19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis
aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid afroameerika
Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia.org/wiki/Sving www.en.wikipedia
Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest.
populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. kokku 12-17 pillimeest. Mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson töötas välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine.
Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Orkestri 6 liiki ja nende iseloomustus: 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat
vabadusliikumise vaimne jõud. Kuigi need kaks nähtust on omavahel seotud, ei ole reggae ametlik rastafari liikumise sümbol. Reggae tekkis lääne-ida folkmuusika populaarseima vormi- kalüpso segunemisel New Orelansi rütmibluusiga. Esialgu mängiti reggae´d üsnagi monotoorses rütmis, hiljem aga ärkas ladina- ameerika muusika erk rütmika. Reggae varasemad vormid olid ska, blue beat ja rock- steady. Suur tähtsus on reggael rütmil. Reggae rütmigrupp kõlab tavalise rocki rütmist tunduvalt erinevalt. Trummikomplektis on spetsiaalsed kõrgema ja heledama kõlaga trummid, rütmikitarrist varieerib oma mängu osavate sünkoopidega. Basskitarr hoolitseb pideva vaheldusrikkuse eest, tehes ootamatuil kohtadel pause ja paigutades rõhulisi lööke rõhututele taktiosadele. Klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelt. Laulule annab erilise kõla kohaliku aksendiga inglise keel.
12.Mis on partituur? Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. 13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid! 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad
http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA 3. Keelpilliorkester keelpillid http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo 4. Puhkpilliorkester puu- ja vaskpuhkpillid ning löökpillid http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I 5. Rahvapilliorkester rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962)
Bebop - Püüti taaselustada New Orleans’i stiili. - 1940 ja taassündis 1970. - Jazz muusika oli mõeldud nüüd kuulamiseks, mitte taustamuusikaks. - Modernse jazz’i algus. - Keerukas meloodia, impro, rütmi ja harmoonilise plaaniga. - Kiired, puhangulised improvisatsioonilõigud. - Ansamblisse kuuluvad saksofon, trompet, klaver, kontsabass ja löökpillid. - Off-beat’id (natuke närviline). - Hüljati korduvad mudelid. - Rütmigrupp hakkas mängima juhuslikke ebaregulaarseid aktsente. - Meetrumit hoidis pizzicato’s mängiv kontrabass. - Dizzy Gillespie (bebop’i rajaja), Charlie Parker, Ella Fitzgerald Cool jazz - 1950 kujunes välja bebop’ist. - Võrreldes bebopiga rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. - Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm. - Ebatavalised pillid (oboe, flööt, vibrafon jt). - Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule.
ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon) •Esile tõusis pillimehe soolo instrument virtuoossus • Põhiline võte niinimetatud break- orkester vaikis solisti improviseerimise ajal. •üha suurenev tähtsus saksofonil. Chingo jazz Pillid: Meloodiapillid:kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp: uuba (hiljem kontrabass) Bandzo (hiljem kitarr) Trummid Hiljem lisandus klaver Eelnevalt nimetatud pillidele lisandus ka saksofon Põhilised esindajad saksofonist Bud Freeman pianist, orkestrijuht ja helilooja Duke Elington orkestrijuht Fletcher Henderson tenorsaksofonist Coleman Hawkins orkestrijuht Paul Whiteman kornetist Bix Beiderbecke kitarrist Eddie Lang Bud Freeman Lawrence "Bud" Freeman (13. aprill 1906 - 15. märts
Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“. •Hiljem tegi kaasa Noorsooteatris ühes lavastuse „Jonny“ Luule •Ajalukku võiks Alender minna ka poeedina. •Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka satiirilisi tekste.
uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". TEINE PERIOOD (1976-1979) - PROGE-RUJA 70-ndate keskel andsid RUJA loomingus ja live esinemistes tunda sellal kogu maailmas aktuaalsed trendid. Rockmuusika ei olnud enam pelgalt meelelahutus, vaid realiseerus oma aristokraatlikul
Rahvapilliorkestriks võiks nimetada mis tahes suuremat instrumentaalgruppi, mis moodustatakse peamiselt rahvapillidest. (Koos etnograafiliste pillidega kasutatakse vahel ka traditsioonilisi okrestriinstrumente). Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkester Jazz- orkestri ehk bigbändi koosseisu kuuluvad tavaliselt 17 instrumenti: viis saksofoni, neli trompetit, neli trombooni ja neljaliikmeline rütmigrupp (trummid, bass, klaver ja kitarr). Erinevalt teistest jazz- koosseisudest mängivad bigbändi liikmed muusikat noodist, ka sooloimprovisatsioonid on nooti sisse kirjutatud. Bigbänd esitab peamiselt svingi, mis on varaseim tantsulise jazz- muusika stiil. Eesti tuntuim bigbänd on Estonian Dream Big Band. Estonias Dream Big Band
tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja ,,Kammer-Ruja". 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha. Sealt saadigi pealkirjata tekst, mis võeti linti järgmisena ning millele pani
samba, salsa ja tango võib tantsuvõistlustel ja tantsupõrandal näha selliseid tantse nagu lambada, merengue ja mambo. Hiljutised trendid hõlmavad ka tänavatantsu, paljud tantsukoolidk aasavad õppekavasse traditsioonilise kõhutantsu. Tänapäeval on tantse tohutult palju. Need, mille rahvas omaks võtab, säilivad ka tulevikus. TANTS JA MUUSIKA Kõige enam on tegelikult vaja lihtsat ja rütmilist taktilööki. Isegi monogrammi tiksumine võib olla tantsusammude aluseks. Orkestri rütmigrupp tekitab palju rohkem mitmesugust meeleolu ja väljendusi. 4 Meloodia täiendab rütme, andes muusikapalale sügavust ja värvi. Algaja tantsija vaatevinklist on rütm kõige tähtsam. RIIETUS Nii daami kui ka mehe riietuses dikteerivad koht ja tantsustiil. See, mida kannad, peab olema mugav ja tantsustiili silmas pidades sobiv. Riided ei tohiks olla liiga kitsad, erii daamide jalgade ümber
Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". Esinemisloast: Ernst Enno tekstile tegi Rannap paar lugu - "Nii vaikseks kõik on jäänud" ja "Need ei vaata tagasi"olid hüvastijätuks kuldsete 60ndatega. Ka Ruja ei vaadanud enam tagasi. Hard rock tuli läbi nende Eestimaale. 1971
12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Kus ja millal sündis jazz-muusika? 1900. aastate paiku Ameerikas New Orleansis Milline tunnusjoon on jazz'ile kõige iseloomulikum? improvisatsioonilisus Kuidas see tunnusjoon mõjutab musitseerimise kulgu? Kirjuta mõte lahti. Üldiselt sünnib muusika vahetult praeguses hetkes. Improvisatsiooni põhjuseks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp ning aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, muutes rütmi ja helikõrgust. Hetkes improviseerimine nõuab solistilt instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz'i tuntuim muusik ajaloos oli... Louis Armstrong Heavy rock Millal sai heavy rock oma alguse? 1960. aastate lõpust. Iseloomusta muusikastiili: tunnusjooned, sõnum. Heavy rock'i iseloomustab jõuline muusikastiil. Tähtsaim
Aja jooksul kujunesid välja minstrelite Fletcher Henderson'i (must) bänd muutus etaloniks. Ta pärines keskklassi perekonnast, pandi õppima trupid, mis esinesid sõnalis-muusikalise segaeeskavaga (show). ülikooli keemiat-matemaatikat. Töötas plaadifirmas illustraatorina. 1924. a. tegi oma esimese bändi Etendus koosnes kahest osast: esimeses olid laulud, tantsud, naljad, kupleed; teises varieteenumbrid, (suure 7 puhkpilli ja rütmigrupp). Hendersoni orkestris hakatakse pillirühmasid vastandama (3 sketsid, burleskid ja suurem laululis-tantsuline finaal. Analoogolöiselt klassikalisele klounidepaarile klarnetit 3 kornetit). Henderson kirjutab ise palju seadeid. Kõik pillimehed tundsid nooti. Henderson kuulus eeskavva kaks koomilist neegritüüpi, kes rääkisid karikeeritud dialektis ja kandsid naeruväärselt oskas leida noori talente, kuid oli pehme iseloomuga distsipliin oli nõrk
liialtebapeen jadiktoriteletehtikorraldusasendadaseesõnaga"sw ing". Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite-bigbändide väljakujunemine. Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. Must pianist-orkestrijuht Fletcher Henderson (1898-1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4- 5 saksofoni ja rütmigrupp-klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille-vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos-tutti (itaalia k. kõik) Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesena saavutas 1935
Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing". Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid
maksa unustada, et valdav enamik kasutatavaid pille oli euroopalikku päritolu, seega nende mänguoskused seal ka kõige paremini arenenud. Kõik need erinevad elemendid segunesid nagu iseenesest Storyville’is, punaste laternate linnaosas, kus valitses eelarvamustevaba õhk- kond. New orleansi stiilile on iseloomulik nn “vaba kontrapunkt”, mida mängivad kolm puhkpilli: kornet (või trompet), tromboon ja klarnet, millele lisandub rütmigrupp: bass (algselt tuuba, susafon või mõni teine madal vaskpill), trummid, bandžo (või kitarr) ja vahel klaver. Varase new orleansi rütm, rõhkudega 1. ja 3. löögil, on väga sarnane euroopa marsirütmiga. Džässirütmikale iseloomulik 2. ja 4. löögi rõhutamisest tulenev “hõljuv” efekt puudub siin täiesti. Ka sõna jazz päritolu kohta on vägagi erinevaid arvamusi. Enim väidetakse siiski, et selle alg-
annaabi.ee 
