Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-segment" - 354 õppematerjali

thumbnail
5
pdf

Arvutid I esimene praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...

Informaatika → Arvutid i
418 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvutid I praktikumi esimene töö

Segment : D Elementbaas : {NOR} $ 1 5.0E-6 2.9224283781234943 50 5.0 43 L 352 240 320 240 0 1 false 5.0 0.0 L 352 368 320 368 0 1 false 5.0 0.0 L 352 464 320 464 0 1 false 5.0 0.0 L 352 560 320 560 0 1 false 5.0 0.0 I 432 320 512 320 0 0.5 I 416 416 512 416 0 0.5 I 416 528 512 528 0 0.5 153 736 208 848 208 0 3 0.0 153 720 352 848 352 0 3 5.0 153 720 496 832 496 0 4 0.0 w 352 240 352 192 0 w 352 192 448 192 0 w 352 320 352 368 0 w 352 320 432 320 0 w 352 416 352 464 0 w 352 416 416 416 0 w 352 528 352 560 0 w 352 528 416 528 0 w 512 320 512 224 0 w 352 560 592 560 0 w 592 560 592 208 0 w 592 208 736 208 0 w 560 192 560 336 0 w 560 336 720 336 0 w 640 352 720 352 0 w 640 352 640 224 0 w 640 416 640 368 0 w 640 368 720 368 0 I 464 192 528 192 0 0.5 w 448 192 464 192 0 w 352 368 608 368 0 w 608 368 608 464 0 w 608 464 720 464 0 w 624 416 624 512 0 w 624 512 720 512 0 w 512 528 720 528 0 w 832 496 976 496 0 w 976 496 976 352 0 w 976 352 10...

Informaatika → Arvutid i
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Segmentindikaator

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 L 128 320 48 320 0 1 false 5.0 0.0 L 128 416 48 416 0 0 false 5.0 0.0 L 128 512 48 512 0 0 false 5.0 0.0 151 144 128 240 128 0 2 0.0 w 192 192 112 192 0 w 112 112 112 192 0 w 112 112 144 112 0 w 144 144 144 112 0 w 240 320 128 320 0 w 224 416 128 416 0 w 224 512 128 512 0 151 144 240 240 240 0 2 0.0 151 160 368 272 368 0 2 5.0 151 160 464 272 464 0 2 5.0 w 128 448 128 512 0 w 128 448 160 448 0 w 128 352 128 416 0 w 128 352 160 352 0 w 128 224 128 320 0 w 128 224 144 224 0 w 160 384 160 352 0 w 160 480 160 448 0 151 448 112 592 112 0 2 5.0 w 192 192 368 192 0 w 400 192 400 96 0 w 400 96 448 96 0 w 240 240 448 240 0 w 448 240 448 128 0 151 496 224 608 224 0 3 5.0 w 240 128 352 128 0 w 352 128 352 208 0 w 352 208 496 208 0 w 240 320 400 320 0 w 400 320 400 224 0 w 400 224 496 224 0 w 224 416 480 416 0 w 480 368 480 240 0 w 480 240 496 240 0 151 496 336 640 336 0 2 5...

Informaatika → Arvutid
12 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I Labor1 segmentindikaator

