Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon
osutasid? Koos XII tahvli seadustega moodustas CIC aluspõhja ning põhiõigused tänapäevasele Euroopa õigusele. Nad kujundasid käesoleva õigusruumi ning panid aluse modernse Euroopa seadusandlusele ning õiglasele kohtupidamisele, samuti põhiõigused, mida on aastasadade jooksul vastavalt ühiskondlikele muudatustele korrigeeritud. 4. Vulgaarõigus Germaanlaste õiguste üleskirjutustes sisalduv oli tegelikult Rooma või roomaliku hõnguga germaani õigus. Viimast tuleb Rooma õiguse kihistuse alt hooolikalt otsida. Ei ermaani kuningad ega nende abilised olnud huvitatud ristiusueelse õiguse säilitamisest, pigem ikka selle ületamisest. Õigus, mille poole läänegoot pöördus, ei olnud siiski Rooma klassikalise jurisprudentsi õigus. See oli läänegootide riigi galloromaani4 elanikkonna õigus, mille juurde juhiti nüüd sammhaaval ka läänegoodid5. Seda nimetatakse vulgaarõiguseks. Sõna, mille on kujundanud
põhiliselt riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Provintsid jaotusid kaheks: ida- ja lääneprovitsid. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad. Lääneprovitsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Kuna suuremad linna tekkisid sinna alles pärast roomalste vallutusi, omandasid provintsid algusest peale roomaliku ilme. Peamiseks keeleks sai linnades ladina keel. Idapoolsetel aladel olid ülekaalus väiketalupojad, läänes tekkisid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Lääne-Rooma keisririigi lõpp 5. sajandi esimesel poolel asus lääneprovintsidesse rohkesti gremaanlasi. Need hõimud tegutsesid sageli Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476
IDAPROVINTS LÄÄNEPROVINTS Hölmas Kreekat, Väike-Aasiat, Süüriat, Palestiinat ja Hölmas Galliat, Britanniat, Hispaaniat ja Pöhja- Egiptust Aafrikat Olid majanduslikult körgel tasemel Madal majanduslik tase Kultuuriliselt körgelt arenenud Vähearenenud, romaniseerumine Linnad säilitasid kreekaliku välisilme Linnad olid roomaliku välimusega Suhtluskeeleks oli valdavalt kreeka keel Suheldi ladina keeles Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse
ainult hõivamise vaid ka integreerumise teel. Kogu sellest riikide puntrast püsivam tähendus on Läänegootide omal, aga ainus pikaajaline, mis hakkab tulevikueuroopat kujundama on Frangi riik. Kiriku jaoks oluline, sest kokkupõrge eri kultuuridega toob kaasa eri kultuuride ja poliitika kogemuse. Hõimud, kes Rooma riigi vallutasid, olid kõigele roomalikule väga vastuvõtlikud. Tavaliselt ei võeta omaks identiteeti, mis kuulub vallutatule. Clodovechi risitimine 498. aastal. See on roomaliku ajalookirjutuse jaoks pöördeline sündmus, sest ta ristitakse katoliku peavoolu, neist saavad kristliku kiriku suurimad kaitsjad. Mida kõikjal alati ja kõikide poolt on usutud – katoliku kiriku alus tänase päevani. X LOENG – 13.10.2020 – PAAVSTLUSE TEKE Kui rääkida viiest vanast kirikust: Rooma, Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma kirik (siia juurde ka Küprose kirik ja 4. saj Armeenia ja Gruusia kirikud), siis
3. PILET 1. Kuidas toimub antiikse mõtlemise muutumine kristlikuks? Roomas hakkasid tekkima kogudused, neid peeti riigireeturiteks ja avaliku korra vaenlasteks, keelati. Esialgu olid patsifistid. Kiusati. Läks peale, sest Kristluses on kõik võrdsed, ei eelistata, revolutsioon altpoolt. 313 legaliseeriti, 392 keelustati kõik teised. Mõjutasid: rooma riik ja õigus, kreeka haridus, kristlus ja SRR. Germaanlased võtsid roomaliku üle. 2. Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr
jumala ilmutatud õigus oli konkreetsel juhul paganliku keisri tööriist. Õigus ja (isegipaganlik) riik täidavad rahu kindlustajatena vahetult Jumala tahet isegi siis, kui nad kristlastega vaenulikult ringikäivad. Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajanaoli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu. Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemus ühitatav roomlaste õigusemõistega. Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigist sõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle. Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigiilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette. Ei saa väita, et Rooma
konsul-tribuunideks. Gallid võtsid sellist protseduuri, nagu seda võtta tuli, ehk vaenutegevusena, ja peale avalikku sõjaga ähvardamist, naasesid oma rahva juurde.`` (Patavinus 27-25 eKr. :36) Tagantjärele vaadatuna oli see roomlaste poolt väga rumal käik. Kui enne oleks saanud seda juhtumit veel siluda, siis nüüd oli see täiesti võimatu ja sõda oli vältimatu. Seda võib ka pidada üheks roomaliku valitsemisviisi puuduseks: kui rahvas soovis, et rahvaste vahelise leppe rikkujaid tasustataks, siis seda ka tehti, tagajärgedele mõtlemata. Varsti algaski sõda ja kaks armeed kohtusid, kusjuures roomlased ilmutasid äärmiselt üleolevat suhtumist. ,,Konsul-tribuunid ei olnud ette valmistanud oma laagrit, neil ei olnud mingeid kaitserajatisi mille taha varjuda, ega polnud ka välja näidanud vajalikku austust ei vaenlase ega
