1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse Paul Luts, Adam Luts ja Gustav Luts Enamus Kanepi rahvakoolide koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks Robert Oja Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega Oma hariduse sai ta Koigera külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis ja Jõhvi pedagoogilises klassis, haritud, kogemustega ja õppinud pedagoog Kui Robert Oja sõjaväkke kutsuti, asendasid teda Paul Pettai, Ida Leis, August Muru, ja Aleksander Leppik
Näitlejate kostüümid olid väga täpselt ja ajastutruult disainitud. Mõne kostüümi puhul oli küll väikseid möödapanekuid kanga värvide suhtes, kuid siiski oli näha, et on nähtud palju vaeva. Kuna olen palju kokku puutunud soengute ja meigi tegemisega, märkasin, et ka need on väga detailselt järgi tehtud. Eriti meeldis mulle pearättide kasutamine soengutes, sest see tundus väga õige selle ajastu kohta. Lavakujundus oleks võinud olla ruumikam, eriti tagataust. See oli küll väga detailide rohke ja hästi kujundatud, kuid parema meeleolu loomiseks oleks võinud olla vähemalt mõnedki detailid ruumilised. Esimeses vaatuses olev tagataust meeldis mulle kõige vähem, sest see oli liiga heledates toonides ja selle kaunistused ei paistnud nii hästi välja kui oleksid võinud. Laval olid rekvisiidid hästi paigutatud ja hea oli veel see, et neid kasutati ka palju. Rekvisiidid aitasid mul paremini loo mõttest ja sisust aru saada
centroquartale) 1. Arenenud III ja IV pöialuu, mis on kokku kasvanud. 2. Plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale). Sarnanevad eesjala omadega. Iseärasused Väikemäletsejad + su su Vaagnapõhi ühtlase laiusega, veidi kaldu aaegu ovaalne, süleluukamm paks, luud massiivsemad. Emasloomad: Vaagen ruumikam, vaagnapõhi laiem ja aniaalne vaagnaava ümmargune, süleluukamm õhem. Soolised erinevused avalduvad kõige enam sugukü 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülene köprus, millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene köprus (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis) NA NA 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu
Tegevus toimus Hispaania linna vabrikus, Sevillas. Esimene asi, mis mulle etenduse juures tohutult meeldis oli lavakujundus. Kohe kui eesriie avanes, oli lavale paigutatud peaaegu terve lava pikkune n-ö kivisein, mille sisse olid tehtud trepiastmed ning istekohad justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis araabiapärast mustrit ning mulle isiklikult meenutas tegelikult kogu lava korraga Türgi sauna kujundust
Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38. Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid 39. Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava? Esimesed sabalülid, istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside. 40. Puusaluu soolised iseärasused. Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel 41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav.
nari) o Tuba kahe üheinimesevoodiga ja lahtikäiva diivaniga · Ühendatavad toad ehk kombitoad (connecting room) võimalik avada uks kahe toa vahel või on kahel toal üks ühine uks koridori. Tavaliselt kummaski on kaks voodit. · Hosteltüüpi toad naridega · Apartement kortertüüpi · Sviidid vähemalt kahetoaline luksusnumber, avaram. Sageli kahe sansõlmega. o Junior Suite lihtne sviit. Standardtoast ruumikam, magamis- ja külalistetoaks jagunev number (iluvõre, riiul, tasapind). Mööbel ja teenindus on kesmisest tasemest parem ja koristatakse esimeses järjekorras. o Luksussviit (Deluxe suite, Exellence suite- ) Kallis sisustus, kõrge mugavusaste. Tube on kaks või kolm. Luksuslik vannituba, suur terrass ja rõdu. o Presidendi sviit (King Suite, Presidential Suite) hotelli luksuslikeim number,
ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub moodustades naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased
ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub moodustades naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased
Kokku modustavad rinna-; kõhu-; ja vaagnaõõnes paiknevad siseorganid sisikonna ehk sisuse. 22) Rinna-; kõhu- ja vaagnaõõs Rinnaõõs väliselt ümbritseb luine rinnakorv. rinnaõõs on rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab teda diafragma. Vaaganaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõs ulatub rinnakorvi sisemusse. Kõhuõõne seinad koosnevad mitmest kihist.. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite osad.
väljastpoolt rinnakorv. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt vahelihas e. diafragma. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nim. rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinand e. mediastiinum. Rinnakelmepõletikku nim. pleuriidiks. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist ruumikam. Kõhuõõs on vaagnaõõnega otseses ühenduses, nende piiri märgib terminaaljoon. Kõhusein nagu ka rinnasein koosneb mitmest kihist, neist sisemine on ristfastsia. Ainult fastsiatest ja lihastest mood. Kõhu külgseina tagumist osa nim. niudeks. Välismaalilmaga on kõhuõõs ühenduses ainult emasloomadel emakatõrve kõhuõõnesuudme kaudu. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks, teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja neist väljaspool asuvad lihased
Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka,
Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka, pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid, millele kõhu dorsaalses
Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon. Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse. Roiete poolt ümbritsetud ja kuni diafragmani ulatuvat kehaõõne osa nimetatakse intratorakaalseks kõhuõõneks.Kõhuseinad koosnevad nagu rinnaseingi mitmest kihist. Eristatakse nahka,
Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse munetud munadest arenevad vastsed, kes kookoni vedelikus ringi ujuvad, läbinud metamorfoosi väljuvad kookonist. Liikide arv:21 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Kärsskaanilised (Rhynchobdellida) Lõuad puuduvad, toitu haaratakse väljasopistatava neelu e kärsa abil. Esindajad: lamekaan Glossiphonia complanata, pisikaan Helobdella stagnalis, kalakaan Piscicola (=Ichthyobdella) geometra.
annaabi.ee 