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 w 832 336 976 336 0 w 832 240 832 320 0 w 832 320 976 320 0 w 832 528 848 528 0 w 848 368 976 368 0 L 352 288 272 288 0 0 false 5.0 0.0 L 352 352 272 352 0 0 false 5.0 0.0 L 352 224 272 224 0 0 false 5.0 0.0 L 352 416 272 416 0 0 false 5.0 0.0 w 352 384 352 352 0 w 416 288 352 288 0 w 416 224 352 224 0 w 352 224 352 256 0 w 880 384 976 384 0 153 976 352 1152 352 0 4 5.0 w 832 432 832 368 0 w 832 368 848 368 0 w 848 528 848 384 0 w 848 384 880 384 0 w 352 416 352 448 0 153 704 240 832 240 0 3 0.0 153 704 336 832 336 0 3 0.0 153 704 432 832 432 0 3 0.0 153 704 528 832 528 0 4 0.0 w 352 352 416 352 0 w 352 416 416 416 0 w 464 256 464 224 0 w 464 320 480 320 0 w 480 320 480 240 0 w 480 240 704 240 0 w 416 416 496 416 0 w 496 256 704 256 0 w 464 384 464 336 0 w 496 352 704 352 0 w 512 224 512 416 0 w 512 416 704 416 0 w 528 336 528 432 0 w 528 432 704 432 0 w 544 320 544 512 0 w 544 512 704 51...

Informaatika → Arvutid i
59 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Arvutid I - Labor 1 (vene keeles)

1 : C : {NAND} 1. ( ), . : 0, 1, 2, 3, 4 , 7, 8, 9, A, d. 2. . 1 2 3 4 C 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 0 7 0 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 0 C 1 1 0 0 0 d 1 1 0 1 1 E 1 1 1 0 0 F 1 1 1 1 0 3. . 4. 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 5. ­ NAND 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 2 4 4 2 2 3 3 1 1 3 3 4 4 1 3 3 4 1 1 3 4 6.

Informaatika → Arvutid i
103 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arvutid I praktikum I NAND; d-segment

Arvutid I praktikum I NAND d-segment www.falstad.com/circuit TTU 2014 $ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 x 140 102 164 108 0 24 x1 x 140 216 164 222 0 24 x2 x 140 348 164 354 0 24 x3 x 134 491 158 497 0 24 x4 151 352 352 432 352 0 2 5.0 151 560 176 640 176 0 2 5.0 151 352 224 432 224 0 2 5.0 151 352 112 432 112 0 2 5.0 151 560 80 640 80 0 2 5.0 151 560 272 640 272 0 2 0.0 151 560 368 640 368 0 2 5.0 151 560 464 640 464 0 2 5.0 w 272 96 272 64 0 w 272 208 272 176 0 w 272 176 432 176 0 w 272 64 432 64 0 w 432 64 560 64 0 w 560 96 464 96 0 w 464 96 464 224 0 w 432 224 464 224 0 w 432 112 480 112 0 w 480 112 480 160 0 w 480 160 560 160 0 w 432 176 432 192 0 w 432 192 560 192 0 w 480 160 480 256 0 w 480 256...

Informaatika → Arvutid i
80 allalaadimist
thumbnail
0
ckt

Praktikum 1. Segment : E Elementbaas : {NAND}

docstxt/129872735550819.txt

Informaatika → Arvutid i
89 allalaadimist
thumbnail
0
dwm

Labor 1 (segment D NAND)

docstxt/123679545828154.txt

Informaatika → Arvutid i
149 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Segmentindikaatori Segment : D Elementbaas : {NAND}

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 480 96 384 96 0 1 false 5 0 L 480 128 384 128 0 1 false 5 0 L 480 192 384 192 0 1 false 5 0 L 480 240 384 240 0 1 false 5 0 w 608 128 480 128 0 w 608 128 608 160 0 w 688 160 608 160 0 w 688 128 608 128 0 w 480 192 608 192 0 w 608 192 608 224 0 w 608 224 688 224 0 w 608 192 688 192 0 w 608 272 608 240 0 w 608 272 688 272 0 w 688 240 608 240 0 151 736 144 784 144 0 2 0 151 736 208 784 208 0 2 0 151 816 256 864 256 0 2 0 w 816 240 688 240 0 w 816 272 688 272 0 w 736 224 688 224 0 w 736 192 688 192 0 w 736 160 688 160 0 w 736 128 688 128 0 w 480 192 480 368 0 w 480 368 720 368 0 w 720 368 944 368 0 w 784 144 976 144 0 w 944 368 976 368 0 w 976 144 976 336 0 151 1008 352 1056 352 0 2 5 w 1008 336 976 336 0 w 1008 368 976 368 0 w 1056 352 1104 352 0 w 528 240 480 240 0 w 608 240 528 240 0 w 720 368 720 464 0 w 864 256 912 256 0 w 912 256 912 448 0 w 912 448 912 464 0 w 912 464 928 464 0 151 976 480 104...

