Laenuvõtmise poolt või vastu? Laen-esmapilgul täiesti süütu ja igapäevane asi, kuid kui süütud on laenuvõtmise telgitagused!? Esmapilgul on laen puuduva raha leidmine panga kaudu, mille pead hiljem tagasi maksma.Kuid kui oled pangalt raha laenanud, pead selle ka tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged, eriti kiirlaenude puhul.Sellepärast võivad ka väiksed laenud kasvada kiiresti suurteks kohustuteks.Järjest rohkem on inimesed hakkanud võtma kiirlaenu, kuna seda saab inimene kellel on mingisugunegi sissetulek ja laenu saab kiirelt ja lihtsalt kätte.Laenu lihtne kättesaadavus viib meid järjest rohkem pankade orjadeks.Igasugused päikeselaenud ja muud sellised võiks ära unustada.Laenu võtmine on näiteks õigustatud noorte inimeste puhul kodu soetamiseks, mitte reisil käimise või millegi taolise jaoks.Nii mõnigi inimene satub kiirlaenude sõltlaseks ning ta ei oskagi ilma nendeta elada ja s...
DOKUMENDIHALDUS 1) Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamise eesmärk- on toetada asutuse eesmärkide saavutamist. Asjaajamisse korraldus peab olema mõistlik, põhjendatud, kõigile arusaadav ja efektiivne. Ülesanded juhtimisaparaadis 2) Põhimõisted -Dokument: jäädvustatud teave. Dokumendist jäädvustatud teavet on võimalik taasesitada ja edastada läbi aja ja ruumi. Elukäik: toimingud dokumentidega alates selle loomisest või saamisest kuni hävitamiseni. Aktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses), poolaktiivsed dokumendid(kasutatakse igapäevases tegevuses harva), passiivsed dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, hel...
Milleks põhiharidus? Ants Rootslane Pole ilmselt ühelegi teismelisele võõras teema, kui hommikul kooli minemise asemel magad ja eirad ärratuskella.Mõteldes, et miks see kool nii vara peab hakkama.Kuid olenemata sellest mida me mõtleme kohustab seadus meid koolis käima, vähemalt põhikoolis kuni 17.- aastaseks saamiseni.Põhiharidus on hariduslik miinimum, ning see tuleks kindlasti omandada.Põhiharidus annab sulle aluspõhja väärtushinnangute ja algteadmiste näol, et sinust kasvaks kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui sa oled omandanud põhihariduse, siis sul on pärast seda palju võimalusi edasiõppimiseks ja enda arendamiseks juba keskkoolis.Näiteks paljud põhikooli lõpetanud isikud asuvad õppima gümnaasiumis või kutsekoolis, et omandada endale piisavalt hea haridus millega hiljem tööle kandideerida.Tööturg on põhiharidusega ...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. ...
what are `territorial politics' The multi-level politics of federal, regionalised, devolved states Distribution of power between central and regional government Party competition across levels of government `Regions' as spheres for autonomous action South Africa Mexico Germany · 9 provinces · 31 states plus federal district · Developed democracy · `Cooperative' federalism · Predominant role for federal 16 Laender German influence, ANC government · Cooperative federalism pref...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. [Tööleping on sõlmitud TLS § 9 lg 1/lg 2 [tähtajalise lepingu sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]ku...
Tööpuudus ja/ või tööjõupuudus. Mis on tööpuudus ? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Mis on tööjõupuudus ? Tööjõupuuduse korral ei leia tööandjad piisavalt vajaminevat tööjõudu. Tööjõupuudus võib olla tingitud väga erinevatest asjaoludest. Esiteks võib välja tuua, et Eestis õpivad inimesed liiga kaua. Seejuures omandavad inimesed kõrghariduse, mitte kutsehariduse. Eestis tuntakse puudust aga just kutset omandanud inimestest- oskustöölistest. Töötuse määr oli 2012. Aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%. Võrreldes varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes, mis näitab ,et Eestis tööjõupuudus su...
Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtliku tööd tehakse peamiselt selleks, et saaks kogemusi ja aidata teisi ning seeläbi saab kasu ka ühiskond. Aga, kas vabatahtliku tööd tehakse siis rohkem selleks, et enda teadmisi ja oskusi parandada või selleks, et aidata ühiskonda. Palju on võimalusi teha erinevat vabatahtliku tööd, nii siin Eestis kui ka välismaal. Praegu pakub Eestis palju kõneainet vabatahtlike pritsimeeste komandode pidev juurde teke. Selle on põhjustanud riigi reform, mis on väga palju riiklikke komandosid, eriti maakohtades, sulgenud. Seetõttu on erinevate piirkondade mehed kokku tulnud, et moodustada vabatahtlike tuletõrjujate...
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ban Ki-Moon- ÜRO peasekretär(Korea vabariik) Asutatud: 24.10.1940 Peakorter: Usa Liikmeid : 193 Eesti kuuluvus 1991.aastal Eesmärgid : * rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine * riikidevahelise sõbralike suhete arendamine * Rahvusvahelise koostöö saavutamine(majandus,sotsiaal,kultuur,humanitaar) ÜRO Inimõiguste Nõukogu- 2013. Aastast kuulub Eesti sinna. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO peasekretär Anders F (taani) Fogh Rasmussen Asustatud : 1949. Aluse pani Põhja-Atlandi leping(Washingtoni leping) Liikmeid: 28 Eesti liitus 2004. Aastal Eesmärgid: kindlustada,kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Peakorter: Brüsselis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD ESSEE Juhendaja: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Iga aasta, kui noored lõpetavad põhikooli või gümnaasiumi, seisavad nad raske valiku ees: ,,Mida edasi õppima minna ning kuhu?" Erialade valik on lai ning valikut teha on keeruline. Esile kerkib küsimus, kas jätkata õpinguid koos sõbraga või minna oma rada ning millistesse koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad pea...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uue...
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitn...
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Töötervisho...
Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele. Kodanikuühendus – kodanike poolt algatatud vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on lahendada teatud ühiskonna probleeme. Näiteks: korteriühistud,
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ...
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast ha...
SISSEJUHATUS Heaven OÜ on keskmisest suurem organisatsioon, kus töötab keskmiselt 100 inimest. Antud töös analüüsime terve organisatsiooni tegevusvaldkonda ja juhtimis struktuuri. Töös püüame välja tuua võimalikult täpse informatsiooni antud ettevõtte kohta. Organisatsiooni suurus ja valdkond Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on toitlustus, mille alla kuulub neli restorani Budah Garden, Traverno Linquini, Siilika & Kolmnurk ja Gojochi. Igas restoranis töötab keskmiselt 25 inimest, kes töötavad kahes vahetuses. Tööülesanded jagunevad: teenindus, kokandus, majahaldus, puhastusteenus, serviisi hooldus, turundus, juhatus, meelelahutus programmi koostamine, klientide suunamine restorani. Ettevõtte ostab sisse jägmiseid teenuseid: raamatupidamine, aknapesu, IT-haldus, käsitsi leiva valmistamine, rendikelnerid, rendikokad (suuremate ürituste korral). Ettevõte alustas tegevust 1998.aastal. Algusaastatel oli tegemist väikese perekohvikuga. Tänasek...
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid,...
ASJAAJAMISE KORRALDAMINE KORDAMISKÜSIMUSED 2013 1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (Arhiiviseadus). Asjaajamine tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks (Dokumendihaldurite Ühing). Asjaajamine on laiem tähendus kui dokumendihaldus, ka telefonikõnede tegemine, kirja posti viimine käivad asjaajamise alla. Asjaajamise eesmärk on toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist: hoolitseda efektiivse töökorralduse ja informatsiooni kiire kättesaadavuse eest. Asjaajamise korraldus on juhtimisprotsessi osa. Asjaajamise korralduse tõhustamise kaudu on võimalik parandada juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja tõsta juhtimistöö efektiivsust. Hästi korraldatud as...
annaabi.ee 
