kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa VILI - Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. LEHT - Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. MAA-ALUNE OSA - Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Süstemaatiline kuuluvus - Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas.
Nurmenukk Nurmenukk ● Nurmenuk kuulub õistaimede hulka Iseloomulikud tunnused ● Rohelised lehed ● Juurmise kodarikuna ● Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks ● Õied erekollased ● Veidi longus ● Õietupp avar Levik ja ökoloogia ● Mitmeaastane ● Kuivematel kasvukohtadel ● Tavaline põhja ja Lääne-Eetis, mujal paiguti ● Õitseb mais, juunis Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? ● Õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata krvadel ja sügisel) Kogumine ● Korjata tuleb kevadel või sügisel ● Hommikul või päeval ● Korjata sealt, kus liiki on massiliselt
Nurmenukk Primula veris L. Marie Grünthal ja Martin Mägedi Iseloomulikud tunnused: · Lehed rohelised. · Juurmise kodarikuna. · Lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. · Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus. · Veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. · Kõrgus 10-30 cm. · Õistaim. Levik ja ökoloogia: · Mitmeaastane. · Kuivematel kasvukohtadel (Põhja- ja Lääne-Eestis) · Õitseb mais ja juunis. Kasutus: · Millist osa tarvitada: õied, lehed, risoom, juured. · Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine,
Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega? . Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.) Kasetüvi on valge ,aga kaseoksad on..........? Vaadelge okste jämedust ja painutage neid. Missugused on kaseoksad? (Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed? Õpime nüüd kaske ka lehtede järgi ära tundma. Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused? Lehtede suuruse järgi me kaske teiste puude hulgast ära ei tunne. Vaadelge nüüd lehtede värvust. (Rohelised ja kollased) Miks on mõned kaselehed kollased? Vaadake ka teiste puude lehti. (näit.sirel ,lepp,haab) Missugust värvi on tavaliselt puude lehed? Ka värvuse järgi me kaselehte ära tunda ei saa. Vaatame nüüd erinevate lehtede lehelabasid.(Erinevate puude lehed.) Kas kõik lehelabad on ühesuguse kujuga?
Õied on tugevasti lõhnavad, neid tolmeldavad putukad. Munajas tupesisene kupar, õhukeseseinaline, kuid tugev, nahkjas. Kupra pikkus on kuni 1 cm ja läbimõõt kuni 6 mm, avanenult on tal Vili 10 teravat hammast. Seemned on ebakorrapäraselt mitmetahulised, kolmekandilised, kühmulised, mustjaspruunid. Piklikmunajad kuni süstjad tiivuliseks rootsuks ahenevad kurrulised lihtlehed. Leheserv täkiline, tipp harilikult ümardunud. Lehtede Leht alumine pind on valkjas, tihedalt karvane kuni viltjas. Kõik lehed on juurmise kodarikuna. Lehe pikkus on taime õitsemise ajal 6...18 (22) cm, laius 1,8...5 cm. Pärast õitsemist lehed suurenevad Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba.
SININE KOPSUROHI Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1
niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute
Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Ta sobib hästi kallakute kaunistamiseks. Tal on ilusad sügised marjad kui ka tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu tema õiekobarad. Leesikas tolmneb paremini putukate abil, kuna emakas ja tolmukad valmivad tal ühel ajal. ( http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/050821aa069.jpg ) 6 Loomasik nõmmemetsas
Kui nägi tema silm ka lõpuks muud kui kulla sära, 6. Etlejad, kuhu teie (emotsioonid) _________________________________ jäävad! 60 tõi saunalava alt kolm rootsuks pekstud vana vihta. siis märkas, et ei mahu enam oma koju ära! 0,5 p Need sidus luuavarre külge sündis krati keha.
ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: Varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4¼7 cm, laius 1...2,5 (5) cm. Juurmised lehed arenevad alles õitsemise ajal (vahel hiljemgi), need on pikarootsulised (kuni 10 cm), hõredalt karvased, enamasti veidi südaja alusega. Pikkus 5...2 cm ja laius 2...5 (7) cm. Õied või õisikud: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp puhetunud putkega, kellukjas, kolmnurksete tipmetega, pärast õitsemist suureneb. Kroon lehterjas, laienenud servaosa on putkest veidi lühem.