Informaatika → Arvutid i
15 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I Labor I - segment G baas NOR

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 49 5.0 50 L 128 64 80 64 0 1 false 5.0 0.0 L 128 176 80 176 0 1 false 5.0 0.0 L 128 400 80 400 0 1 false 5.0 0.0 x 28 182 52 188 0 24 x2 x 23 73 47 79 0 24 x1 x 24 296 48 302 0 24 x3 x 27 412 51 418 0 24 x4 153 208 80 304 80 0 2 0.0 153 208 192 304 192 0 2 0.0 153 208 304 304 304 0 2 0.0 153 208 416 304 416 0 2 0.0 w 144 64 208 64 0 w 144 176 208 176 0 w 144 400 208 400 0 w 144 64 144 96 0 w 144 96 208 96 0 w 144 176 144 208 0 w 160 208 208 208 0 w 160 208 144 208 0 w 144 288 144 320 0 w 144 320 208 320 0 w 144 400 144 432 0 w 144 432 208 432 0 153 432 112 544 112 0 3 0.0 153 432 240 544 240 0 4 0.0 153 432 384 544 384 0 4 0.0 w 128 64 144 64 0 w 128 64 128 32 0 w 128 32 352 32 0 w 432 32 432 96 0 w 128 176 144 176 0 w 128 176 128 144 0 w 128 144 320 144 0 w 320 144 320 112 0 w 320 112 432 112 0 L 128 288 80 288 0 1 false 5.0 0.0 w 128 288 144 288 0 w 160 288 208 288 0 w 160 288 144 288 0 w 128 288 128 256 0...

Informaatika → Arvutid i
119 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 150 256 48 448 48 0 3 0 150 256 128 448 128 0 2 5 150 256 192 448 192 0 2 0 150 256 256 448 256 0 3 0 150 256 336 448 336 0 2 0 152 480 192 592 192 0 5 5 w 480 160 480 48 0 w 480 48 448 48 0 w 480 176 448 176 0 w 448 176 448 128 0 w 480 192 448 192 0 w 480 208 448 208 0 w 448 208 448 256 0 w 480 224 480 336 0 w 480 336 448 336 0 I 128 352 256 352 0 0.5 I 128 304 256 304 0 0.5 w 256 304 256 320 0 w 144 304 144 256 0 w 144 256 256 256 0 I 128 208 256 208 0 0.5 I 128 32 256 32 0 0.5 w 144 128 144 240 0 w 144 240 256 240 0 w 224 352 256 352 0 w 144 304 128 304 0 w 144 128 144 48 0 w 144 48 256 48 0 w 224 64 256 64 0 w 128 32 160 32 0 w 160 32 160 112 0 w 160 112 256 112 0 w 160 112 160 176 0 w 160 176 256 176 0 w 240 256 240 144 0 w 240 144 256 144 0 w 240 256 144 256 0 L 128 352 32 352 0 1 false 5 0 L 128 304 32 304 0 1 false 5 0 L 128 208 32 208 0 1 false 5 0 L 128 32 32 32 0 1 false 5 0 M 592 192 6...

