Euroopa riigid: Aasia riigid: 1. Island, Reykjavik 44. Afganistan Kabul 2. Suurbritannia, London 45. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 3. Iirimaa, Dublin 46. Armeenia Jerevan 47. Aserbaidzaan Bakuu 4. Portugal, Lissabon 48. Bahrein Al-Manamah 5. Hispaania, Madrid 49. Bangladesh Dhaka 6. Prantsusmaa, Pariis 50. Bhutan Thimphu 7. Belgia, Brüssel 51. Brunei Bandar Seri Begawan 8. Holland, Amsterdam 52. Filipiinid Manila 9. Saksamaa, Berliin 53. Gruusia Thbilisi 10. Sveits, Bern 54. Hiina Peking 55. Ida-Timor Dili 11. Itaalia, Rooma 56. Iisrael Tel Aviv 12. Austria, Viin 57. India New...
18th November 2007 Dear Sir, I am writing to inform you that the goods I ordered from your company have not been supplied correctly. I bought a pair of jeans from your a mail-order catalogue and I am very disappointed with them. Firstly, in catalogue was text whose describes this product. Actually this company are not the only in this country, which licenced to sell this top brand, because I have seen them in a local store too. Secondly, it was not excellent quality just on the contrary, because the zip of jeans was broken. There were not available in all sizes. Or then why your company sent me wrong size? The problems do not stop here. I ordered black jeans, but you sent me blue ones. And your catalogue did not deliver the goods my free T-shirt missed in my purchase, even thought each purchases must be including free T-shirt. Actually, it was not unbeatable pric...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
S Sõiduauto 13 165/80R13 165 lamell S Sõiduauto 13 165/80R13 165 naast S Sõiduauto 13 175/70R13 175 lamell S Sõiduauto 13 175/70R13 175 lamell S Sõiduauto 13 175/70R13 175 naast S Sõiduauto 13 185/70R13 185 naast S Sõiduauto 13 155/80R13 155 naast S Sõiduauto 13 155/70R13 155 naast S Sõiduauto 13 175/70R13 175 naast S Sõiduauto 13 175/70R13 175 naast S Sõiduauto 13 175/70R13 175 lamell S Sõiduauto 13 175/70R13 175 naast
1. 180 70 32400 4900 12600 2. 180 65 32400 4225 11700 ∑ Xi i=1 3. 178 75 31684 5625 13350 X= N 4. 180 76 32400 5776 13680 N 5. 184 75 33856 5625 13800 6. 185 74 34225 5476 13690 ∑ X 2i i=1 X 2= 7. 190 88 36100 7744 16720 N 8. 192 75 36864 5625 14400 9. 185 75 34225 5625 13875 10. 181 75 32761 5625
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
2)2200 4)428 DK 2200 KK 428 S1 828 1% sellest 1) D: Arvelduskonto 50 000 D: Ostjate tasumata arved 210 000 K: Müügitulu 260 000 2) D: Väärtusvähend 2200 K: Ostjate tasumata arved 2200 3) D: Arvelduskonto 185 000 K: Ostjate tasumata arved 185 000 4) D: Ebatõenäoliselt laekumata arvete kulu 428 K: Väärtusvähend 428 Tulud 2600 Kulud 428 Ostjate laekumata arved 82 800 Väärtusvähend -828 Neto 81972
192 76 177 76 186 73 177 76 179 79 178 76 172 79 178 77 184 86 178 77 198 70 179 77 173 79 179 77 196 75 179 77 193 90 180 78 172 70 180 78 185 73 181 78 184 73 181 78 175 80 181 78 187 75 182 78 179 79 182 79 194 81 183 79 172 73 183 79 173 88 183 79 178 89 184 79 187 82 184 79 175 88 184 80 182 77 184 80 181 88 184 80 188 71 184 80 168 85 184 80 185 75 185 81 194 70 185 81
