kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid veine, 8% rose veine, 6% vahuveine ja lisaks 1% kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.
Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire Champagne-Ardenne ·Picardie Korsika ·Poitou-Charentes Franche-Comté ·Provence-Alpes-Côte d'Azur Ülem-Normandia ·Rhône-Alpes Majandus: väliskaubandus Eksport Import Vein
En automne, les températures commencent à tomber une fois de plus et baisser à 5 degrés à la fin de novembre. A Montpellier, il pleut très peu au cours de l'année. 3)A Montpellier, il vit 265.634 personnes selon à 2009. A Montpellier, la plupart des gens travaillent dans des domaines liés à la mer, le tourisme est également une grande partie de leur culture. 4)Montpellier est une ville du sud de la France. Elle est la capitale de la région Languedoc- Roussillon, ainsi que le département de l'Hérault. Montpellier est la ville la 8ème du pays, et est également la ville la plus rapide croissance en France au cours des 25 dernières années. Montpellier est une ville remarquablement pittoresque avec de nombreux hameaux de charme, châteaux majestueux et imposantes tours qui parsèment le paysage. Parmi les caractéristiques les plus frappantes architectural de la ville sont les tours de la Tour Babott et la Tour des Pins. 5)The Cathédrale St
Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Tähised · Vapp Majandus Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega) Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT)
Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis Rahvuslikud sümbolid * Marianne * Gallia kukk Tähised * Vapp Majandus Väliskaubandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3
Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Majandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1
· Tähis: vapp Haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk) 1. Alsace 2. Akvitaania 3. Auvergne 4. Alam-Normandia 5. Burgundia 6. Bretagne 7. Keskpiirkond 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Transport Lennundus Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14 Prantsusmaa suurim lennujaam
aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa. Cave de Tain Marsanne Piirkond: Rhône/ VdP des Collines Rhodaniennes Viinamarjasort: Marsanne (100%) Värv: helekollane, rohelise varjundiga. Lõhn: lilleline ja puuuviljane tsitruseline, valged lilled. Maitse: kuiv, värske, tasakaalukas ja puuviljane virsik ja pirn. Söögisoovitus: aperitiiv, kala- ja kanaroad, salatid ja seltskonnajoogina. Willm Gewürztraminer
Lascaux koobaste kaljujoonised Bordeauxi lähedal 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia
5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 - Prantsusmaa Kristel Tilk 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Prantsusmaa riigiasjadega tegelesid kuni revolutsioonini 1789 monarhid ja nende isiklikult välja valitud ministrid. 1958. aasta põhiseaduse kohaselt kuulub Viiendas vabariigis kogu valitsemissüsteemis kõige suurem poliitiline vastutus presidendile
Loire Loire'i jõe orgu kutsutakse ka Prantsusmaa aiaks ning maakonnaveinide etiketilt võib leida nimetuse VDP Jardin de la France. Siin võib eristada nelja suuremat kasvatuspiirkonda: Nante, Saumur-Anjou, Touraine ja Loire'i keskosa. Valgetest veinidest on kuulsad Saumur, Chinon, Anjou jt. Valmistatakse ka hulgaliselt roosasid veine, millest meil on tuntud Rosé d'Anjou. Prantsusmaa Languedoc-Roussillon Vahemere kallastelt kuni Cevennes' ja Mustade mägedeni ulatuvad veiniaiad. Läänes jõuavad need välja Hispaania piirini. Enamik meil tuntud laua- ja maakonnaveine pärineb just sellest kandist. Suurepärane kliima ja uued tehnoloogiad võimaldavad valmistada ka arvestatavaid apellatsiooniveine. Piirkondadest tuleks meelde jätta St. Chinian, Faugéres, Corbiéres, Minervois, ja Fitou.
Pedro Ximenes Õuna- ja pirnikook, kohupiimakook: toovad esile hea dessertveini parimad maitseomadused. Sauvignon Blanc sobib suitsulõhe ning muude suitsukaladega. Tasub proovida kitsejuustuga. Väärikas seltsiline sparglile. Chablis austrid. Mereannid, krabid ja vähilised, merekalad. Sauternes Roquefort või ka mõni muu tugevamaitseline sinihallitusjuust. Sobib foie gras'ga (hane- või pardimaksa pasteet) ning kreembrüleega. Languedoc-Roussillon Terriinid, pajaroad, samuti küpsetatud munaroad, tuvipraad, tugevamad linnulihatoidud, vorstid ja pasteedid. Keel, süda ja neerud. Noor riesling ja Pinot Blanc kergelt hautatud hapukapsas. Sobivad kõik happerikkad toidud. Sibulapirukas. Mageveekalad. Gewürztraminer aasiapärased vürtsikad toidud. Ingver. Kui juua Vendage Tardive Gewürztraminerit, sobib hästi ka foie gras´ga (hane-või pardipasteet). Proovida tasub ka nii külm- kui kuumsuitsulõhega.
Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA
dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks. Sitsiilllased kutsusid appi Aragóni kuninga Pedro III, kes andis vastulöögi Carlo katsele saart uuesti vallutada. Sitsiilia saar jäi sellest ajast Aragóni dünastia kätte. Esimeseks valitsejaks sai Pietro I (Pedro III), kusjuures Aragón ja Sitsiilia ei olnud enamasti personaalunioonis. 1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA
hispaanlasi. Inglise-Prantsuse liit sundis Hispaaniat 1659 aasta novembris allakirjastama Püreneede rahu. Sestpeale algas Hispaania allakäik, ehkki esialgu säilitati kontroll Madalmaade lõunaosa ning suure osa Itaalia üle, ning riik kadus järk-järgult Euroopa suurriikide nimekirjast. Prantsusmaa territoriaalsed võidud jäid siiski tagasihoidlikuks 32 (põhjas osa Flandriast ja Artois, lõunas Roussillon ja Cerdange) – siiski jõudis Prantsusmaa piir Püreneedeni. Põhja-Itaalias muutus Savoia Prantsusmaa satelliitriigiks. Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV abiellumises Hispaania Habsburgide tütre, infanta (printsess) Maria Theresiaga. Abielu sai teoks aastal 1660 , mis hiljem soodustas Hispaania pärilussõja puhkemist. Saksamaal oli Prantsuse diplomaatia suureks võiduks Reini Liidu loomine, mis ühendas
Kaasani ·kiriku arhitekt A. Voronihhin tegelikult ei matkinud Rooma Peetri kirikut, vaid andis ehitusele iseseisva arhitektuurilise lahenduse. Vaadake Mazarini-aegset arhitektuuri, Nelja Rahva Kolleegiumi hoonet... -- Kardinal Mazarini oli Louis XIV 507 valitsuse algul (1643--1661) tegelik valitseja. 166 asutas Mazarini Pariisis Nelja Rahva Kolleegiumi, kus oli õpilasteks ette nähtud 15 itaallast, 15 elsaslast, 20 flaarn last ja 10 russiljoonlast (Roussillon -- keskaegne krahv kond Lõuna-Prantsusmaal, liideti kuningriigiga a. 1659) Lk. 179 Glaber Radulphus (surn. 1050 [?]) -- prantsuse kroonik kes käsitleb oma teostes Prantsusmaa ajalugu a. 900-- 1046, kusjuures ta sageli kirjeldab mitmesuguseid imesid nagu tegelikult toimunud sündmusi. Lk. 180 «Mahäbhärata» -- vana-india eepos, ulatusega üle 100 000 kaksikvärsi, mis käsitleb peamiselt kahe hõimu võitlusi ning saatust; tekkeaeg umbes X saj. e. m. a.
annaabi.ee 