Informaatika → Arvutid i
17 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Labor 1 - segment C, NOR - õppematerjal

docstxt/127065387414363.txt

Informaatika → Arvutid i
126 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I esimene labor - segment E

docstxt/1307361193118451.txt

Informaatika → Arvutid i
108 allalaadimist
thumbnail
4
txt

ARVUTID (IAF0041) LABOR 1 (segment A, baas NOR)

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 160 48 160 16 0 0 false 5 0 153 176 64 240 64 0 2 5 w 176 80 160 80 0 w 176 48 160 48 0 w 160 48 160 80 0 w 256 48 256 80 0 w 272 48 256 48 0 w 272 80 256 80 0 153 272 64 336 64 0 2 5 L 256 48 256 16 0 0 false 5 0 w 352 48 352 80 0 w 368 48 352 48 0 w 368 80 352 80 0 153 368 64 432 64 0 2 5 L 352 48 352 16 0 0 false 5 0 w 448 48 448 80 0 w 464 48 448 48 0 w 464 80 448 80 0 153 464 64 528 64 0 2 0 L 448 48 448 16 0 1 false 5 0 153 560 144 656 144 0 4 5 153 560 240 656 240 0 4 0 153 560 336 656 336 0 4 0 153 560 432 656 432 0 4 0 w 560 112 160 112 0 w 560 128 256 128 0 w 560 160 352 160 0 w 560 176 528 176 0 w 560 208 160 208 0 w 560 224 336 224 0 w 560 256 352 256 0 w 560 304 240 304 0 w 560 320 256 320 0 w 240 64 240 304 0 w 256 80 256 320 0 w 256 80 256 128 0 w 560 352 432 352 0 w 560 368 528 368 0 w 560 400 240 400 0 w 560 448 352 448 0 w 560 464 544 464 0 w 160 80 160 112 0 w 160 112 160 208 0...

Informaatika → Arvutid
20 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid 1 - Labor 1: f segment nor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 272 320 208 320 0 0 false 5.0 0.0 L 272 384 208 384 0 1 false 5.0 0.0 L 272 448 208 448 0 0 false 5.0 0.0 L 272 512 208 512 0 0 false 5.0 0.0 x 221 301 249 307 0 24 X1 x 221 367 249 373 0 24 X2 x 224 430 252 436 0 24 X3 x 223 496 251 502 0 24 X4 153 624 304 800 304 0 2 0.0 153 624 400 800 400 0 3 5.0 153 624 496 800 496 0 3 0.0 w 1152 400 1104 400 0 153 336 512 464 512 0 2 5.0 w 336 496 336 512 0 w 336 528 336 512 0 w 336 512 272 512 0 w 624 288 480 288 0 w 624 320 480 320 0 w 480 320 480 512 0 w 480 512 464 512 0 w 480 288 272 288 0 w 272 288 272 320 0 153 320 384 448 384 0 2 0.0 w 320 368 320 384 0 w 320 400 320 384 0 w 320 384 272 384 0 w 624 384 512 384 0 w 512 352 512 384 0 w 512 352 432 352 0 w 432 352 432 320 0 w 432 320 272 320 0 w 448 384 448 416 0 w 448 416 624 416 0 w 512 448 272 448 0 w 512 400 512 448 0 w 512 400 624 400 0 w 480 512 624 512 0 w 512 448 512 496 0 w 512 496 6...

Informaatika → Informaatika
53 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid (IAF0041) labor 1 (segment E, baas NOR)

$ 1 5.0E-6 7.010541234668786 50 5.0 50 193 896 160 944 160 0 0.0 193 896 304 928 304 0 5.0 193 896 448 928 448 0 0.0 193 896 592 944 592 0 5.0 w 992 448 992 416 0 w 992 592 992 560 0 w 992 304 992 272 0 w 992 160 992 128 0 L 576 688 528 688 0 1 false 5.0 0.0 w 880 688 880 624 0 w 880 624 896 624 0 w 880 624 880 480 0 w 880 480 880 336 0 w 880 336 880 192 0 w 880 192 896 192 0 w 880 336 896 336 0 w 880 480 896 480 0 150 800 80 704 80 0 4 0.0 w 800 128 800 112 0 w 992 128 880 128 0 w 800 96 992 96 0 w 992 96 992 128 0 w 800 64 1008 64 0 w 1008 64 1008 448 0 w 1008 448 992 448 0 w 800 48 1024 48 0 w 1024 48 1024 592 0 w 1024 592 992 592 0 x 802 39 950 43 0 15 väärtuse 1011 detektor w 832 688 864 688 0 w 864 688 864 592 0 w 864 592 896 592 0 w 992 560 832 560 0 150 784 544 784 480 0 2 5.0 w 832 560 800 560 0 w 800 560 800 544 0 w 768 544 768 688 0 w 768 688 832 688 0 w 784 480 784 448 0 w 784 448 896 448 0 150 720 416 720 352 0 3 0.0 w 704 ...

