- kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on
See tähendab, et toodet positsioneeritakse potentsiaalse kliendi peas. (Ries & Trout 2003:6) Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 9 3. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA ,,KULDREEGLID" Vaatamata sellele, et reklaamipsühholoogias on väga suurel hulgal kogutud mitmesugust teavet mõjustamisvõtete, mõjutegurite , erireeglite jms kohta, pole neil kõigil suuremat praktilist väärtust, kui reklaamija eksib nn ,,kuldreeglite" või rusikareeglite vastu. Niinimetatud Esimese Marketingi Seadus on ühtlasi ka oluline reklaamipsühholoogia seadus ja kõlab nii (Bachmann 1994:35-43): · Tooda seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! Reklaamipsühholoogia seisukohalt tähendab toodud hüüdlause seda, et tarvis on mõttekalt valida reklaamitavat kaupa ning loobuda utoopilistest, pealesurutud kampaaniatest. · Reklaam algab firma nimest
tõukavad langusperioodi. Kõige enam häirib ärindusliku eneseusalduse puudumine. Pakutud lahendus on agregaatnõudluse nihutamine, mis kiirendab inflatsiooni. *Poliitiliselt liberaalsed või mõõdukad ja peavad töötust tõsisemaks sotsiaalprobleemiks kui inflatsiooni. Postkeinslik koolkond (paul davidson, Alfred eichner) - Isekorrigeeruvaid jõude pole olmas - Enamikus majandustoimikutes domineerib määramatus (otsuseid tehakse rusikareeglite või intuitsiooni põhjal) - Turul domineerivad ametiühingud ja korporatsioonid - Raha on passiivne, kuid väga tähtis. TARBIMISFUNKTSIOONI KAASAEGSED TEOORIAD KEYNESI ABSOLUUTSE SISSETULEKU HÜPOTEES (AIH) Tarbimisotsuste aluseks on töölise jooksva sissetuleku absoluutne maht. C=C0+cQ, kus C0 on autonoomne tarbimine Funktsiooni tõus c= tarbimise piirkalduvus MPC ja on juurdekasvu suhe C/Q Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q
- ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? · Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust,
● olukorra emotsionaalsus nt tööl ei käituta konflikti korral samamoodi kui pereliikmetega, lähedastega ei kontrollita alati oma emotsioone,tekib nö „ülekeemine“ ● kommunikatsiooni vähenemine ● ebaselge probleem ● jäikus, jäärapäisus; enda arvamuse külge klammerdumine ● Taju vigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüüp, haloefekt, selektiivsus jne). ● Rusikareeglite kasutamine (toetatakse enda kogemustele) ● Mäluvead ● Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul kui (lähedussuhete näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhetesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline. Nt destruktiivsest suhtest ei loobuta, sest on juba nii palju aega teisesse investeeritud. Selle asemel
Kuus visuaalset muutujat on vorm-suund-värvus-teralisus-tihedus-suurus. 54. Graafiliste muutujate visuaalne hierarhia: Osad muutujad tulevad rohkem esile ja mõjuvad intensiivsemalt kui teised. Kõige tugevam muutuja on suurus, seejärel tihedus ja värvus. Kõige tagasihoidlikumad on teralisus, suund ja vorm. Samas vorm on ainuke muutuja mille abil saab väljendada assotsiatsioone. 55. Valikuline suurus, järgnevus või järjestus, kvantiteet. 56. Plaanimaterjali esitamise rusikareeglite sisu: · "tee lühidalt" Liigse info kasutamine näitab esitaja ebakindlust. Infoajastul ollakse infoga ülekoormatud. · "ole täpne ja tõene" Võib tuua seose ka 3. Kui ei tea, tuleb öelda, et ei tea, mitte hämada. Nii tekstiliselt, graafiliselt, suuliselt. · "keskendu põhipunktidele" Keskenduda ühele põhipunktile korraga. Kasutada pigem mitut lihtsat kaarti.
Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel
Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel
võimalik lahendada objektist eemaolevalt. loogilis-abstraktne – toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktsioonidele. ülesannete alusel: teoreetiline ja praktiline. arendatuse ja teadvustatuse astme järgi: diskursiivne ja intuitiivne. originaalsuse järgi: reproduktiivne ja produktiivne. tahte osavõtu alusel: tahteline ja tahtmatu. Heuristilised, algoritmilised meetodid: Probleemi lahendamine teatud „rusikareeglite“ või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud, kuulub heuristiliste meetodite valdkonda. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtuseid näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu
väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus.
väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus.
- Inimeste eelistused ja väärtus mida nad valikutele omistavad muutuvad sõltuvalt olukorrast - Valiku raamimine – olukord kus valiku sõnastus mõjutab valiku tõenäosust. Kallutatud otsustamine Kas inimeste valikuid on võimalik enese kasuks pöörata? On võimalik, luues endale kasulikele osadele isikule piisav selgitus, mis ka tema normatiividega sobiks. Kuidas mõjutab otsustamist otsuse olulisus? Kuidas kontrollitakse otsuse paikapidavust? Läbi rusikareeglite - Kättesaadavus - Mudeldatavus - Ankurdamine - esindavus Järeldamine Milles seisneb teadusliku mõtlemise erilisus? Inimesed muudavad pideval oma uskumusi või uskumuste tugevust sõltuvalt sellest kas konkreetsed nähtused on olemasolevate uskumustega kooskõlas või mitte. Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele. Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimst piiravad aktiveerivad tingimused
Mõtlemisliigid: tahteline/tahtmatu, diskursiivne/intuitiivne, teoreetiline/praktiline Diskursiivne mõtlemine on loogiline,arutlev,järelduslik,kõneline,järjekindlalt väitelt väitele tuginev. Inimesed kalduvad sagedamini kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi, mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama nähtusi näidete põhjal, mis esimesena meelde tulevad. Heuristilised meetodid on sellised, kus probleemi lahendamine toimub teatud ,,rusikareeglite" või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Algoritmilised meetodid võimaldavad teatud kindla lahenduseni jõuda kindlalt fikseeritud lahenduskäikude ja vaheoperatsioonide kaudu. (kui>siis tüüpi otsustused) Insait on ootamatu, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnev situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõitsmine, nende vahetu tabamine.
Treeningust treeningusse on superkompensatsioon raskesti märgatav. Muuda- tused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga. Seetõttu peab treener jälgima mitte ainult tööga koormatud lihaseid, vaid arvestama ka närvisüsteemi, südame-veresoonkonna, kõõluste, liigeste jmt kaasa töötavate struktuuride koormuse taluvuse ning taastumisega. Viimane muudab treeninguprotsessi keeruliseks juhtimisülesandeks, kus lihtsate rusikareeglite abil kaugele ei jõua. Oluline on eristada eesmärke. Kui tippsportlase harva esineva ande parima rakendamise nimel peab tema treeningule lähenema alati individuaalselt, piisab terviseportlaste ja nn kesktaseme sportlaste treenin- gu juhtimiseks siiski teatud üldistustest. Olgu näiteks rusikareegel, mis jagab treeningu nädala lõikes nii, et treeningukoormused kasvavad kuni nädala teise pooleni ning nädala lõpus on treeninguvabad puhkepäevad.
annaabi.ee 