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud. Kaasuvateks haigusteks ajuvereringe häired ning halvatus, mis on tingitud eelnevalt läbipõetud ajurabandusest
olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 -
198 70 179 77 173 79 179 77 196 75 179 77 193 90 180 78 172 70 180 78 185 73 181 78 184 73 181 78 175 80 181 78 187 75 182 78 179 79 182 79 194 81 183 79 172 73 183 79 173 88 183 79 178 89 184 79 187 82 184 79 175 88 184 80 182 77 184 80 181 88 184 80 188 71 184 80 168 85 184 80 185 75 185 81 194 70 185 81 171 90 185 81 177 80 186 81 169 89 186 81 184 75 186 81 195 79 187 81 178 78 187 81 169 78 187 81 176 77 187 82 191 77 187 82 197 78 188 83 181 86 188 84 184 85 188 84 169 76 188 84 187 81 188 84 175 90 188 84 174 73 189 84 184 84 189 84 185 71 190 85 192 74 190 85 167 81 191 85 198 81 192 86 183 86 192 86 169 82 192 86
0 1 0 230 2 0.02 228 3 0.04 222 4 0.06 210 5 0.08 185 6 0.1 145 7 0.12 100 8 0.14 64 xmax 9 0.155 46 xmax/2 10 0.0775 191
Ülesanne Muutke antud tabeli kujundust nii, et see näeks välja nagu allpool oleval pildil Linnadevahelised kaugused Haapsalu Koidula Loksa Märjamaa Narva Tallinn Tartu Haapsalu X 347 168 66 312 99 249 Koidula 347 X 284 282 267 285 100 Loksa 168 284 X 135 175 67 185 Märjamaa 66 282 135 X 280 67 183 Narva 312 267 175 280 X 211 178 Tallinn 99 285 67 67 211 X 186 Tartu 249 100 185 183 178 186 X
Liis Peet PS-1.kursus-kaug Ülesanne 1 Ettevõte müüb praegu 10 000üh hinnaga 285kr tk. Üh muutuvkulu on 185kr. Püsikulud moodustavad 750 000kr. Vabad tootmisvõimalused on olemas. Samaaegselt pakutakse tellimust 15 000 tootele tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kog...
(4a-3b)²-3b(3b-7a)= 16a²-24ab+9b²+21ab=16a²-3ab Arvutan avaldise väärtuse kui a=0,5 ja b=-2/3 16*0,5-3*0,5*(-2/3)=5 1)250*74%/100%= 185 (kr) 2) 50:250=0,2 0,2*100%=20% 3) 250-185-50=15(kr) 4)15:250=0,6 0,6*100%=6% Olgu üks arv x ja teine x-9, nende arvude korrutis on 532, Saan võrrandi x(x-9)=532 x(x-9)-532=0 x²-9x-532=0 kasutan lahendi valemit Leian teis arvu 28-9=19 Kontroll: üks arv on 28 ja teine 19 nende arvude korrutis On 532. 1.Leian seina pindala S=ab S=3,6*2,4=8,64 (m²) 2. Leian ristküliku kujulise plaadi pindala S=ab S=20*30=600 (cm²)=0,06 (m²) 3
60 170 62 172 63.9 173 65 173 65 173 68 175 70 175 73 176 74 178 77 181 82 183 83 186 90 193 matemaatika eksamitulemused 30 35 40 45 50 55 Punktide arv kaalu- ja pikkustevaheline seos 200 195 P 190 i k 185 k u 180 s 175 ( c 170 m ) 165 160 155 c 170 m ) 165 160 155 150 45 50 55 60 65 70 75 80 8 Kaal (kg) 5 heline seos 75 80 85 90 95 )
2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162 43,5 0 2007 5 8 SV 22 AHV 171 53,5 0 2007 5 8 SV 16 AHV 121 17,5 1 2007 5 8 SV 40 AHV 257 265,3 0 2007 10 11 SV 25 AHV 167 52 2007 10 11 SV 22 AHV 178 72 2007 10 11 SV 22 AHV 185 73 2007 10 11 SV 25 AHV 185 83 2007 10 11 SV 25 AHV 194 104 2007 10 11 SV 25 AHV 197 94 2007 10 11 SV 40 AHV 203 119 2007 10 11 SV 40 AHV 208 122 2007 10 11 SV 40 AHV 211 120 2007 10 11 SV 40 AHV 212 147 2007 10 11 SV 25 AHV 214 130 2007 10 11 SV 40 AHV 215 142
5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 43 Andrus m 187 45 Terje n 162 37 Kristi n 157 36.5 Maris n 162 39 Tuuli n 173 39 Marek m 181 43 Krista n 168 38 Hanneloore n 173 37.5 Andres m 186 45 Andres m 192 45.5