Teadma peab ka pohla ja leesika erinevusi. Nad mõlemad on sarnased punaste marjadega liivikute taimed. Kuid leesika varred lamavad enamasti maas, pohla omad on püstised. Teiseks on pohla marjad hapukad, leesikal jahused. Ja kolmandaks on pohla lehe alumine ots 15 ümar, leesika lehel aga pikalt sujuvalt rootsuks ahenev. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.9 Astelpaju (Hippophae rbamnoides) Astelpaju on äärmiselt mitmekesine ja paljulubav põllumajanduskultuur - selle viljelemine on väga keskkonnasäästlik ning suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju on ka tervislik - talle on raske leida raviomaduste poolest võrdset. Seetõttu on lausa kummaline, et Eestis astelpaju nii vähe viljeldakse. Siin me püüamegi aidata seda viga parandada - sest
kuulmekäigu karvad. Kerel, näol ja jäsemetel leidub ka peenikesi alus- e. villkarvu (udekarvad). Karvad paiknevad nahapinna suhtes kaldsuunas. Karva algusosa - karvajuur - asetseb naha süvades kihtides ja algab jämedama osana -karvasibulana, millesse tungib sidekoeline karvanäsa. Karvajuur asub naha sees leiduvad karvanääpsus e. folliikulis. Karva vaba nahast väljaulatuvat osa nim. tüvikuks (ka varreks, rootsuks). Karv koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend. Aluskarvadel säsi puudub. Säsi kujutab endast karva keskosas asuvat vääti, mis koosneb peenesõmeralise ehitusega epiteelirakkudest. Kooreosa koosneb pikliku kujuga sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva. Rakud sisaldavad pigmenditerakesi, millest oleneb karvade värvus. Vananedes pigmendisisaldus väheneb, suureneb õhumullikeste arv, mistõttu juuksed lähevad halliks Koostanud M
Niisugune elutsükkel on ka kõigil arenevatel osapõõsakestel, ükski neist ei ela üle viieteistkümne aasta. Nii on hea pohladele ja ka inimesele, kes saab tänu sellele rohkem marju. Teadma peab ka pohla ja leesika erinevusi. Nad mõlemad on sarnased punaste marjadega liivikute taimed. Kuid leesika varred lamavad enamasti maas, pohla omad on püstised. Teiseks on pohla marjad hapukad, leesikal jahused. Ja kolmandaks on pohla lehe alumine ots ümar, leesika lehel aga pikalt sujuvalt rootsuks ahenev. Kanarbik (Calluna vulgaris) kaneprohi, kanarohi, kanaharjak, eerikad, nõmmelill Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied
peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti. 24 KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae) Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas, püstine ning harunev, 20 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid, on ta levinud kõikjal Vahemeremaades. Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. Saj tuntud ravim- ja vürtsitaim
10.09.2013. Seemnemaailm. Aed-leeklill (aedfloks) Phlox paniculata. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11381. 10.09.2013. 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) (joon. 43, joon.44) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 15-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madalam puhmik. Lehed: varrelehti on vähe, need on piklikmunajad, teritunud tipuga, ülemised rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks, karvased. Pikkus 4-7 cm, laius 1-2,5 (5) cm Õied või õisikud: õied paiknevad kobaras varrelehtede kaenlas. Õiekate koosneb liitlehisest õiest ja kroonist. Õietupp on torujas, viiehambulise servaga. Õied algul punakad, hiljem lillakaspunased. Õitseb varakevadel, aprillis-mais. Liigi eritunnused: kogu taim on kaetud lühikeste karvadega. Hea meetaim. Kasvukoha nõuded: viljakas muld, varjuline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: rühmadena varjulistes kohtades. Joonis 43
aga kamaks ja see oli igati väärtuslik lauakate. Leesikamarjad on üks meelistoit karudele, seetõttu on leesika rahvapäraste nimede eesnimeks sageli liide karu-. Ka ülejäänud osa taimest sarnaneb pohlaga ja paljud ei teegi neil ilma marju maitsmata vahet. Kuid neil on siiski olulisi erinevusi. Nimelt ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Hästi sobib ta kallakute kaunistamiseks. Ilusad on nii tema sügisesed marjad kui tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu ka õiekobarad. Need õied tolmlevad parema meelega putukate abil, kuid vajadusel võivad ka end ise tolmeldada. Selline asi on võimalik seetõttu, et emakas ja tolmukad valmivad ühel ajal. Laialt kasutatav ravimtaim - eeskätt erituselundite töö häirete korral: põie- ja neerupõletik,
kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu- liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet
annaabi.ee 
