Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rokokoo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diana, rokokoo, antoine, watteau, kythera, siivutu, pierrot, silt, francois, boucher, madam, pompadour, honore, fragonard, kiik, varastatud, suudlus, riiv, simeonROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
alamklassi naine Fernando VII(noor) Fernando VII(vana) Hertsoginna Alba Hertsoginna Alba Alasti Maja(maaja) Isabell de Procel Saturnus sööb oma Koloss lapsi ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i lossi ehitust, osalt Lescot`kavandite järgi; Lescot`stiili vaimus on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666) Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt osavust põhiplaani kujundamisel ja suurt maitset ning jõudu välisarhitektuuri teostamisel. Mansart`i suurim meistriteos on a. 1642-1650 ehitatud loss Maisons-sur-Seine`is Pariisi lähedal. Seinte liigendus selles on väga lihtne, rahulik, sirgjooneline ja harmooniline. Mansart hülgab täielikult itaalia
ROKOKOO Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 R okokoo tekkis Prantsusmaal (seal nimetati seda ka Louis XV stiiliks) Rokokoo stiil Louis XV Rokokoo vorm Tuntumad kunsnikud rokokoo ajastul Prantsusmaal Jean Antoine Watteau (1684-1721) Francois Boucher (1703-1770) Jean Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ett + sügavalt rinda paljastav dekoltee + lahtine
naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptiste Simeon Chardin Thomas Gainsborough (17271788) Joshua Reynolds (17231792) William Hogarth (16971764) Jean Honoré Fragonard (1732-1806) "Palverännak Kythera saarele", Antoine Watteau Rokokoomööbel ARHITEKTUUR ja SISEKUJUNDUS Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad. Arhitektuuris avaldus rokokoo esmajoones sisekujunduses. Ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks
Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi
Valisin selle teema, sest tundus, et sellest võiks rohkem teada saada ja infot on selle kohta palju leida. Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi 20-ndate aastate paiku, püsis umbes poolsada aastat (u aastail 1720-1780), ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeleti Louis XV valitsusajal. Nimetus rokokoo on tuletatud prantsuse keelsest sõnast rocaille - mis tähendab merekarpi. Rokokookunst tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgema kuju. Ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". See tekkis prantsuse aadliühiskonnas, kelle elu põhisisuks oli vaba aja võimalikult lõbusam veetmine. Tõsiste probleemidega tegelev
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt
Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks
kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ka merikarbi poolmikku mennutav motiiv, mille prantsuskeelsest nimetusest tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. · Seinapinnad heledates toonides · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel. Barokilikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega. · Luksuslikud eksootilised materjalid sisekujunduses (N. Hiina siid) Mood rokokooajastul: · Barokk- kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana ja sõjakana. Rokokoo meestemoodi võis nimetada naiselikuks : kõrgete kontsadega kingad, valged sukad,
Arhitektuuris harva: 1)Sans Soucimuretu loss 2)Zwingeri loss. · Põhivärvid olid roosa, helekollane, helesinine ja heleroheline. Seintel taime mustrid · Seintel suured kuldsete raamidega peeglid, pisikesed kõverate jalgadega toolid · Maalikunst vältis tõsiseid teemasid, pildid olid nilbe sisuga · Leiutatakse patellvärvid. · Itaalased maalisid veduute fotolikult täpsed linnavaated, millede järgi restaureeriti II maailmasõja järel Veneetisa, Varsaav jne. Francois BOUCHER 1703-1770 · Louis XV kõige kuulsam õuekunstnik. Tema teosed ei avaldata siiamaani nende vastuolulise sisu pärast. · ,,Varastatud suudlus" ainus normaalne teos Jean Honore FRAGONARD 1732-1806 · Tuntuim teos ,,Kiik" Antoine WATTEAU 1684-1721 · Põhilne teema armastus ja teater. · Tuntuimad teosed ,,Teekond Kythra saarele" ja ,,Gilles" Thomas GAINSBOROUGH 1727-1788 · Oli maastiku maalija, aga tähtsad oli tema portreed.
