DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)?
päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). Näide NAT tööst 1) NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. 2) Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. 3) Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus. 4) Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile. Mis on PAT?
Elionil on nii öelda leping Google'ga, ehk andmed, mida sa saad internetist alla laadida (nt. video Youtube'st) ei pruugigi tegelikult nii öelda ,,interneti" minna ehk tuleb otse. Mitte ringiga nagu ma ennist arvasin. Sain teada ka seda, et kui raske võib olla IT klienditeenindajatel. Põhjusi, et midagi võib katki minna või mitte töötada on väga palju. Ning tõenäosuses, et midagi läheb katki on suur. Ning neid võimalusi, et tegelikult viga on kliendi enda ruuteris või arvutis on ka väga palju. Minu silmis Elioni väärtus selle loenguga tõusis, kuna nad on nii suure ja mahuka projektiga väga edukalt hakkama saanud ning taganud Eesti elanikele suhteliselt stabiilse interneti. Nii öelda kõige rohkem teadmisi ja tarkusi igapäevaelust jagati paljudes loengutes, mis on väga positiivne. Võimalik oli näha maailma läbi IT spetsialisti silmade- nii selle negatiivseid kui positiivseid külgi. Uptime OÜ juht toonitas seda, et pane rõhku oma erilisusele
Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on enda valitud nimega ja parooliga. 2. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED Mida teha kui WiFi-ühendus katkeb? Tavaliselt on probleem tingitud sellest, et samal WiFi-kanalil on mitu ühendust, mille vahel tekib konflikt. Probleemi aitab lahendada see, kui vahetad WiFi-kanali ruuteris käsitsi ümber, st lülitad staatiliseks. Kuidas ma saan aktiveerida ruuteril WiFi-ühenduse, hetkel töötab mul internet kaabliga? Algseadistuses on WiFi aktiveeritud ja kaitstud WEP-võtmega. WEP-võtme leiad seadme põhja alt tehase poolt paigaldatud kleebiselt. Seal on kirjade "THOMSON SpeedTouch..." all olemas tekstid SSID, WEP (HEX) võti. Kui avada arvutis WiFi-võrkude nimekiri ja üritada luua ühendus SSID-nimelise võrguga,
Ruuterid säilitavad andmevoogu olemust ja kontrollivad seda. Seda tehakse pehmes seisundis, ja kui mingi aja pärast midagi ei ole kuulda, lugeja lõpetab tööd ja reserveeringut tühistatakse. See lahendab probleemi kui saatja või vastuvõtja kokku varisevad(Crash) või lõpetatakse tööd ebakorrektselt(Shut Down) enne kui reserveering oli tühistatud. Probleemid IntServ-i probleem on selles, et igas ruuteris tuleb säilitada palju seisundeid. Selle tulemusena IntServ on hea väikese ulatusega võrkudele, aga kui rääkida suurtest võrkudest nagu Internet, siis on raske jälgida kõike reserveeringud. Mille tulemuseks, IntServ ei ole väga populaarne. IP Differentiated Services. Differentiated services annab võimalust erinevate andmevoogude klasside kooskõlastatud töötlemiseks. Vastavalt sellele mudelile, mis oli arendanud IETF (Internet Ingineering Task
aadressilt. i. NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. ii. Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et paketi source IP on ruuteri IP, mitte kliendi IP ning source port on mõni suvaline vaba port ruuteris (ruuter jätab pordi meelde ja seostab kliendiga). Ruuter edastab päringu soovitud veebilehele. iii. Veebilehe jaoks tuleb päring ruuteri IP-lt ja ruuteri (suvaliselt valitud) pordist. Sinna saadetakse ka vastus. iv. Ruuter saab vastuse. Ruuter mäletab, et see port, kuhu ta vastuse sai oli seotud kindla kliendi ühendusega. Ruuter suunab vastuse õigele kliendile. b
About.com. Kättesaadav: http://compnetworking.about.com/cs/wireless80211/a/aa80211standard.htm (29.11.2012). 3. Elioni e-pood. Ruuter Thomson TG784. Elion. Kättesaadav: https://pood.elion.ee/productInfo/48/ruuter-thomson-tg784/DSLVGP645GG (30.11.2012). 4. Metageek. inSSider user guide. 2012. Kättesaadav: http://files.metageek.net/marketing/MetaGeek_inSSIDerUserGuide_WiFi- Scanner_2012.pdf (30.11.2012). 5. Elioni abiinfo. Wifi-võrgu kanali muutmine Elioni ruuteris. 2012. Kättesaadav: https://www.elion.ee/eraklient/abiinfo/interneti-abiline/wifi-kanali-muutmine (1.12.2012). 6. Epitiro. Wi-Fi in the home. 2011. Kättesaadav: http://www.epitiro.com/assets/files/WiFi_In_The_Home_Epitiro_V2.pdf (1.12.2012). 7. Bertolucci, J. Six Things That Block Your Wi-Fi, and How to Fix Them. 2011. Kättesaadav: http://www.pcworld.com/article/227973/six_things_that_block_your_wifi_and_ho w_to_fix_them.html?page=2 (1.12.2012).
