talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega. Rapsi seemned on väga väikesed 0,9-2,2 mm. Raps on isetolmneja.Erinevates kasvutingimustest risttolmnemine levib kuni 30%.Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused
võileibadel, roogade arvamuse kohaselt tammelehti rohkem või vähem punase kaunistamiseks ja või ka võilillelehti. varjundiga segasalatites. Salatsigur Lehed suured ja õrnad, jämedate Otsad rohelised,tipud kollased. Sobib salatitesse, liha- ja laiade rootsudega. Suuremal osal Kollased tipud on mahedama kalatoitudesse ja kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. siguri tunnuseks. Endiivia e lehtsigur Lehed on vähem või rohkem Kollane südamik, rohelised Salat, üksikud lehed sobivad kähardunud ja sügavalt lõhised
alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid. Tabel 1. Liikide eritunnused Liigi nimetus Puhma Vili Leht Õis kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega. Kuumaasikas Kuni 30 Suuremad kui Õisi on õisikus Fragara vesca cm metsmaasikal, rohkem var. kõrgune piklikkoonusjad, semperflorens punased või punakaskollased. Muulukas 5- 20 cm Suuremad kui Kolmetised, Õisik
Valmistamine Pehmenda viinamarjalehti 12 minutit keevas vees, lase nõrguda. Aja õli suurel pannil tuliseks, kuumuta sibulat pidevalt segades mõni minut. Lisa lahtinäpitud hakkliha ja prae mõõdukal kuumusel pidevalt segades hästi pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta hakkliha kaussi, sega juurde jahtunud keeduriis, peenestatud maitseroheline, ühe sidruni mahl ning soovi korral ka tomatipüree. Sega kõik ained kätega ühtlaseks taignaks. Aseta lauale viinamarjaleht, rootsudega pool üleval. Tõsta lehele supilusikatäis täidist ning keera selle peale lehe varrepoolne ots. Järgmisena voldi täidise peale lehe mõlemad küljed, viimasena aga lehetipp, nii et moodustub nägus pakike. Kasuta samal viisil ära kõik ained. Kata suure, tihedalt sulguva kaanega hautamisnõu põhi ülejäänud lehtedega, lao rullid lehtede peale, paigutades nad tihedalt üksteise kõrvale. Sega suhkur ja teise sidruni mahl 1,5 dl veega, kalla hautamisnõusse
kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta. Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: ´Apollo´ – põhiliigist madalam, aeglasekasvuline sort, lehed punaste rootsudega, talvel tumepruunikad, õied suured, puhaskollased. Võsund-kontpuu (Cornus sericea) Punaste võrsetega, kuni 3m kõrgune hõreda võraga, noorelt püstine, hiljem laiuv põõsas. Lehed teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied kollakasvalged kuni 5cm läbimõõduga kännastes, õitseb mais-juunis. Viljad piimvalged, kerajad luuviljad, valmivad oktoobris. Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv. Talub hästi kärpimist ja linnatingimusi
See on rohkem või vähem punase võileibadel, roogade väga dekoratiivne ja kohev varjundiga. kaunistamiseks ja salatipõõsas. segasalatites. Salatsigur Tema lehed on suured ja Salatsiguri lehed on valged, Sobib salatitesse, liha- ja õrnad, jämedate laiade otsad kollakasrohelised. kalatoitudesse ja rootsudega. Suuremal osal kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. Endiivia ehk Lehed on vähem või rohkem Kollast südamikku Sobib värske salatina, lehtsigur ehk kähardunud ja sügavalt ümbritsevad rohelised eelistada tuleks sisemisi friseesalat lõhised. Taim moodustab laia välislehed. lehti. lehekodariku ja koheva
Punase sõstra marjad valmivad tavaliselt juuli teises pooles või augustis. Marjade ülevalmimisel väheneb kiudaine pektiini hulk, millel on organismi tervise kaitsel üsna oluline roll. Marju süüakse värskena ja kuivatatuna, neist tehakse mahla (millel võib lasta meega tõmbuda, et haput maitset pisut pehmendada), kompotte, kisselle, moose, morsse, aga ka veine ja nastoikasid. Tervistav toime on hoidistelgi. Marju võib hoida ka koos rootsudega sügavkülmas, et neid talvel värskena tarvitada, eriti palaviku puhul. Punase sõstra marjad sisaldavad mitmeid vitamiine, neist enam inimorganismile väga vajalikku C-vitamiini ja ka P-vitamiini, suhkruid, orgaanilisi happeid, parkaineid jm komponente. Hulgaliselt on seal ka tervisele turgutavalt mõjuvaid mineraalaineid ehk mikroelemente. Rohkemas koguses on seal kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, väävlit ja naatriumi, aga ka rauda, vaske, mangaani, tsinki jne