Informaatika → Arvutid i
96 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I Labor 1 Segment C juhtimine (NOR)

docstxt/133599042936378.txt

Informaatika → Arvutid i
200 allalaadimist
thumbnail
0
png

Labor 1 (E {NOR}) Dixi skeem

docstxt/13046153173088.txt

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arvutid 1 esimene praktikumi töö

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...

Informaatika → Arvuti
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Arvutid labor1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 1 0 0 1 6 0 1 1 0 ...

Informaatika → Arvuti
10 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Arvutid I labor I

$ 1 5.0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 ...

Informaatika → Arvutid i
169 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I labor

$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...

Informaatika → Arvutid
4 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I - Labor nr. 1

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Elementbaas NOR arvutite labor

$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...

Informaatika → Arvuti
5 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Arvutid I - Labor 1

docstxt/14145957950513.txt

Informaatika → Arvutid i
86 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine ­ see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast ­ artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina ­ akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma ­ füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine ­ tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine ­ lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

GPS

GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed ­ satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GPS tekst

GPS 1) GPS ­ on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU ­ GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese ini...

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Lab I - programmeerija lahendus (+näide) {2011}

Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmi...

Informaatika → Arvutid i
106 allalaadimist
thumbnail
3
wps

GPS ja GIS

GPS ja GIS. GPS: GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asuk...

Geograafia → Geograafia
156 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mugavus ja ohutuselektroonika süsteemid

RAKVERE AMETIKOOL Autotehniku eriala REFERAAT Mugavus- ja ohutuselektroonika süsteemid Rakvere 2010 GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmi...

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus Koostaja: Karl Aleksander Kiviväli MA-12 Tallinn 2012 Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRT­katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiai...

Informaatika → Arvutid
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

EKG ja vererõhk

EKG ja vererõhk EKG Tabel 31. EKG osa Saki voltaaz (mV) Ajaintervall (s) (saki kestus, segment, intervall) P-sakk 0,2 0,1 P-Q interval 0,2 Q-sakk 0,1 0,2 QRS-kompleks 0,1 R-sakk 1,5 0,04 S-sakk 0,2 0,02 ST-segment 0,09 T-sakk 0,3 0,21 QT-intervall 0,4 TQ-interval 0,4 R-R-intervall ...

Meditsiin → Füsioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti keele arvestus

KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Käitumise bioloogilised alused

Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson ­ pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks ­ pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...

Psühholoogia → Tunnetuspsühholoogia ja...
34 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Turunduse alused

TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...

Majandus → Turundus
526 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Powerpoint TEKST(transgeenne dna ja lühidalt gmo saamisviisid)

SLAID1:Tiitelleht SLAID 2: TRANSGEENNE DNA 1)Transgeen on geen või geneetiline materjal, mis on üle kantud looduslikult või mistahes geenitehnoloogiliste võtetega ühest organismist teise 2)Võib kaasneda ka fenotüübiline muutus 3)Dna segment sisaldab kindlat geeni järjestust, mis eraldatakse ühest organismist ja viiakse üle teise. 4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad ...