on graafika. Erinevad koolkonnad. Peategelased esile tõstetud värvidega. Portreed, tahvelmaalid, Jean Goujon, Jean Fouquet, Jean Clouet, Prantsusmaa miniatuurid. Francois Clouet Vararenessanssi saavutuste edasiarendamine, ideaalse suurejoonelisuse, ühtsuse Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Itaalia suunas. Lihtsustamine, idealiseeritud tõde. Viimase võimaluseni tasakaalustatud
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
Tehniliselt meisterlikul maalil on valguse/varjude mäng ühendatud klassikaliselt selgesse kompositsiooni. Pehmed värviüleminekud, õhuvirvendus. Mona Lisa naeratus, suu ülespoole, huuled lõpetamata, vari ümber silmade on palju nähtavamalt kujutatud näo paremal küljel paremini kui vasakul. Esimene psühholoogiline portree. Aastast 1513 töötas da Vinci Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi veetis kuningas Francois I kutsel Prantsusmaal. Tema lemmiktööks oli "Ristija Johannes," kus ta on tõsist usumeest kujutanud sensuaalse noorukina. Madonna Litta Väga väike töö, maalitud puuplaadile(42*33 cm). Üks kaunimaid emadust ülistavaid pilte maailma kunsti ajaloos. Kuulutus Maarjale õhuperspektiiv, maastik. Autoportree Madonna Grotis Üksikuid detailid jäid Madonna Grotise puhul lõpetamata. Ingli vasak käsi
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
Prantslased ise jaotavad oma stiili valitsejate järgi. Kõigepealt Louis XIII stiil(1625-1660), Louis XIV stiil(1660-1710), Regendi stiil ehk vara rokokkoo(1710-1725), Louis XV stiil e täisrokokokkoo (1725-1760), Louis XVI stiil e varaklassitsism(1760-1790). Ajastud käivad sisearhitektuuri ja mööbli kohta. · Jacques Lemercier(1585-1654)- Sorbonne kirik Pariisis(esimene kuppelkirik Prantsusmaal). Jätkas Louvre'i lossi ehitamist. Lescot kellapaviljon. · Francois Mansart(1598-1666)- Tema kuulsus põhineb lossi ehitamisel, kuulsaim loss on Maison- Sur- Seine. Viis täiuseni Prantsusmaale iseloomuliku katusearhitektuuri, tema nimest tuleb mansartkorrus- kõrgem katusealune; kõrged katused, iga maja osa eraldi katuse all, liigendatud tornide, katusekambrite, korstnatega. Teinud ka juurdeehituse Blois'i lossile. · Louis Le Vau(1612-1670)- Tema pani aluse prantslaste loodud hoonetüübile hotel(kasvas välja
Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E
küünlad, et tekiks muinasjutuline vaatepilt. · ruumid muutusid väiksemaks ja hubasemaks · sentel armastati kasutada orvandeid - nikerdatud teokarbi kujuline kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes · armastati maalida meelelahutust - koosviibimised, tõsisemaid teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · "Pierrot" elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele" Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour" Louis XV esimene armuke. · kuninga esimene kunstnik
küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.Võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest, viitsid aadlikud aega pidutsedes. Õukonna ja selle järgi joonduvate ringkondade elu sisuks sai üha uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Aadlit ei tiivustanud enam ettevõtmised, mis oleks nõudnud füüsilist või vaimset pingutust
Third level Fourth level Fifth level Falconet Peeter Suure ratsamonument 177677 Pronks Senati väljak, Peterburi Click to edit Master text styles JeanAntoine Second level Third level Fourth level Watteau Fifth level Gilles 171820 Oil on canvas, 184,5 x 149,5 cm Musée du Louvre, Paris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Les Charmes de la Vie (The Music Party) c
10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
