Tihedus- näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Kõvadus- vastupidavus kriimustamise või lõikamise suhtes Tugevus vastupidavuspainutamise, venitamise või surve suhtes Elektri- ja soojusjuhtivus- võime juhtida elektrit ning soojust
aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia kompenseerib aine jahtumisest tingitud energiakaod, seepärast tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Kristallilise aine sulamistemperatuur sõltub aineosakeste keskmisest potentsiaalsest energiast.
2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3. Kuidas on soojusjuhtivus seotud teiste ülekande nähtustega? 4. Erisoojus-on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg-1·K-1. Enimlevinud tähis on c. Soojusmahtuvus- C on võrdetegur keha poolt neelatud või vabastatud soojuse Q ja sellest tuleneva kehatemperatuuri muutuse T vahel. Q=CT=C(T1-T2). Ühikuks energiaühik kraadi või kelvini kohta, näiteks cal/C, cal/K, J/K. 5. Silinder 3 on vasest, sest vase soojusjuhtivus on väga suur ja siis võib tema temperatuuri lugeda kõikjal ühesuguseks. 6
RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol . K) LEIDA: V=? LAHENDUS: pV=m/ RT V=mRT/p V=1 . 8,31 . 373 / (100 000 . 0,018)=1,7m3 Vastus: Veeauru tuleb 1,7m3 KORDAMINE. 1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades
Keemia Kontrolltöö 1. Laboris kasutatavad kaitsevahendid ja riietus. Kitlid, kummikindad, kaitseprillid, gaasimask 2. Keemilised nähtused, mis need on? Mis on keemiline reaktsioon? Ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. Reaktsioon protsess, milles olmasolevatest ainetest tekivad uued ained. 3. Füüsikalised nähtused, mis need on? Mille poolest erinevad keemilised ja füüsikalised nähtused? Füüsikaliste ainetega toimuvad muutused, kusjuures aine jäävad samaks, agakeemiliste nähtuste korral ühtedest ainetest tekivad teised, kulgeb keemiline reaktsioon. 4. Peab oskama nimetada keemilisi ja füüsikalisi nähtusi. Füüsikalised: vihmasadu, jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis...
plahvatamiseks viia üleahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mõlemad on parajasti väikesed,et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega. Vastavat ainekoguse massi nim. kriitiliseks massiks. 16. Inimesele ohtlik- 4 Sv 17. - ja - kiirte eest kaitseb iga käepärane varje. - kiirte varjestamiseks sobib raske metall nt: plii Neutron voo varjestamiseks on vaja nt: mitu meetrit betooni. 18. Tuumaenergiat kasutatakse elektrijaamades ja laevade jõuseadmetes Radioaktiivseid isotoope kasutatakse põllumajanduses ja vähiravis.
7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees? Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt lahustumatuteks. Täiesti lahustumatuid aineid pole olemas. (Ainete ligikaudset lahustuvust vees näitab lahustuvustabel.) 8. Mida väljendab aine tihedus? Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese tihedusega on gaasid. 9. Kirjuta vee tihedus koos tähise ja kolme erineva mõõtühikuga. Vee tihedus ρ(H2O) = 1 g/cm3 = 1 kg/dm3 = 1000 kg/m3 10. Millest sõltub gaaside tihedus? Gaaside tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist. 11. Kirjuta tiheduse arvutamise valem koos tähistustega. Tiheduse määramiseks on vaja mõõta keha mass ja ruumala. Korrapäratu keha ruumala saab mõõta sukeldusmeetodil. Tiheduse arvutamise valem:
kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu töö on võrdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt. Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli, mis avaldub selles, et väljas asuvale elektrilaengule mõjub mingi jõud. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q
kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.sünteesireaktsioonid:väikeste tuumade ühinemine keskmisteks või suurteks - tekkimise tingimused: kõrge temp
!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tund!!! Mis on kolm põhivärvi?
sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass = Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 J /kg ) m mass (1kg) MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada)
http://www.abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu Kristallitüübid(4): 1.ioonkristallides valitsevad tõmbejõud positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel (keedusoolNaCl) 2.aatomkristallides tekivad tõmbejõud tänu ühistele elektronpaaride...
püüdlevad kera kuju poole. 17. Pindpinevusteguri tähis ja ühik. Tähis : ja ühik on 1N/m 18. Mida nimetatakse tahkisteks? Millised ained on amorfsed? Tahke aine millel on kristallstruktuur. Ja tahked ained millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfsekteks. 19. Millal on tegemist monokristalliga? Millal polükristalliga? Krisatllilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteeb säilib üle terve ainekoguse, siis öeldakse,et tegemist on monokristalliga. Polükristallid on kristallilised ained , kus ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 20. Millal on tegemist anisotroopiaga ja millal isotroopiaga? Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Sellist kristalli omaduste soltuvust suunast nimetatakse anistroopiaks. Kui aine omadused suudast ei sõltu, on tegemist isotroopiaga. 21. Millised on ülekanded tahkistes?
Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud soojushulka negatiivseks. Agregaatolekute muutumised on: sulamine, tahkestumine, sublimeerumine, härmatumine, aurumine ja kondenseerumine. Keemine on aurustumine kindlal temperatuuril keemistemperatuuril. Keemine esineb siis, kui vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseke välisõhu rõhuga. Küllastunuks
võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. Keha või ainekoguse (TD süsteemi) siseenergia U saame, lahutades koguenergiast süsteemi kui terviku mehaanilise energia. U = Ekogu - Emeh . Aine siseenergia on tema osakeste summaarne energia nende vastastikusel liikumisel ja mõjustusel. Ideaalgaasi siseenergia on võrdeline tema temperatuuriga: U = c T, kus c on konstant. Termodünaamika I printsiip : aine mingile kogusele antud soojushulk Q (või: olemasoleva soojushulga Q muutus Q ) põhjustab siseenergia kasvu U ja võimaldab paisumisel teha tööd A
Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C.
Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Molekulidevahelised jõud- Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeterTõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Soojusmahtuvus- Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI- süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikulise ainekoguse kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk vms. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks. Soojusmahtuvust massiühiku kohta nimetatakse ka erisoojuseks. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib määratleda nt. temperatuuri ja rõhu kaudu) kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb
Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta. Sojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõsgtmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. a) Vesi 4200 J/kg*K (st et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1K võrra kulub 4200 J energiat). Vesi on kõige suurema soojusmahtuvusega. b) Tellis 750 J/kg*K (st et 1 kg tellise temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra kulub 750 J energiat) 6. Teisenda SI-süsteemi järgmised suurused: a) 0,5 at = 500 000 Pa
Vedelikust, pinnasest, temperatuurist. o Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus? Jämedates torudes takistab raskusjõud pindpinevusest ja märgamisest tingitud vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka. o Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited). Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED. Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid). ISOTROOPSED. Ioonkristallid (nt keedusool) Aatomkristallid (nt teemant) Molekulkristallid (nt jää) Metallilised kristallid (kõik metallid) o Tahkiste liigitus osakeste paiknemise järgi (kaks näidet). Kuubilied ja rombilised rühmad. o Ülekandenähtused tahkistes.
üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest seda ei piira õhu juurdevoolu vajadus ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus samaaegselt lõhustuvate tuumade arv järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühe tuuma lõhustumisel kaks neutronit, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt kaks uut lõhustumist. Ütleme selle kohta, et reaktsiooni paljunemistegur võrdub kahega, üksteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab 1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem
M A G N E T V Ä L J A J Õ U J O O N R S A H T T E R I T A K I S T U S U Y T A T G T E L E K T R I J U H T E R W R V B B M Ö E L E K T R I V Ä L I F G A 2. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. 3. Energia mõõtühik. 4. Soojushulk, mida on vaja ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 5. Aine, mille lahus juhib elektrivoolu. 6. Väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. 7. Gravitatsioonilise vastastikmõju edasikandja. 8. Näitavad kokkuleppeliselt vaadeldavas välja punktis magneti põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. 9. Liigi Homo sapiens esindaja. 10. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. 11. Pinge ühik. 12. Riist ilmakaarte määramiseks. 13
Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur 23)Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune? Neil on sarnane omadus voolata 24)Nimeta amorfseid aineid? puit,nahk,klaas,riie 25)Nimeta amorfse aine omapära? Omapäraks on sulamis temperatuuri puudumine. 26)Millal on tegemist monokristalliga? Monokristalliga on tegemist siis kui tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse. 27)Millal on tegemist polükristalliga? Siis kui ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 28)Mida nimetatakse anisotroopiaks? Anisotroopia on monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles,et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. 29)Mida nimetatakse isotroopiaks? (2 punkti) Isotroopia on gaaside, vedelike ja polükristallide omadus,mis seisneb selles,et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast.
intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida
Seepärast kannavad tahked ja vedelad faasid ühist nimetust, kondensaine. 7.Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud? Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g
toimuda soojusvahetus. Neid kogumeid nimetatakse termodünaamilisteks süsteemideks. Kui süsteemi parameetrid muutuvad, siis süsteem läheb ühest olekust teise, st süsteemi parameetrid muutuvad. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Ajalooliselt on vanimtermodünaamika ja sellepärast alustamegi sellest. 4.1. Termodünaamika Termodünaamika kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur . Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mis on määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1
· kõrvalkalde erinevus sirgjoonelisest teest elektriväljas ja magnetväljas. NB! -kiirgus on rasikeim 6. Nihke reegel · -lagunemisel A/Z X-> A-4/Z-2 Y+ 4/2He Tuuma muundumisel tekib teine element. · -lagunemisel A/Z X-> A/Z+1 Y + -1e Neutroni asemele jääb tuuma prooton. Massiarv ei muutu, laeng suureneb. 7. Poolestusaeg ajavahemik, mille jooksul pooled antud ainekoguse aatmi tuumad lagunevad. Seega radioaktiivse aine aktiivsus väheneb selle ajaga 2 korda (aktiivsus lagunemiste arv sekundis). Nº -aine alghulk ajahetkel t=0 Kui t=T, siis N=Nº/2 N- on ainehulk hetkel t Kui t=2T, siis N=Nº/2² T- poolestusaeg Kui t=3T, siis N=Nº/2³ Kui t=4T, siis N=Nº/2 N=Nº2 astmes(t/T) Alles jäänud osakeste arvu mingi aja möödudes-> Radioaktiivse lagunemise seadus. 8
* molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas)
(H.Le Chatelier, 1884): Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused Le Chatelier’ printsiibist: 1) Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2) Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist. (sademe, gaasi või (ioonprotsessides) vähedissotsieeruva ühendi (sageli H2O) teke).
ülesannete lahendamisel. Kui näiteks anumasse massiga , temperatuuriga ja erisoojusega valada veekogus massiga , temperatuuriga ja erisoojusega , siis süsteemi temperatuur peale tasakaalu saavutamist avaldub. Valemiks kasutatakse võtet: Erisoojusega sarnane, kuid sellest veidi üldisem mõiste on soojusmahtuvus.11 Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·K-1. Soojusmahtuvust võib väljendada ka ühikuliste ainekoguste kohta, olgu selleks siis mass, ainehulk. Soojusmahtuvust moolides väljendatud ainehulga kohta nimetatakse ka moolsoojuseks.12 11 https://et.wikipedia.org/wiki/Erisoojus (10.02.16) 12 https://et.wikipedia.org/wiki/Soojusmahtuvus (10.02.16) 11 5. Sulamissoojus
· Kriitiline mass Väikese koguse aine puhul on juhusliku tuuma lõhkemisel tekkivatel neutronitel väike tõenäosus teisi tuumi kohata. Sellised neutronid väljuvas enamasti ainest ning ei kutsu esile ühegi teise tuuma lõhkemist.Sellisel juhul on k <1. Kui aine kogus on piisavalt suur, ehk kui juhusliku tuuma lõhkemisel tekkinud neutronitel on väga suur tõenäosus kohata uut tuuma ning sundida see lõhkema, tekib ahelreaktsioon. Vastavat ainekoguse massi nim kriitiliseks massiks. Kriitilise massi korral on k>1. · Kergete tuumade ühinemine, energia vabanemine Kergete tuumade ühinemisel kasutatakse raskevesiniku kahte aatomit, mille liitmisel tekib heelium. Prottsessi iseloomustab võrrand . Vabaneb 24 MeV energiat, sest luuakse rohkem sidemeid kui lagundatakse. Seda kasutatakse termotuumareaktsioonides, kuid seda on raske kasutada, sest reaktsiooni toimumiseks
b. Risttahukas a * b * c c. Silinder - Sp² * H (r² * H) o Mass Tähis: m Mõõtühik: 1kg Mõõteriist: kaal Valem: a. m=F/g o Tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01
Looduses esineb aine plasmana naiteks tahtedes, virmalistes, valgus. SOOJUS Mikroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse uksikute molekulide kirjeldamiseks: ? molekuli mass; ? molekuli kiirus ja molekulide keskmine kiirus; ? molekuli kineetiline energia ja molekulide keskmine kineetiline energia; ? molekulide kontsentratsioon. Mikroparameerite analuusimisega tegeleb molekulaarfuusika. Makroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku oleku kirjeldamiseks: ? ainekoguse mass; ? olekuparameetrid ? rohk; ? ruumala; ? temperatuur. Makroparameetrid on holpsasti moodetavad ja nende analuusimisega tegeleb termodunaamika. Molekulaarfuusikat ja termodunaamikat seob omavahel statistiline fuusika. Molekulide soojusliikumine: ? tahkistes vonkumine tasakaaluasendite umber; ? vedelikes vonkumine ja huppeline edasiliikumine; ? gaasides pidev kaootiline liikumine
Tähis: c 61. Sulamissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: 62. Aurustumissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64. Keha soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: C 65. Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 66. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 67. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. 68
Tähis: c 61. Sulamissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: λ 62. Aurustumissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus – teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64. Keha soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: C 65. Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 66. Newtoni II seadus – Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 67. Newtoni III seadus – Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. 68
Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest. Soojus ei saa iseenesest külmemalt kehalt soojemale minna. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See on loomulik. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. 62.Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia. Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus/puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga.
SISEENERGIA energia, mida keha omab tänu teda moodustavate molekulide või aatomite liikumisele ja vastastikmõjudele ning ta on võrdne molekulide keskmise kineetilise ja potentsiaalse energia summaga, kusjuures Ek mõõdetakse keha endaga seotud taustsüsteemis. Selle muutumise viisideks on soojusülekanne ja mehaaniline töö. Soojusülekande liigid: Konvektsioon füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub keha moodustatava ainekoguse ümberpaiknemise tõttu. Soojuskiirgus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni. SOOJUSHULGA ARVUTUSVALEM sel juhul, kui keha temp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