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ettevõtluse õpimapp - turundus ja sihtturundus

Turundus Turunduse mõiste ja olemus · Turul toimub vahetamine, kauplemine, ostmine ja müümine. · Turumajandus toimib samadel põhimõtetel mis turg. · Turumajanduse eesmärk on teha tulusaid tehinguid. · tulusaid tehinguid saab siis kui on tarbija poolne vaade ja ettevõtja poolne vaade. · turundus=müügitegevus,reklaamitegevus jne. Tootjad(kasum) -->Tehing(tooted,teenused,väärtused)-->Tarbijad(soovid ja vajadused) Väärtus ja tarbija rahuldus Väärtus = kasud tootest/ kulutused toote hankimisele Peamised turud on : 1)Rahvusvaheline turg(globaalne) 2)Mittekommertsturg & Riiklik turg 3)Äritoodete turg 4)Tarbimisturg Turunduse määratlus 1)Turunduse orientatsioon tähendab turunduskntseptsiooni elluviimist. 2)Turundus on tarbijate vajaduste määratlemine ja tulutoov rahuldamine 3)Turundus on tegevus,mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaud...

Majandus → Turunduse alused
69 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sihtturundus ja positsioneerimine

5. Sihtturundus ja positsioneerimine 1. Tooge näiteid toodetest: 1) mida tarbib väga suur hulk tarbijaid (kus turg on üsna homogeenne) ja 2) mida tarbib üsna väike osa tarbijatest (kus turg on üsna heterogenne). Homogeenne turg- tavaline poe piim Heterogenne turg- laktoosivaba piim 2. Kuidas Te selgitaksite sõbrale, miks ikkagi on vaja eristada turunduses erinevate vajaduste või tunnustega tarbijaid? Kuna turul valitseb tihe konkurents, peame tegema valiku kas me toodame ühte toodet, mis sobib paljudele tarbijatele või keskendume kahe-ühe väga spetsiifilise tootele. Sellest otsusest lähtuvalt, peame välja selgitama millisele tootele on veel turgu ja milline oleks meie positsioon seal turul. Ei ole mõtet toota sama toodet, mis on eelnevalt juba turul. 3. Pange kirja üks tarbija vajadus või probleem, mida ta soovib lahendada. Tooge erinevaid võimalusi...

Majandus → Majandus
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvutid Labor 1 vene keeles

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 1 1 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 159-4676/14294 Segment : F Elementbaas : {NAND} x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 0 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 1 ...

Informaatika → Arvuti
40 allalaadimist
thumbnail
31
ppt

Võrkude seadmed

Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõiki...

Informaatika → Arvutivõrgud
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Turu segmenteerimine

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet PS-3-S-E-TAL TURU SEGMENTEERIMINE Individuaalne kodutöö Tallinn 2010 Turu segmenteerimine Ükski arukas firma ei ürita oma tooteid/teenuseid müüa kõigile. Turu segmenteerimine tähendab, et oma turg jaotatakse alaturgudeks ehk ostjad jaotatakse selgesti eristatavateks gruppideks (segmentideks). Segmenteerimine võimaldab firmal kohandada igasse segmenti kuuluvatele ostjatele sobivad turustusprogrammid, sest erinevate omadustega inimeste suhe erinevatesse teabeedastusvahenditesse on erinev. Sihtgruppide moodustamine on strateegiline protsess, mida iseloomustab lisaks tarbijate rühmade eraldamisele ka spetsiaalsete toodete väljatöötamine nende segmentide jaoks, sest segment on sarnaste vajadustega ning reageerib sarnaselt turundusstii...

Majandus → Arendustegevus
147 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...

Informaatika → Arvutivõrgud
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Esimene labor

Laboritöö 1 ainest arvutid I Eero Ringmäe 010636LAP LAP22 1. Segmendi väärtust määrava loogikafunktsiooni leidmine Valin antud 7-segmendilise indikaatori segmenti D juhtiva funktsiooni leidmise. B A C Leian sisendite väärtused, mille korral segment peab helendama. G F D E Loogikafunktsiooni fD(x1,..., x4) tõeväärtustabel x10 x4 x3 x2 x1 fD(x1,..., x4) argumentvektor 0 0 0 0 0 1 x 4 x 3 x 2 x1 1 0 0 0 1 ...