about.com/cs/wireless80211/a/aa80211standard.htm (29.11.2012). 3. Elioni e-pood. Ruuter Thomson TG784. Elion. Kättesaadav: https://pood.elion.ee/productInfo/48/ruuter-thomson-tg784/DSLVGP645GG (30.11.2012). 4. Metageek. inSSider user guide. 2012. Kättesaadav: http://files.metageek.net/marketing/MetaGeek_inSSIDerUserGuide_WiFi- Scanner_2012.pdf (30.11.2012). 5. Elioni abiinfo. Wifi-võrgu kanali muutmine Elioni ruuteris. 2012. Kättesaadav: https://www.elion.ee/eraklient/abiinfo/interneti-abiline/wifi-kanali-muutmine (1.12.2012). 6. Epitiro. Wi-Fi in the home. 2011. Kättesaadav: http://www.epitiro.com/assets/files/WiFi_In_The_Home_Epitiro_V2.pdf (1.12.2012). 7. Bertolucci, J. Six Things That Block Your Wi-Fi, and How to Fix Them. 2011. Kättesaadav: http://www.pcworld.com/article/227973/six_things_that_block_your_wifi_and_how_to_fi x_them.html?page=2 (1.12.2012).
hindamine. võrgu halduse abiinfo hankimine: marsruutimine, rikete kõrvaldamine, võrgu effektiivsem kasutus. Sideliikluse mudelite tüübid: sidesüsteemi saabuva liikluse tüübi alusel: juhuslik(kõnealgutus saabumine vastavalt Poissoni jaotusele) ja deterministlik(kindlatel momentidel saabuvad paketid) süsteem. liikluse teenindamise tüübi alusel: kadudega süsteem, viitega süsteem, segatüüpi(piiratud arv ootekohti pakettidele ruuteris) süsteem. Mudelite Kendall´i tähistus: A/B/n/p/k, kus A sidenõuete saabumisprotsessi iseloom(kõnede algatamine; pakettide saabumine), B teeninduskestus(M-eksponintseaalne jaotus [mäuta protsess]; D-deterministlik; G-muud liiki), n teenindavate seadmete arv(nt. sidekanalite arv), p süsteemide maht(sidekanalite arv+puhvri suurus), k klientide arv. 12. Sidenõuete saabumisprotsess. Sidenõuded kõnealgatusnõuded, pakettide saabumine
kas teised arvutid on sisse lülitatud. Tavalise printeri võib ühendada ühiskasutusse, jagades ta näiteks ühe arvuti taha ühendatuna üle võrgu teistele kättesaadavaks, kuid siis on printimine aeglasem, kuna käib läbi ,,emaarvuti" ja trükkida ei õnnestu üldse, kui arvuti, mille taha on printer ühendatud, välja lülitatase. Võrgus trükkimiseks on vaja printserverit, kuid see võib paikneda mõnes salvestusseadmes või ruuteris. Kui plaan on soetada uus ruuter ja printer, maksaks juba enne planeerida, kumb neist võrgutrüki toega soetada. 10.2 Tava- ja võrguprinter Mis eristab tavaprinterit võrguprinterist? Nagu nimigi ütleb ei midagi enamat kui lihtsat tõsiasja, et ühe seadme saab ühendada otse võrku läbi Etherneti pordi (võruprinter) ja teist sa reeglina ei saa (kui siis läbi võrgus oleva arvuti või printserveri). Võrguprinteri eelis on see, et ühendad ta võrku, installeerid ajurid nt
Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. Protokoll iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema
Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. 4 Virtuaalahelatega võrgud - Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega
saab ainult see inimene, kellel on salajane võti) IPsec: võrgukihis töötav IP turvalisuse tagamiseks loodud protokollistik, mis krüpteerib, audentib, kooskõlastab algoritme SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle vastu pole teada ühtli rünnakut, samuti toetab uuemat riistvara Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth.