R Ax = = =1850 N l 0,2 Koostan paindemomentide epüürid: l M yC=−R Ay ∙ =−407,5 ∙ 0,1≈−41 Nm 2 l M 'yC=−R Ay ∙ −M =−407,5∙ 0,1−54,6 ≈−95,35 Nm 2 l M xC =R Ax ∙ =1850 ∙ 0,1=185 Nm 2 Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikus lõikes C: ekv= √ M x + M y +0,75 T =√ 185 + 95,35 + 0,75∙ 388,5 ≈ 396 Nm M IV 2 2 2 2 2 2 Ekvivalentpinge ohtlikus lõikes C: IV M IV ekv 32 M IVekv 32 ∙ 396 R 420 σ = ekv = 3 = 3 ≈ 32,3 MPa< [ σ ] = eH = =280 MPa W πd r 3,14 ∙ 0,05 S 1,5 Kontrollarvutus
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Eesti N 170 57 52 40 2 3 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 võileib jah Eesti M 172 66 54 42 1 4 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti M 183 73 54,5 44 4 võileib ei Eesti M 185 72 56 44 1 4 võileib nii ja naa Eesti M 187 94 59 46 1 3 võileib jah Eesti M 183 83 56 43 3 3 puder jah Eesti M 190 102 59 46 1 3 võileib jah Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 muu ei Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul
Võra Võra Võra läbimõõt läbimõõt läbimõõt Kõrgus (H) (D) Kõrgus (H) (D) Kõrgus (H) (D) Aritmeetiline keskmine (x) 326,6 194,2 331,9 175,05 264,3 109,8 Varieerumise ulatus(w) 335 182,5 350 237,5 335 185 Dispersioon (D) 3823,9 1580 5117,2 2116,2 8364,3 2866,3 Standardhälve (s) 61,8 39,7 71,5 46,0 91,5 53,5 Variatsioonikordaja (v) 18,9 20,5 21,6 26,3 34,6 48,8 Standardviga (m) 8,7 5,6 10,1 6,5 12,9 7,6
Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3
Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses (aazio) 4 2 200 000 2 200 000 Kohustuslik reservkapital 220 000 220 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116
Faili nimi muuda selliseks: Perekonnanimi.xls p 30 F Kaare sille 16 m Horisontaalne toereakts 162.5 kN Kaare kõrgus 3.2 m Vertikaalsed toereaktsio 185.0 105.0 Kaare telje raadius m Praegu vastavad siin töölehel olevad arvud harjutustunni näite Tabeli lahtritest on ära kustutatud kõik valemid, mis kodutöö t Lõige 0 1 2 3 4 5 6 7 x, [m] 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9
Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 194 177 185
Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses otsus Saksa sõjaväkke minna, oli nende hulgas ka Harald. Ta asus teenima 185.Idapataljoni, mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel majas nr.44. Harald Nugiseksist, tolleks ajaks 20.aastasest noormehest sai esimene kord sõdur. Väljaõpe toimus Tallinnas ning seal sai ta ka oma esimese sõdurimundri, mis oli miskipärast sõjaeelse Läti vorm. Enne 1941.aasta jõule viidi Idapataljon Narva, kus nende asukohaks sai Hermanni kindlus. Harald ei teadnud veel, et peab sõdima hiljem just seal. 6.jaanuaril saadeti 185
Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3
esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm Elina 39 63 169 ema Malle 41 58 172 isa Imre 42 75 182 poiss Steve 43 85 185 Vanaema Eha 39 58 166 Vanaema Milvi 40 95 165 Vanaisa Neeme 41 80 170 vend Marko 47 69 196 3. Statistilised näitajad 1.1 Mahu ja asendikeskmised Jala number Kaal kg Kasv cm
Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3
N=33.
Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis
tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid.
Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6
max-min 185-155
= =5cm
klasside arv 6
Klassid f
155
Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva Merkuur Kuude hulk: 0 Veenus Pöörlemistelje kalle: 0° Maa Veenus: Marss Jupiter Saturn ...
Pere ühe kuu eelarve Tulud Kulud (sissetulekud) (väljaminekud) Töötasu 392+800= +1192 Lisatasud +62 Eluase -185-150=-335 Rahalised preemiad 0 Toit -257 Toetused 0 Transport -5-5-100-150=-260 Riiklikud toetused ja abirahad Sideteenused -19-8-45=-72 Lastega seotud kulud -23-19-65=- +38 107 Kohalikud toetused ja abirahad 0 Kool. Lasteaed -5-25-=-30 Annetused 0 Ravimid 0 Tulu ettevõtlusest 0 Tervishoid -25-30=-55 Tulu rendist 0 ...
ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID TROMBOLÜÜTIKUMID Suure riskiga patsienditdel trombi lõhustamiseks. Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest. STREPTOKINAAS PLASMINOGEENI AKTIVAATORID Toodavad streptokokid. ALTEPLAAS (Actilyse) Palju kasutatud ja uuritud. Manustatakse i/v Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini. Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED: Verejooks KÕRVALTOIMED: Verejooks ...
Meeskonnasõit Mis see on? Meeskonnaliikmed kasutavad üksteist kordamööda liidrina. Kõigil võistkondadel peab olema saateauto, mis peab sõitma meeskonna tagumisest ratturist vähemalt kümme meetrit tagapool. Võistlejate juhendamiseks on lubatud kasutada valjuhääldajat. Vahendid Lubatud on võistelda jalgrattaga, millel peab olema traditsiooniline kuju. Jalgratta pikkus ei tohi ületada 185 cm, laius 50 cm, kaal 6,8 kg ning rattad peavad olema ühesuguse läbimõõduga vahemikus 55-70 cm (sh kumm). Juhtraud ei tohi asetseda sadulast kõrgemal. Reeglid Klaasnõude kasutamine joomisel on võistluste ajal keelatud. Võistkonnast maha jäänud ja pööret mitteläbinud rattur aga ei tohi kaaslasi abistada. Kui ta seda teeb, kõrvaldatakse kogu võistkond. Meeste ühepäevasõidu pikkus 250-280 km. Naiste ühepäevasõidu pikkus on 120-140 km
Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism
Päevalill Iseloomustus • Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast • Perekonda kuulub 70-80 liiki • Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli •...
