3)Ehitusmasinate käiguosad Roomikkäiguosa. Roomikkäiguosa koosneb: 1 --tugirullikud, 2 --vedav tähtratas, 3 --kanderullikud, 4 --juhtratas, 5 --roomikvanker, 6 --roomikkett koos taldmikega. Sõltuvalt rullide kinnitamise viisist roomikuvankri külge ja vankrite kinnitamise viisist raami külge eristatakse jäika, pooljäika, balansiir- ja elastset vedrustust. Roomik kujutab lülidest koosnevat suletud ketti, mis on omavahel sõrmedega liikuvalt ühendatud. Roomiku paneb liikuma tähtratas ning teda pingutatakse pingutusseadisega. Tugirullid tagavad roomiku paremat liibumist ja edastavad masina erisurve maapinnale. Sammkäiturid on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m 3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust
mootori ja taga asetseva kabiiniga traktorid, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina taga b) ees asetseva kabiini ja taga asetseva mootoriga, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina ees c) keskel asetseva kabiiniga ja taga või ees asetseva mootoriga, millede tööseadmed võivad paikneda nii ees kui taga. (Ratastraktorid jaotatakse rataste mõõtmete alusel: a) erineva diameetriga rattad eri telgedel b) võrdse diameetriga rattad eri telgedel ja roomiktraktorid roomiku mõõtmete alusel: a) normaallaiuse ja pikkusega b) normaalpikkusega laiendatud c) ette või taha pikendatud ja laiendatud roomikutega ja roomiku elementide materjali järgi : a) terastaldmikuga b) kummeeritud terastaldmikuga c) terastrossidega armeeritud kummilindist roomikud.) 4. Vedukite kasutusala ja liigitus. Peamiselt transportmasinad ning laialdaselt kasut. neid baasmasinateks teistele ehitusmasinatele. Töötavad komplektis haagiste või poolhaagistega. Liigitatakse: 1
Erinevus sõltub telgevahelisest nurgast. Jäigal võib ülekande nurk olla 5-10kraadi, elastsel 3-5kraadi. Kompenseerivad ühendused tagavad kardaani pikkuse muutumise. Valmistatakse tavaliselt nuutühendusena. Vahetuge kasutatakse suurte vahekuaguste puhul kui on tegemist mitmeosalise kardaanülekandega. Vahetugi koosneb toest, kummirüngast ja kuullaagrist. Roomiktraktorite tagasillad. Planetaarne tagasild ja külgülekanded. Roomiktraktori pööramismehhanismi tagab ühe või teise roomiku väljalülitamise ja pidurdamise. Lõppülekanded suurendavad ülekantavat momenti. Planetaarses tagasillas toimub traktori pööramine planetaarmehhansimi abil. Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse. 2 külgülekanded 8 - satelliidid 3 seisupidurite trumlid 9 sisehammastega kroonhammasrattad
18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine Hüdrosilindrid, vastukaal, pöördering, kopp, koppa vars, juhi kabiin, hüdrosüsteem Hooldus: õlitaseme kontroll, määrdeniplid, vaatama, et poleks lekkeid ja oleks hermeetiline 19.ekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Vedav tähik, reduktor, juhtratas, tugirullikud, kanderullikud, raam, roomikud, hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle, Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270- 290mm pehme pind 360-340mm 20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile. • Roomiku puhtus • Paigaldada rambid (15°) • Plokeerida treiler • Peale sõitmine • Vaatevälja nähtavus • Pöördering lukku ja sõidusuunda • Kopp maha ja puit alla • Masin ja kopp kinnitada treilerile 21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine.
Pehme pinnase korral 340-360mm. Roomikulülide kontrollimine 1. Masina ettevalmistus – parkige masin horisontaalsele pinnale. Seisake mootor, eemaldage süütevõti. 2. Kontrollige ja pingutage – pingutage polte näidatud järjekorras ja kontrollige kas mutrid ja lülid on lähestikku lüli ühenduspinnaga. 3. Korrake protseduuri a) käivitage mootori ja liigutage masinat edasi-tagasi. Seisake mootor. b) korrake eelnevalt kirjeltatud tegevust, kuni kogu roomiku poldid on pingutatud. Õlitaseme kontrollimine rullides ja pingutusratastes 1. Masina ettevalmistus 2. Kontrollige õlilekete esinemist – kontrollige õlilekete esinemist rullidest ja pingutusratastest. Lekke korral kontakteeruge JCB esindusega. Ärge kasutage masinat, kui avastate õlilekke roomiku rullidest või pingutusratastest. Kui lekkeid ei kõrvaldata, võib see põhjustada masina kahjustuse. 3. Laske roomik alla 4
Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja mahasõidunurgad – määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale
Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta töövedeliku kineetiline energia väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 8. Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine. Käiguosa koosneb hüdromootor, reduktor, vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine, roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine. 9. Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte. Esisild, vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil. 10. Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted.
