Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000). Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub. Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad. Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont. Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld Dg Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld
pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+) kestva liigniiskuse korral tekib toorhuumuslik horisont sest anaeroobses keskkonnas orgaanilise aine lagunemine aeglustub. Muld hakkab turvastuma. Kui seda on alla 30cm, sobib see pikaajalisteks rohumaadeks. Nt lihaveiseid, piimaveiseid Mulla toitereziim: taimede varustamist liikuvate ja omastavate toitainetega taimedes 50 elementi makroelemendid: C(süsinik) ,O(hapnik) ,H(vesinik) , Ca(kaltsium) , Mg(magneesium), K(kaalium), Fe(raud), P(fosfor) mikroelemendid: Cu(vask), B(broom), Mn(mangaan), Zn(tsink) taime saagi määrab miinimumis olev element taim saab kätte mis on lahustunud olekus. Vees või väga nõrkades hapetest lämmastik(N) toitumised.
üleminek kujutab endast inimajaloo ühte · Majanduslikud tegurid (nõudlus ja suurimat murrangut riigi majanduspoliitika, subsiidiumid, eksporditoetused ja impordimaksud, maa väetamine, maaparandus jms) Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa Põllumajandusmaa jaguneb Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel Aktiivsete temperatuuride summa arv, mis saadakse liites ööpäeva keskmised temperatuurid üle 10°C. Üks oluline agroklimaatiline näitaja Toiduprobleemid Toiduainete tootmine on vähe globaliseerunud. Tootmisprotsess toimub ühe riigi piires. Vahetatakse peamiselt valmistoodangut. Tähtsamad osalejad maailmakaubanduses on Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna, Vahemeremaad.
heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv
Austrias, Jaapanis, Norras, Prantsusmaal, Rootsis, SB-s, USA-s 2%, Kongos 58%, Sudaanis 39%. Põllumajanduse jaotus Kitsas mõttes võib jaotada taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks Laiemas tähenduses hõlmab põllumajandus ka · metsanduse · siseveekalanduse · mesinduse · jahinduse · iluaianduse Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Põllumajandusmaa jaguneb: · Haritavaks maaks (10% kogu maismaast) · Looduslikeks rohumaadeks (21% kogu maismaast) Agrokliimavöötmed Eristatakse aktiivsete temperatuuride summa alusel. 1) Arktiline kliima igasugune põllumajandus võimatu. 2) Lähisarktiline kliima kasvatatakse põhjapõtru ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi (redis, oder). 5 3) Parasvööde põllumajanduslikku maad on kõige rohkem, see paikneb enamjaolt põhjapoolkeral. Kasvatatakse teravilja (nisu, rukis, oder, kaer), kartulit, köögivilja,
Need on ühed kõige kõrgema potensiaalse viljelusväärtusega mullad ehk siis parim maareserv, mida üles harida. Need jagunevad a)leostunud gleimullad Go , valem AT-BmG-CG, kihiseb sügavamal kui 30 cm b)leetjad gleimullad GI, valem AT-Elg-BtG-CG. Tüüpiline muldade üleminek põhja-Eestis kõrgemalt madalamale on Ko, Kog, Go. Jõgevamaal on aga KI, KIg, GI. Need on siis väga head maareservid, eriti head rohumaadeks. Lääne-Eesti gleimullad on tavaliselt savilõimisega ning seal ei ole põldu eriti hea teha, aga rohumaadeks on nad head küll. 3)gleimullad on kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusena ning need veed küllastavad ära liivakihid ning tekivad neutraalsed liigniisked mullad. Valem võib olla AT-G. Jaotatakse pindmise kihi ehk AT horisondi ph järgi kaheks: a)küllastunud G(o), ph üle 5,6 b) küllastumata G(I), ph alla 5,6. See ph on mõdetud KCl lahuses. Väga head rohumaa mullad
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega
Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks pärisarurohumaadeks sõltuvalt mulla niiskusesisaldusest. Soostunud rohumaad Ajuti või alaliselt liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisondiga muldadel, väljaspool veekogude perioodilisi üleujutusi. Võivad asuda madalsoode ja aruniitude piirimail. Kuivaperioodidel võivad mullad olla põuakartlikud. Jaotatakse liigirikasteks, liigivaesteks ja allikalisteks soostunud rohumaadeks. Liigirikkad on levinud lubjarikkail soostunud kamarmuldadel, eeskätt Lääne- ja Loode- Eestis, Kasari ja Pärnu vesikonnas. Puuduvad Kagu-Eestis. Kõikide erinevate soostunud niitude pindalaks on Eestis tänapäeval arvatud 10000 -20000 hektarit. Olulisemad liigirikaste soostunud rohumaade taimekooslused on kahkja tarna madala mustjuure, lubika pääsusilma, lubika hirsstarna, lubika jussheina, raudtarna, ääristarna, pruuni sepsika ning tulika luht-kastevarre kooslus.
tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh analoogsed gleistunud paepealsetega paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT sõnajala b. rähksed gleimullad Gk erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO-CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG- CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks. 1. Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO-ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt
a. paepealsed gleimullad Gkh - analoogsed gleistunud paepealsetega - paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT - sõnajala b. rähksed gleimullad Gk - erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud rähkmuldadega, profiil tugevasti rähksetel: AO- CG-G, vähem karbonaatsetel AO-BmG-CG(G). Vajavad kuivendust, ülesharimisel sobivad rohumaadeks. 1. Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO- ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti.
pesadena või lauskihina gleikiht. pH 2-5, N alla 1%, P ja K 1-8 mg/100g mullas. Rohumaid tuleb kuivendada, väetada. Kasutatakse kas kultuurrohumaana või juurviljade kasvatamiseks. 8) Soomullad a) madalsoomullad (M', M'',...) taimestik roheline. Mulla pindmine kiht pruunikas või must orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud. Metsadele sobiv. c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas. Kasutatakse kütte turbaks, loomadeallapanuks ja meditsiinis. 9) Lammimullad Lammimullad ( A) paiknevad veekogude kallastel, kus on igaaastane üleujutus (vähemalt 1 kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada.
Ad > 80 cm tugevalt peale uhutud D´´´, Dg´´´, DG´´´ toorhuumuslik või turbahorisont. Omadused sõltuvad pealeuhutavast materjalist Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Happelisemad kui E Maetud muld Tz Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks, kuid ka väikepõllunduseks Gleistunud maetud muld Tzg Maetud gleimuld TzG Rusukaldemullad B Maetud madalsoomuld TzM Kujunenud paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevasti koreselisel materjalil. Astangu allikalisusest iseloomust tingitud suur veereziimi muutlikkus
44 Näiteks nn. Karjatamine parasiitidevabal karjamaal 1.1. Puhtad karjamaad kevadeks. Sellised karjamaas on eriti vajalikud juba võõrutatud talledele. Sellisteks karjamaadeks on uued rajatud karjamaad või karjamaad, kus pole lambaid karjatatud viimased 12 kuud. Puhtaid karjamaid saab rajada rakendades nn. karjamaade kasutamise ABCD süsteemi, kus rohumaad jaotatud neljaks: A; B; C; D rohumaadeks. Karjatamise ABCD süsteem Aasta Karjatatakse Ei karjatata, suve esimesel poolel Suve teisel poolel valmistatakse heina (mai, juuni, juuli (juuli 2.pool, aug, või silo 1.pool) sept, okt.) A B + C (küntakse) D 1
annaabi.ee 