Tapi läbimõõt dt = 45 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm. Ülejäänud läbimõõdud valime konstruktiivselt. Rummu pikkus l r = (1,2...1,8) d r = (1,2...1,8) 50 = 60...90 mm Valime l r = 90 mm Rummu välisläbimõõt l r 2 = (1,6...1,8) d r = (1,6...1,8) 50 = 80...90 Valime dr2 = 90 mm. Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. 185 27 163 450 Seega l 650 mm, l1 70 mm, l2 85 mm, l3 480 mm. Reaktsioonjõudude leidmine. F F Siis RB l - (l 2 + l 3 ) - l 2 + Fv l1 = 0 2 2 F F 4,4 4,4
Molübdeen LEIUTAMINE Carl Wilhelm Scheele Click to edit Master text styles hakkas 1779 a. Second level molübdeeni uurima Third level Fourth level Kuna tal ei olnud Fifth level kõrgtemperatuurilist ahju, pöördus ta Peter Jackob Hjelmi poole Nii on Mo avastamine kahe mehe koostöö tulemus OMADUSED Hallikasvalge Rasksulav raskmetall Toatemperatuuril Click to edit Master text styles keemiliselt püsiv Second level Looduses leidub Mo Third level Fourth level ainult ühendeina ...
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 4 2,333333 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 3 2,25 x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5
2 300 55 231 231 5 15 3 300 50 213 213 0 14 4 300 47 164 164 1 14 5 300 48 185 185 4 Tabel 5-3 Tardumisaegade määramine Tardumisaja algus 25min Tardumisaja lõpp 25min 3sek Joonis 4-1 Nõela vajumine kipsi sisse 45 40 35 30 25 20 15 [mm] 10 5 0 Tabel 5-4 Surve- ja paindetugevuse määramine Proovikeha
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 Saksa ja mittesaksa elanikkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 Maamajandus ja külarahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 Elatusalad ..... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 Küla ja talu ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 Mõis ............ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. , T ( , , 80 ). c . 1404 , (), . (), XIX -- ), ( 9,6 ²). , , , . . ( ) 8 , . 45 , . (45.6 ). · , 1900 , , , , , . , . 185 - . 37 - ; 9 . 100 000 . 29 2009 98 532 . , . 79,0 % , 17,0 %, , , (, , , , , .) 4,0 %. -- . -- , . : , XX , (. Pühajärv) -- . 6 . 18-19- , , , , .. . , , , , . , . . ; 1977 5178 . 1970 , , . , , . . . 1998 . 35 . 23 .
jah hommikul ei N 179 72 57,5 41 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah M 180 80 57 43 2-3 3 võileib jah ei M 183 150 63 46 0-1 3 ei söö tavaliselt jah hommikul ei M 185 72 57 43 >3 5 puder ei jah M 185 77 55 44 >3 3 võileib jah jah M 187 98 57 43 0-1 3 muu jah ei M 190 85 58 46 2-3 3 võileib ei jah M 193 100 57,5 46 0-1 3 võileib nii ja naa ei M 194 88 54 47 0-1 3 ei söö tavaliselt ei hommikul ei
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal
tootmismahust esituvad kujul: TC = 700 + 50q - 3q 2 + 0,4q 3 MC = 50 - 6q + 1,2q 2 a) Leida analüütiline kuju (võrrandid) järgmistele kuludele: püsikulu (FC), muutuvkulu (VC), keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). TC ATC = b) Täita tabel q q FC VC AFC AVC ATC MC 5 700 225 140 45 185 10 700 600 70 60 130 15 700 1425 46,67 95 141,67 20 700 3000 35 150 185 25 700 5625 28 225 253 17 17.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 5:
Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ...
MUST -TOONEKURG Sisukord Linnuvälimus......................................................2 Toitumine............................................................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse ...
lastehoid, lillede tellimine ja kohaletoimetamine, valuutavahetus, autorent erinevad piletid, linnaeksursioonid Hinnakiri Tuba ühele: alates 115 Tuba ühele: alates 109 Tuba kahele: alates 115 Tuba kahele: alates 109 Sviit: alates 185 Sviit: alates 189 Lisavoodi: alates 30 Lisavoodi: alates 25 Koostööpartnerid - City Spa Need hotellid meeldivad mulle ning tahaks isegi seal ööbida, kuna toad tunduvad ilusad ja korralikud. Tugevused on, et mõlemad pakuvad erinevaid pakette ning on palju lisateenuseid
Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
