õilsate skulptuurimaterjalide asemel tarvitusele odavad ja tavalised materjalid (paberimassi, papi, kotiriide, plastmassi - materjalid, mis ümbritsevad meid igapäevases elus). Tuntud skulptorid: Marisol (Maria Sol Escobar), George Segal, Claes Oldenburg. Kuulsamad kunstnikud: Njuujorklased: Andy Warhol, Roy Lichtenstein, Tom Wesselmann, James Rosenquist. Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Campbelli tomatisupp Kolm Coca-Cola pudelit Andy Warhol- Superman Andy Warhol- kakskümmend viis Marilyni Roy Lichtenstein- meloodia, mis mind kummitab James Rosenquist- no-no! James Rosenquist- valitud president Claes Oldenburg- huulepulk Claes Oldenburg- lendavad kurikad Claes Oldenburg- lusikasild ja kirss Claes Oldenburg- põrandaburger Robert Indiana- armstus Robert Indiana- number 5
lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada. Sai alguse briti kunstniku Richard Hamiltoni maalist. Põhimõte: ,,Mida tavalisem, seda popilikum" ,,Kunstiajalugu"David Piper(lk. 486-487) Esimene popkunsti teos. Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?"
· USA popkunst sündis 1960.a alguses · Kunstnikud olid suurejoonelised · Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest, plakatitest · Iseloomulik on korrapärane punktistik- maailm koosneb punktikestest teleriekraanil, trükistes M-MAYBE MARILYN JAMES ROSENQUIST 1933 · Plakatikunstnik · Hiigelsuured teosed · Aktuaalsed probleemid, poliitilised sündmused · Õlimaalile lisab plastmassi, metalli, puitu PRESIDENT MA ARMASTAN OMA FORDI Ateljees TOM WESSELMANN 1931 ANDY WARHOL 1928-1987 · Alustas tarbegraafikuna · Reklaamikunstnik · Filmikunstnik (60 filmi) · Võttis kasutusele siiditrüki lõuendile · Kirjastaja · Portreekunstnik · ,,Tulevikus on igaüks kuulus vaid 15 min." ANDY WARHOLI KUNST
Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid USA kunstnikud Andy Warhol Roy Lichtenstein Tom Wesselmann James Rosenquist Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Ameeriklane Usklikust immigrantide perekonnast Üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest makstud vähemalt 100 miljonit dollarit Kasutas sageli kujutise lõuendile kandmiseks serigraafiat Andy Warhol Kaheksa Elvist Andy Warhol 25 Marilyni Andy Warhol Kolm CocaCola Campbelli pudelit tomatisupp Roy Lichtenstein Meloodia, mis mind kummitab
Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus
objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt. Neid võib nimetada inimesteks, kes kaasaajastavad realismi. 4. Andy Warhol - "Sinine Marilyn" , "Campbell's Soup Cans" Roy Lichtenstein - "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin" , "Uppuv naine" James Rosenquist - "I love you with my ford" , "F-111" , "Marilyn Monroe, I" Claes Oldenburg - "Huulepulk" , "Floor cake" 5. Minimalism on stiil ja suund kunstis, mille iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 6.Victor Vasarely - "Vegaviv II" , "Vonol-Bip-2" "Zebra" , "Vega-Nor" 7.Kes on kineetilise kunsti esindaja-mobiilikunsti rajaja? Mis põhimõttel tema teosed töötasid? Nimeta töid.
mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdama ja mööda põrandale laotatud lõuendit lohistama. Tuntuim oli Yves Klein"Sinise perioodi antropomeetria";" Reljeef ja sinine käsn". 7.Kes olid USA suurimad neorealistid (neodada) ? Nimeta nende töid. Jasper Johns "Number 9"; "Lipp"; "Valge lipp". Robert Rauschenberg "Coca-Cola"; "Pealkirjata"; "Voodi". 8.Nimeta kolm tuntumat USA popkunstnikku ja nende töid. Roy Lichtenstein "M-Maybe"; "Blang". James Rosenquist "F-111", "Valitud president". Claes Oldenburg "Pehme tualett"; "Praeahi praega"; "Lihalett". 9.Mida tähendab kunstis minimalism? Minimalism on kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua, tekkis 1960.aastate teisel poolel. Tuntumad esindajad (D.Judd, R.Morris, C.Andre, S. LeWitt) eelistasid maalidele kolmemõõtmelisi ülilihtsa vormiga objekte. Sageli eksponeeriti neid süsteemi või ruumilist konteksti arvestades. 10.Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja
Säravamaid popkunst esindajate loominguse näitusel , näiteks: Robert Rauschenberg, Roy Lichtenstein, Richard Hamilton, Andy Warhol, Jasper Johns, Robert Indiana, James Rosenquist, Alex Katz, Tom Wesselmann, Claes Oldenburg, David Hockney - saame põhilisi suundumusi ja ilmutamise eripärasuse jälgida. Hoolimata asjaolust, et kuustnikuid ühendas üks inspiratsiooniallikas (läikiv ajakirjad, reklaam, pakend, televisioon, fotograafia), iga kunstnik
) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964)
) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana. Number 5 (1963). George Segal. Köietantsija (1969) kips, köis George Segal. 3 inimest 4 pargipingil (1979). George Segal. Depressiooniaegne leivasaba (1991). Ed Kienholz. Dodge '38 tagaiste (1964) Ed Kienholz. Sünnipäev (1964)
maitsel pole vahet. Oldenburg, Roy Lichtenstein, James 1950-ndad Popkunst Inglismaa, USA Rosenquist, Tom Wesselmann, Jim Dine, George Segal, Edward Kienholz, Andy Warhol.
erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. Popkunstnikud Inglismaa popkunstnikud · Richard Hamilton · Peter Blake · Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi või valguskontrastide abil püütakse
Kummituslik tualett, pepsi cola, Koduperenaine, Turistid, Narkosõltlane, põrandaburger, the store, spoonbridge Reisija, Young Shopper, Supermarket Lady, and cherry, dropped cone ROY LICHTENSTEIN - M-Maybe, Kui ma avasin tule // GEORGE SEGAL - Kino, Picasso tool, köielkõndija, kana, holokaust, mees baaris JAMES ROSENQUIST - Ma armastan Sind koos minu "Fordiga", F-111, Marilyn, Nomad ANDY WARHOL - 25 Marilyni, Campbelli supipurk, Lilled, 100 supipurki, Viis surma,
ruumikujundus, hajutatud joonistus, tühjade Richard Smith (1931) alade ootamatu vaheldumine lopsakate David Hockney (1937) värvipindadega, kolmemõõtmelisus, korrapärane Claes Oldenburg (1929) punktistik, haigused, surm, häving Roy Lichtenstein (1923) James Rosenquist (1933) Tom Wesselmann (1931) Jim Dine (1935) George Segal (1924) Edward Kienholz (1927)
182.9 x 132.1 cm Collection Albright-Knox Art Gallery, Buffalo Click to edit Master text styles Second level Third level andy warhol Fourth level Fifth level Green Marilyn 1962 silkscreen on synthetic polymer paint on canvas 50.8 x 40.6 cm National Gallery of Art, Washington james rosenquist Click to edit Master text styles Second level Third level I Love You Fourth level with My Ford, Fifth level 1961. Oil on canvas, 6 feet 10 3/4 inches x 7 feet 9 1/2 inches Click to edit Master text styles Second level Third level
on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks poliitilistele sündmustele või
Warhol tõmbas tähelepanu väidetega, et tahab olla masin, valis kujutamiseks kõige kulunuma visuaalse materjali, kunstis esineb ülim jahedus. Popkunst aitas fotograafidel tõusta nn. päriskunstnike hulka. Esindajad: Richard Hamilton (inglane) Peter Blake (inglane) Claes Oldenburg (kolmemõõtmelised teosed standardtoidst või igapäevaobjektidest) Roy Lichtenstein James Rosenquist (suuremõõtmelised maalid päevapoliitilistest sündmustest) Jim Dine (ameerika aktid) Andy Warhol 60ndate abstraktsionism Nüüd sooviti kunsti puhastada ka kunstniku isiklikust eneseväljendusest. "maalilisusejärgne" kunst, mida iseloomustasid suured, üksteisest selgelt eraldatud siledad värviväljad. Maalidel kasutatigi kahte või kolme värvi. Öeldakse lahti ka