omavahel. Nt üks levinumaid iseliikuvatel masinatel kasutatav hüdro-mehhaaniline transmissioon. Statsionaarsetel masinatel on levinumaks elektro-mehhaaniline transmissioon. Uuendus, mis on tehtud rasketes tingimustes töötavate roomikmasinate tagasillas: loobutud masina liikumissuuna muutmiseks kasutatavatest traditsioonilistest külgsidurites ja planetaarmehhanismidest ning asendatud need juhtiva diferentsiaaliga. See võimaldab roomikmasina pöördumisel vältida ühe roomiku lahtiühendamist mootorist. 20. EM juhtimissüsteemide ülesanne ja nende liigitus. juhtimissüsteemide ül on masina erinevate mehhanismide tööprotsessi juhtimine. Liigitatakse 1. Konstruktsiooni ja tööpõhimõtte alusel a) mehhaanilised b) pneumaatilised c) hüdraulilised d) elektrilised e) kombineeritud 2. Juhitava objekti alusel a) tööorganite ja –seadmete juhtimiseks b) jõuallikate töörežiimi
1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6
Miiniväljade tüübid. Blokeeriv miiniväli: Eesmärgiks on peatada/blokeerida vastase liikumine/läbipääs täielikult. Max suurus 50 x 100 m, olenevalt mineeritava ala suurusest võidakse blokeeriva miinivälja mõõtmeid vähendada, aga ainult juhul, kui tõke säilitab tõrjeväärtuse. Roomikumiinidest blokeeritava miinivälja puhul on miinide paigutamise tihedus 0,5-1 miin rindemeetri kohta. Blokeerivat miinivälja ehitatakse põhiliselt roomiku-, tankipõhja-, jalaväemiinidest. Blokeeriva miinivälja puhul tahetakse saavutada vaenlasele 30 - 50 % kaotus. Häiriv miiniväli: Eesmärgiks on häirida ja segada ning aeglustada vastase liikumist. Max suurus 50x50m. Ühes häirivas miiniväljas peab kasutama mitmeid miinitüüpe, millest on max 50 miini. TT miine max 10, millest max 4 võivad olla tankipõhjamiinid. Kõikide miinide hulgast max 5 jalaväekildmiini. Suunav miiniväli:
arvestav logistiline tegevus väeosade kindlustamisel õigel ajal vajalike ressurssidega (relvad, laskemoon, kütus, toiduained, rõivad jne) nii operatiiv- kui ka teenindusvaldkonnas andis võitlevale väeosale olulisi eeliseid võrreldes vastasega, kelle logistika ei olnud korraldatud samal tasemel. Mõnede hinnangute põhjal kaotas Saksa armee Venemaal eelkõige seetõttu, et sõjakäik Venemaale ei olnud logistiliselt õigesti ette valmistatud. Kasutati liiga väikese roomiku laiusega soomusmasinaid, nappis talvist kütust ja rõivastust. Teise Maailmasõja ajal arenes logistika hoogsalt. Logistika põhimõtteid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel koostöö väljatöötamiseks kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemisel. Järk-järgult hakati logistika pintsiipe ja mõisteid võtma militaarvaldkondadest üle tsiviilellu. Esmalt kasutati militaarlogistika printsiipe
pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega. Sõltumatu ajam on siis, kui pöördemoment võetakse otse mootori väntvõllilt. 3.6. Käiguosa Käiguosaks võib traktori all olla vähemalt neli ratast või lõputu linttee e roomik. Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure
sügavus 0,5 l aius Töökiirused, m/h 15...400 käikude arv, sujuv reguleerimine Transpordikiirused 1,13...4,42 km/h 4 käikude arv Koppade arv, tk 12 Kopa maht, l 23 Kaopaketi kiirus, m/s 0,7; 1,18 Transportöörilindi 650 laius, mm Transportöörilindi 2,98; 4,39 kiirus, m/s Roomiku laius, mm 533 Mootori mark, D-50; 55 võimsus hj 9,4 Masina mass, t Keskmine erisurve, 33 kPa Toodetud 6414 ekskvaatorite arv, tk 1965...1972 Tootmise aeg Ekskavaator ETC-202 (nn. "kollanokk") on ehitatud ETN-171 baasil, kuid on sellest tehniliselt täiuslikum. Torupaigaldi on koparaami suhtes jäigalt juhitav hüdrosilindri
annaabi.ee 