Informaatika → Arvutid i
328 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ökonoomika test 1

1. FIE VASTUTAB OMA TEGEVUSE EEST Kogu varaga 2. GRUPIASENDI PÕHITÜÜBID ON a) Tõrjutud b) Isoleeritud c) Juhid-liidrid d) Kaaslased 3. JUHI ROLL a) On küikidel juhtidel ühesugune b) Üldistab asjaolu, et sarnastes olukordades käituvad inimeded sarnaselt c) Kirjeldab seda, mida inimene teeb 4. ETTEVÕTE PEAB ENNAST POSITSIONEERIMA TÖÖJÕUTURUL TEGEVUSE ALGUSES Väär 5. ON ORGANISATSIONI KOHA MÄÄRATUD ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS Väär 6. PERSONALI VÄRBAMINE ON INVESTEERIMIS OTSUS Tõene 7. GRUPIASENDI PÕHITÜÜPE ON Neli 8. PEREETTEVÕTTES PEAB OLEMA PEREKONNA KASUTUSES 30% AKTSIATEST Väär 9. AKTSIASELTSI MIINIMUM AKTSIAKAPITALI NÕUE ON 25 000 eurot 10. FÜÜSILINE ISIK ON Inimene 11. PERSONALIJUHIL PEAVAD OLEMA ETTEVÕTTE TIPPJUHIGA ÜHISED VÄÄRTUSED, SARNANE ARUSAAMINE INIMESTEST JA ÄRIST Tõene 12. PEREETTEVÕTE ON ETTEVÕTE, MILLES OSALEVAD AINULT ...

Majandus → Ettevõtlus
3 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Grupp III dsRNA viirused

LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...

Kategooriata → Viroloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Planimeetria kordamiseks valemid

Planimeetria kordamiseks Kõrvunurgad ­ 2 nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. 180° Tippnurgad ­ nurgad, mis on ühe ja sama nurga kõrvunurkadeks. Tippnurgad on võrdsed. Kahe sirge lõikamine kolmandaga ­ kaasnurgad, põiknurgad, lähisnurgad. Kahe paralleelse sirge lõikamisel kolmandaga: 1. kaasnurgad võrdsed; 2. põiknurgad võrdsed; 3. kahe lähisnurga summa on 180°. Kiirteteoreem: Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega on ühel haaral tekkinud lõigud võrdelised teisel haaral tekkinud vastavate lõikudega. ...

Matemaatika → Matemaatika
60 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Turunduse konspekt

Hinnaelastsuse arvutamine ; E > 1 jäik; E<1 elastne 1. E= 2. Turundusjuhtimiseetapid : · Turundusplaan · Turundustegevus · Kontroll 3. Turuleidmise etapid: a.i.1) Turu üldhinnang ­ turusuurus ja arengusuunade määramine a.i.2) Turu segmentimine ­ max. turu jagamine sihtturgudeks (mehed, naise,d noored, vanad jne.) ­ aluseks on tarbija käitumine a.i.3) Sihtturu valik ­ valitakse 1 segment, kellele hakatakse toodet arendama a.i.4) Positsioneerimine ­ enda asukoha määramine turul 4. Marketing mix: · Price · Product · Promotion · Place 5. Hinna tähtsus: · ettevõttele ­ kasumi kujundaja · ühiskonnale ­ suunad resurssid kõige ratsionaalsema tootja kätte 6. Hind on väärtus rahas väljendatuna. Väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest tulenevate kasude vastu. (nt õppem...

Majandus → Majandus
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...

Keeled → Ladina keel
9 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Põhiterminid eesti-ladina keeles

VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...

Keeled → Ladina keel
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun