Ka hariduse alal on Euroopat paljuski mõjutanud Vana-Rooma. Vana-roomas käisid koolis patriitsid kuid enamus olid koduõppel, siiski oskasid enamus lugeda. Koolid on Euroopas tänu Vana-Roomale aga tänapäeval on nad kõigile kättesaadavad kuid kodune õpetus pole enam nii laialdaselt kasutatud. Vana-Roomas tehti palju näidendeid, luulet, ajaloo- ja filosoofiaalaseid teoseid. Tihtipeale olid luuletused lühikesed ja iroonilised. Augustuse järgsel ajal hakkas levima romaanizanr mis on väga populaarne ja laialdaselt levinud ka Euroopas. Vana-Rooma pani ka aluse õigusteadusele. 12 tahvli seadused kehtestati 5.sajandil eKr ja need kujunesid välja pika aja jooksul. Tänu suurtemate õigusteadlaste seaduste süstematiseerimisele ja korrastamisele moodustati terviklikud seadusekogud. Siia maani toetuvad Euroopa riigid seaduskogudele. Õpitakse ka õigusteadust ning paljud töötavad sellel alal. Seega on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri tugevalt
jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. Varemtuntud"külarealismi" kõrval lõi läbi naturalismi kalduv ,,agulirealism". Laiemas kontekstis ja kunstiliselt küpsemate vahenditega esindasid uusrealismi Mait Metsanurk ja 5-köitelise suurromaaniga ,,Tõde ja Õigus" tunnustuse võitnud Anton Hansen Tammsaare. Märkimisväärseks erandiks realistide hulgas jäi August Gailit, kelle romaan ,,Toomas Nipernaadi" kuulub tänini eesti uusromantiliste teoste paremikku.
Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa, vormi järgi - päevikromaan, värssromaan.
Titus Liviuse kirjapanekud kujutavad endast aga rohkem legende kui ajaloofakte, kuid annavad siiski hea ülevaate. Rooma kirjandus pärast Augustust Kuldesle ajajärgule järgnes nn hõbedane ajajärk. Ei kerkinud esile silmapaistvaid kirjanikke. Loodi luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Nende autorid kirjutasid teravmeelselt ja tabavalt tolle aja igapäevaelu. Hakkas kujunema romaanizanr. Antiikromaani silmapaistvam esindaja oli Apuleius. Kes oli kirjanik lisaks sellele ka filosoof, advokaat ning kõnemees. Tema mitmekesine kirjanduslik looming sisaldas nii kõnesid, millest märkimisväärseim ,,Apoloogia", kui ka loodusteaduslikke ning filosoofilisi töid, peateoseks oli siiski romaan, ,,Metamorfoosid", teise pealkirjaga "Kuldne eesel" Tema stiil oli pildirikas, laused on tänu kujundlikkusele laulvad; teostes kujutab ta tõetruult provintside olustikku,
· Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. · Eelistatuim kirjandusvool oli endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Meisterlikkuse saavutasid Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaane kirjutasid Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk. · Kümnendi keskel asendus uusromantism uusrealismiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr. · Senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks 1930. a. keskel üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Silma paistsid Anton Hansen Tammsaare ja Karl Ristikivi. · Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. · Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate'' rühmituseks: Heiti Talvik,
sajandil: Prantsusmaal Stendhal, Balzac, Flaubert; Inglismaal Dickens, Thackeray, õed Brontë´d; Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov Realismi tähtsus: · 19. sajandi tähtsaim kirjandusvool, mis andis tõuke 20. sajandi kirjandusvooludele modernismile: ekspressionism, sürrealism, verism jt · alanud jutustava proosaga, levis kõikidesse ilukirjanduse liikidesse draamakirjandusse, luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid. Nüüd tunnistas kriitika ametlikult romaani kõige tähtsamaks ja olulisemaks zanriks. Sõna ,,kirjandus" tõi poeesia kõrgustest alla eluproosa tasemele. 19. sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan
Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L.Puusepp, T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti" järglasena ,,Siuru" (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal novellid. Uusromantism asendus uusrealsimiga, esikohale tõusis proosa ja romaanizanr (Tõde ja õigus). Näitekirjanduse võidukäik. 1930. aastate keskpaigaks läks realism üle psühholoogilisele realismile. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Siurulaste kõrvale tekkis ,,Arbujad"(H.Talvik, B.Alver, K.Merilaas, A.Sang, U.Masing, B.Kangro). Kujutav kunst: Esinesid impressionism ja ekspressionism, mõnevõrra kubism ja konstruktivism. Vanameistrid: K.Raud, K.Mägi. Nooremad: N.Triik, P.Aren, A.Jansen, A.Vabbe. Skulpotristest paisitis silma J.Koort. Muusikaelu: 1921
1140 "Vanem Edda" (skandinaavia) 13. "Kalevala" (soome) 1835 sajandil "Kalevipoeg" (eesti) ilmus 1862 "Beowulf" (anglosaksi) u. 8. saj Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi - ajalooline, armastus, seiklusromaan jne kujutamisviisi järgi psühholoogiline romaan, arenguromaan, esseistlik romaan. Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa vormi järgi - päevikromaan, värssromaan
lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard. Romaanizanr Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku.
Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius -
Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31.dets 1920 nägi publik esimest professionaalset ooperilavastust C
sõnumit. Rooma kirjandus pärast Augustust Augustuse kuldsele ajale järgnes rooma kirjanduses nn hõbedane ajajärk. Kuigi siis ei kerkinud esile Vergiliusega võrreldavaid autoreid, ei tähendanud see kirjanduse allakäiku. Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooliseid teoseid. Levinud oli lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Augustuse-järgsel ajal hakkas kujunema ka romaanizanr. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime
nad ise seotud olid. Kuulus riigimees Caesar on tuntud ka ajalookirjutajana. Ta õigustab oma teoses enda tegusid ja vaikib maha mõningad talle ebasoodsad üksikasjad. Teistmoodi on aga Augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit. Hõbedasest ajajärgust on levinud lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Hakkas kujunema ka romaanizanr. Antiikromaani silmapaistev esindaja on Apuleius. Kõnekunst: Kõnekunstile pöörati suurt tähelepanu, kuna poliitiku edukus sõltus sellest, kuidas ta suutis oma vastaste seisukohti kummutada. Võeti eeskuju Kreekast, sest seal oli kõnekunst juba varem kõrgel tasemel. Kõnemeeste oraatorite seast tõuseb esile Cicero, kes pärines ratsaniku- seisusest. Suur osa tema kõnedest on kirjalikus vormis tänapäevani säilinud. Temalt pärineb ka
tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia". 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistuimaks kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele tradistioonidele. Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928
Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele
olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib. Lugeja vastuvõtuvõimet hinnati üle. Teosed on mitmetähenduslikud. Autorid ei andnud enam teoste tegelastele ja sündmustele hinnanguid. Kõige kaugemale jõudis vormieksperimentidega James Joyce, sealt edasiminek oleks tähendanud suurema lugejaskonna kaotamist. XX sajandi modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus. Kirjanik võis olla ühtlasi filosoof (nt hispaanlane Miguel de Unamuno). Romaanizanr arenes, romaanile lisati isikupäraseid varjundeid, kasutati filosoofilisi sümboleid. Säilis realistlik põhikude. Esindajaid Marcel Proust: 7 osa ja 16 köitega "Kadunud aega otsimas" (1913-27) süvapsühholoogiline romaan, kus segunevad mineviku- ja olevikutasand, koosneb nägemuslikest piltidest, millel puudub kronoloogiline korrastatus. James Joyce: "Ulysses" (1922) vastandus täielikult realistlikule romaanile. Teos kujutab ühte päeva Dublinis, on üles
annaabi.ee 