His works display a delight in the surprise and shock of nonart but he is still rooted in the mechanized, standardized and mass- produced culture. He emphasized the mass-consumer society in which everyone uses the same products. Through this, he may be considered a modern history painter. 7 Subsidiary artists: Larry Rivers, Jasper Johns, Claes Oldenburg, James Rosenquist, Tom Wesselmann, Robert Indiana. Super-Realism. It has also been called Photorealism and Hyperrealism, and draws on photographic sources and commercial advertising for imagery but makes trompe-l'oeil illusion viable again without the fantastic invention or satirical commentary of Pop Art. These artists also considered the work of earlier American art and even C17 Dutch still-life and genre painting. Exemplary artists. Chuck Close (late-C20)
His works display a delight in the surprise and shock of nonart but he is still rooted in the mechanized, standardized and mass- produced culture. He emphasized the mass-consumer society in which everyone uses the same products. Through this, he may be considered a modern history painter. 7 Subsidiary artists: Larry Rivers, Jasper Johns, Claes Oldenburg, James Rosenquist, Tom Wesselmann, Robert Indiana. Super-Realism. It has also been called Photorealism and Hyperrealism, and draws on photographic sources and commercial advertising for imagery but makes trompe-l'oeil illusion viable again without the fantastic invention or satirical commentary of Pop Art. These artists also considered the work of earlier American art and even C17 Dutch still-life and genre painting. Exemplary artists. Chuck Close (late-C20)
aastate lõpp-60.algus .Ameerika popikunstnikel kujunes välja väga tugev isikupärane stiil. See seisnes tahvelmaalide sageli tohututes mõõtmetes ja ka tehnikate ning ebatavaliste materjalide kasutamises. * Kõige enam kasutasid laiadele massidele mõjuvaid kujundeid Andy Warhol, Roy Lichtenstein , Oldenburg ja James Rosenquist. R. Mutt [Marcel Duchamp]. Fontään. Ready- made, 1917 (Alfred Stieglitzi foto) Richard Hamilton Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks. Kollaaž, 1956 Inglise kunstniku Hamiltoni irooniline kommentaar USA tarbijakultuurile andis kunstinähtusele nime. Väikesemõõduline kollaaž kujutab USA hüvede loetelu: Ford, meelelahutus, koomiks, kaubad jne. Atleet hoiab strateegilises
kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: „M-Maybe“ (1965), „Kui ma avasin tule“ (1964). Roy Lichtenstein (1923 – 1997): Uppuv tüdruk (1963) Suur maal nr6 ● JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes „kuumadele“, aktuaalsetele teemadele, näiteks
labastatud koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele",
koloriidiga ka moodsa kunsti klassikute teoseid, vihjates, et selline kunst või õigemini selle reprod on muutunud massikunsti osaks. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri ei heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisvääriliseks. Punktide kasutamine tema hilisemas loomingus jätkub, kuid muutub formaalsemaks ja dekoratiivsemaks, nendega ta kaunistab ka keraamilisi objekte, näiteks kohviserviise. Teoseid: ,,M-Maybe" (1965), ,,Kui ma avasin tule" (1964). JAMES ROSENQUIST (s.1933) Rosenquist oli samuti huvitatud kommertstrükistest. Ta oli varem plakatimaalijana töötades omandanud sileda, standartse, tehnitsistliku värvikäsitluse. Erinevalt teistest kunstnikest ei toetu ta oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatusse seosesse motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsioonide aladelt. Paljud Rosenquisti maalid on hiiglasuured. Mõnikord viitab ta oma teostes ,,kuumadele", aktuaalsetele teemadele, näiteks
annaabi.ee 