·Tunnused Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) Ronimisvahend Kasv piiratud Ei kanna teisi organeid Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht ·Ülesanded Fotosüntees Hingamine ·Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. ·Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv:
o Perekond Scilla siniliilia Eestis naturaliseerunult Puschkinia scilloides harilik puskiinia o Hyacinthus hüatsindid Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja emasõied on väikesed, rohekaskollased, koondunud
Varseller juurvilja ei Ei ole eriti valgusnõudlik sarikalised istik ei satuks sügavamale, enne saagi koristamist) kasvuperioodi moodusta, vaid kasvatab 3- Seemned idanevad hästi Paremad eelviljad on kui ta oli kastis. Juurseller mõni leht jäta 4cm jämeduste rootsudega valguse käes kaunviljad Reavaheks sobib 50cm, alles, juuri kärbi tagasi suuri lehti. Tundlik booripuudusele taimede vahe 25-30cm Säilitada keldris liiva sees
o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht · Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine · Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. · Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv:
o Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend) o Ronimisvahend o Kasv piiratud o Ei kanna teisi organeid o Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga Füllood – ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Ülesanded o Fotosüntees o Hingamine Liht- ja liitleht Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks. Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv:
kadakas, h pihlakas 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt. harilik metsviinapuu), seitsmetised (nt. harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad
mägimänd jt). 77. Lehtede liigitus. Lehelaba kuju, lehetipp, leheserv. Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele. Lehed on liigiti väga erineva kujuga, nende eristamiseks ja kirjeldamiseks kasutatakse kindlaid termineid (nt. munajas, eliptiline, lineaalne jne.). Enamikul puudel ja põõsastel on sümmeetrilise labaga lehed, lehelaba asümmeetriat esineb harvem (harilik jalakas, künnapuu jne.). Kui ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba, nimetatakse lehte liitleheks. Liitlehed jaotatakse lehekeste paiknemise alusel sulgjateks ja sõrmjateks. Sõrmjad liitlehed võivad vastavalt lehekeste arvule olla: kolmetised, neljatised (nt. väike läätspuu), viietised (nt. harilik metsviinapuu), seitsmetised (nt. harilik hobukastan) jne. Sulgjad liitlehed jaotatakse liht- ja liitsulgjateks. Lihtsulgjad (ühelisulgjad) liitlehed jaotatakse omakorda kahte rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad
k.) kolmeleheline. Ubaleheliste sugukond. Kasvukoht: madal- ja siirdesoodes, järvekalda õõtsikutel, seisvas või aeglaselt voolavas vees, sage turbapinnasel; soodustab õõtsikute teket ja veekogude kinni- kasvamist. Ubaleht on mitmeaastane roomava risoomiga sootaim. Valget värvi risoomi kudedes on rohkelt õhuga täidetud ruume, mistõttu mudast väljarebitult ujub veepinnal. Lehed kasvavad välja risoomist ja on kolmetised, pikkade rootsudega, rohelised, paljad. Õied asuvad püstiste kobaratena varre tipul; õied on valged, veidi lehterjad. Kroonlehtedel on valged narmad, mis teevad õied väga kauniks ja kaharaks. Esineb erikaelsus; nektarit on vähe. Ubaleht õitseb maist juulini. Viljaks on paljuseemneline kupar, puist- ja vesilevi. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt. Kasutamine: lehed on väga mõrud, sisaldavad glükosiide. Rahvameditsiinis on lehti
annaabi.ee 