n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele ja teised ülevõetud jumalad. Dogma, et inimese ja jumala suhet Roomas on rangelt juriidiliselt mõõdetud. Samas tänapäevaks on leitud materjali, mis on sellise arvamuse kahtluse alla seadnud ja nüüd arvatakse, et emotsioonid olid ikka olemas. Teine ümberhinnatud seisukoht on, et roomlaste kokkupuude hellenistlike kultuuridega tuli hilja. Idamaiste usunte kohta: tegemist oli pigem uue kultusega, roomaliku nähtusega. Vergilius: roomlastele on antud jumalate poolt eriline missioon teisi rahvusi allutada, sest ainult neil on võim maailma muuta. Roomlased väitsid, et nende eesmärk on riigi kaitsmine ja uute alade juurdesaamist nähti lihtsalt paratamatusena. Keisrikultus pole mänginud rooma religioonis nii suurt rolli, kui kristlikud autorid on seda näidata püüdnud. Neil polnud oma võimu jaoks religiooni tegelikult tarvis. Ristiusk
Seevastu lääneprovintsid – Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika – olid enne rooma vallutust enamasti suhteliselt vähem arenenud. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiilgeaegadest alates levinud foiniikia päritolu kõrgkultuur. Mujal etendasid roomlased tahes-tahtmata kultuuritooja osa. Suuremad linnad tekkisid siin alles rooma vallutuse järel ja omandasid seetõttu algusest peale roomaliku ilme. Peamise kõnekeelena levis linnades ladina keel. Nii romaniseerusid lääneprovintsid idaprovintsidest märksa enam. Küllalt suurel osal neist aladest (Prantsusmaal ja Hispaanias) kõneldakse tänapäevani ladina keele baasil kujunenud romaani keeli. Samal ajal levis tsivilisatsioon lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt. Suuremad linnad tekkisid ainult Vahemerega vahetult piirnevatel aladel, ja needki jäid oma
Kuningavõimu legitimeerimiseks vajas Otto taas paavsti nõusolekut ja võimukontseptsiooni, mille järgi on Otto ja tema järglased võimul jumala armust. Otto laiendas oma võimuala Elbe äärsete slaavlaste ja ungarlaste riikide vallutamisega. Otto I poeg Otto II pandi meheks Bütsantsi keisritütrele Theophanule. Ta soovis taastada roomalikku impeeriumi, kuid suri varakult malaariasse. Neid unistusi jätkas ka Otto III, kes krooniti 996. aastal Saksa-Rooma keisriks. Ta viis täide roomaliku universaalriigi kontseptsiooni. Võttis üle bütsantslikke kombeid ning valitses paavsti üle. Tema ajal moodustati universaalriik katoliikliku usu ühtlustamiseks, millest küll pikemas plaanis midagi välja ei tulnud, sest äsjavallutatud alad jäid oma endisele kirikusüsteemile truuks. Staufide ehk Hohenstaufide dünastia valitses Saksamaal aastatel 1079 kuni 1254. Sel ajal kerkib Ottoonide ajale vastandlik protsess, ilmaliku ja vaimuliku võimu võõrandumine ja vastandumine
riigi õiguses, hoolimata asjaolust, et jumala ilmutatud õigus oli konkreetsel juhul paganliku keisri tööriist. Õigus ja (isegi paganlik) riik täidavad rahu kindlustajatena vahetult Jumala tahet isegi siis, kui nad kristlastega vaenulikult ringi käivad. Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajana oli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu. Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemus ühitatav roomlaste õigusemõistega. Lause "Andke keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus," avas kristlastele, erinevalt juutidest, võimaluse koostööks Rooma riigiga. Koostööd soodustas arusaam, et iga patune (pagan) on jumala kätes, tedagi on veel võimalik juhtida õigele teele. Ajaloolises perspektiivis avanes võimalus koostööks ka teiste riikidega, kusjuures esimene
ilmnema ka Rooma riigi õiguses,hoolimata asjaolust, et jumala ilmutatud õigus oli konkreetsel juhul paganliku keisri tööriist. Õigus ja (isegipaganlik) riik täidavad rahu kindlustajatena vahetult Jumala tahet isegi siis, kui nad kristlastega vaenulikult ringikäivad. Jumalalik tahe ilmnes inimlikul, seega paratamatult ebatäiuslikul kujul. Kristlane riigivastase mässajanaoli apostel Pauluse jaoks kujuteldamatu.Sõltumata sellest, kas antud põhjendus on kooskõlas roomaliku seletusega õigusest, on selle käsitluse tulemusühitatav roomlaste õigusemõistega.Algselt on õpetusel õigusest ja koostöövõimaluse loomisel tähtsus kiriku enda sees. Kirik kujundas riigistsõltumatu isikliku õiguskorra, võttes samas Roomalt paljugi üle.Andestamise ja armastuse käsk kehtis eelkõige kristlaste endi vahel. Näit. konflikti puhul ei tulnud minna riigiilmaliku, s.t. paganliku kohtu ette.Ei saa väita, et Rooma riik oleks kergesti
annaabi.ee 