soovi etc. 34. Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) Marsruutimisprotokollid (Routing Protocols / Routing Algorithms) on protokollid, mille abil valitakse parim tee paketi saatmiseks ühelt ruuterilt teisele vahepealsete võrguseadmete kaudu. RIP ehk Routing Information Protocol on DV (Distance Vector) protokoll, mis kasutab ruuterite vahelise kauguse ühikuna hop-count’i, see tähendab, et iga kahe ruuteri vaheline ühendus on kaaluga 1 ühik. Ruuteris hoitakse RIP tabeleid, milles on kirjas iga kahe võrgusõlme kohta nende kaal. Ruuterid, mis on omavahel otseühenduses, jagavad oma tabeleid iga 30 sekundi tagant, parandades kaale. Kui mõne ruuteriga pole tabelivahetust toimunud üle 180 sekundi, loetakse too ruuter kättesaamatuks ning kaal seatakse lõpmatuks. OSPF ehk Open Shortest Path First loob tabeli kõikidest võrgusõlmedest, määrates iga otseühendatud kahe ruuteri vahele kaalu 1 ning ülejäänutele lõpmatuse
Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada
Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1) Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke, nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 39. Ipv6
teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks teatud piirkonda. Lokaalne nimeserver - puhverdab nimeinfot, arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. arvuti aadressi, et võrk saaks toimetada andmeid. mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille Juurserverid- sisaldab infot kõikide tippdomeenide kohta. Transpordikiht – andmed peavad olema edastatud kindlalt ja järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja Rekursiivne päring-kui nimeserver ei tea infot antud domeeni samas järjekorras. Rakenduskiht - selle loogika peab toetama edasi saata
- DSL on vasktraadi peal, kiirus kuni 30-40Mbps, hakatud asendama fiibriga; kaabelvõrgud on need, millega teenusepakkujad edastavad telekanaleid ja muud seonduvat; - Modemi, DSL ja kaabelvõrgu pealtkuulamine on veidi kõrgem pilotaaz (eeldab rohkem teadmisi, oskuseid, vahendeid), aga siiski tehtav; - Kaugemad võrgud - ründaja võib ruutimisinfo abil suunata andmed oma seadmete kaudu (loob näiteks andmetest koopia); ruuteris saab 5min konfiga suunata sisse tuleva esmalt välja teisele ruuterile ja sealt tagasi tuleva info suunata edasi õigele saajale. Turvasüsteemi disainimisel tasub eeldada, et pidevalt võidakse kusagil liiklust pealt kuulata - ei ole mõtet disainida uusi avatekstiga protokolle, kui on juba olemas korraliku krüptoga protokolle; Telnet-ühendus on avalik ja krüpteerimata (mööda Telneti liiguvad
Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles,
transpordi kihile, kus ühenduse loomisesse on kaasatud ainult lõpp-punktid o Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) Datagrammvõrgud: Tavaline pakettvõrk erinevalt virtuaalahelatega võrkudest ei looda siin mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole).
Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. Virtuaalahelatega võrgud – Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. 7. Edastusmeedia Eristatakse juhitavaid keskkondi ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaale ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitava keskkonna edastusmeediad: TP CAT5 100 Mbps CAT3 10 Mbps CX 10 Mbps
Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod).
annaabi.ee 
