üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles on kokku 5004000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid on suured, sageli kuni 25 cm läbimõõduga ebamäärase pilve kujulised. Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad. Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Eestis kestab talvitumisperiood oktoobrist kuni märtsi lõpu-aprilli alguseni. Kevadel ja sügisel sooritavad konnad mitmepäevaseid rändeid vastavalt
Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal , kuid talveune veedavad nad suurtesse rühmadesse kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat. Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning eriti metsade maharaiumine
Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11- 12 cm sügavusse vette 670- 4000 muna, mis kleepuvad 15- 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m 2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5- 16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70- 150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26- 33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Kasutatud materjal: http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2
ämblikud, rohutirtsud, lutikad ning röövikud. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal. Sobivateks kohtadeks on lehtedega täidetud augud, näriliste rajatud urud, haohunnikute alused jne. Talvituspaikadesse siirduvad nad juba septembris. Rabakonna kudu ja kullesed on väga tundlikud saastele ja hukkuvad isegi minimaalse reostusega veekogudes (4). Joonis 1. Rabakonna levila (3) Rohukonn- Rohukonna leidub kogu Euroopas, kaasa arvatud Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas (4). Rohukonna levilat näeme joonisel 2. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekonda kuuluva rabakonnaga
maastikel uurida. Üheks selliseks uurimisviisiks on jägida liigi eluviise ja selle abil modelleerida võimalikud lahendused liigi ellujäämiseks. Kas tänapäeva üha arenevas maailmas saab graafilise analüüsi abil analüüsida ökoloogilisi võrgustikke, maastikke ja elupaiku? Kas selline analüüsimeetod on lahenduseks liikide väljasuremisele või on tarvis leida alternatiivne lahendus liikide elupaikade hävitamisele inimeste poolt? Käesolevas referaadis kasutatakse näidisliigina rohukonna (Rana temoraria) sigimispaiku Prantsuse alpides, kelle puhul kasutati graafilist ühenduvussuuringut (connectivity analysis), mis koondas erinevaid aspekte nii elupaikade sobivuse, populatsiooni elupaiga kui ka maastiku läbitavuse vallast. Antud referaat on üles ehitatud ühele näitele, testimaks kõige tähtsamaid aspekte elupaiga struktuuris, mis peab säilima erinevates maastikuplaneerimise etappides. On kombineeritud
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund ...
poolest, millel on tume marmorjas muster. Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse Ohustatus ja kaitse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Kasutatud kirjandus: 1.http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM.htm, 2.http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm
2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ? V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn. 3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ? V:Soojust,hapniku ja vett 4.Miks ei pea roomajad vette munema ? V:Emaslooma kehas tekib viljastatud munaraku ümber õhuke kilejas ja vett mitteläbilaskev nahkkest.See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ? V:Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega. 6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ? V:Selleks, et neil oleks piisavalt järeltulijaid 7.Võrdle arusisaliku ja kivisisaliku sigimist . V:Arusisalikul jäävad munad emaslooma kehasse. Kivisisalikud munevad liivakoopasse. 8
oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge, kes on raba suurim haudelind. Rabas domineerivad ka ämblikud. Rabamänniku puhmarindes moodustavad ämblikud kuni 30%. Vaatlusaluses piirkonnas ei ole potensiaalselt ohtlikke domineerijaid Paistiik
südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine,silmalaud. 2) eluks vees on nahahingamine, varvaste ujunahad. Kahepaikne on lahksuguline nagu kalagi. Isaskonnal on häälitsemise võime. Konnal on kehaväline viljastamine. Rohukonna munad moodustavad vees vormitu kogumi konnakudu. Munadest väljuvad vastsed, keda nimetatakse kullesteks. Algul on nad rohkem kala kui konna moodi. Areng toimub moondega. Mõnel konnaliigil hakkavad munarakkudest arenema järglased vanemate seljal. Rohukonn talvitub vees. Toiduks sobivad rohukonnale putukad, ämblikud, teod, vihmaussid kõik kellest jõud üle käib. Konn neelab toidupala tervena. Soojalembese
Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena.
Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5... 16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada ...45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70...150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26...33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. rohukonn on looduskaitse all. Harilik kärnkonn
Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8 Tabel 1: Andmed Peeda jõe Paju veski lävendi suurvee vooluhulkade kohta (m3/s) Elustik Peeda jõe ja Idaoja hoiualal võib näha kasvamas allikamailast, harilikku vesisammalt, kallas tömpkaanikut, jõgiputke ja jõgitakjat. Kaitsealustest loomadest kohtab hoiualal ka ojasilma ja saarmast. Nähtud on ka jäälindu, vesipappi ja rohukonna. Hoiuala tähtsaim liik on jõeforell, kes asustati veekokku aastatel 1992-1994. (Eesti Loodus)Kehvade valgustingimuste tõttu on aastal 1992 tehtud uuringu kohaselt suurtaimestik suhteliselt vaene. Põhjaloomastiku biomass on võrdlemisi kõrge. Ülemjooksul esineb ka jõevähki, kuid alamjooksul mitte. (kaitsekorralduskava) Jõeforelli asustamine Kirjeldatud jõe omadused on sobivad jõeforellile, kes vajab eluks kiiret voolu, jahedat ning hapnikurikast vett ja ka varjumisvõimalusi
.) enamasti koos rohukonnaga, kuid eelistab viimasest niiskemaid alasid. Sigib kaladeta rohtunud alalistes v ajutistes seisuveekogudes (looduslikud lombid, kopra üleujutusalad, tiigid, kraavid, järvikud). Suurema osa elust veedab maismaal, siirdub vette vaid kudemiseks. Talvitub lehti täis aukudes, urgudes.. Rohukonn niisked niidud, põõsastikud, lehtmetsad ning kultuurmaastikud. Kudemispaikade vähesus põhjustab rohukonna arvukuse langust. Veedab kogu suve maismaal, veekogudest kaugel. Päeval varjuvad põõsastesse, kivide alla või kändudesse. Oktoobrist aprillini elavad mutta kaevunult veekogude põhjas. Vesilikud veekogudes sigimisajal. Pärast sigimist toituvad ja talvituvad maismaal. Harivesilik on nõudlikum sigimisveekogude kvaliteedi suhtes, ei kasuta veekogusid, kuhu on asustatud kalu. Arusisalik eelistab niiskeid alasid. Asustab puuriitu, kivihunnikuid, vahel ka hoonete vundamente.
Nõudlikud kudemisveekogude suhtes, vajavad läbipaistva veega, kalavabasid sügavamaid tiike. Levinud Virumaal, Lõuna- ja Kagu-Eestis. Tihti koevad harivesilikuga samades veekogudes. Pruunid konnad – rohukonn ja rabakonn: Elutsevad niitudel ja metsades. Rohukonn on suurem kui rabakonn. Need liigid on kevadel üheks esimesteks kudejateks, kudu on pallikujuline. Pärast kudemist tegutsetakse maismaal. Rohukonn ja rabakonn on Eestis väga laialt levinud. Video - rohukonna kudu arenemine: http://www.arkive.org/common-frog/rana-temporaria/video-09b.html Rohelised konnad: Keerukas taksonoomiline rühm. Nimelt on veekonna puhul tegemist juba pärast viimast jääaega tekkinud hübriidse vormiga, kelle tunnused on väga varieeruvad, sarnanedes kord ühele, kord teisele vanemliigile (tiigi- ja järvekonnale). Täpsemaks määramiseks peaks kasutama keha ja jalgade pikkuse suhtarve. Rohelistele konnadele on iseloomulik veeline eluviis
N:liblikad 67) Ülesanded võrdlemise kohta 1)Kas loom, kellel on avatud vereringe, kuulub selroogsete või selgrootute hulka? Selgrootute hulka 2)Kus paikneb selgroogsete toes ja mis selle moodustavad? Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Rohukonn- luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 68)Sarnasused Halljänes ja haug:1)selgroogsed 2)suletud vereringe 3)toes paikneb keha sisemuses Ristämblik ja kiritigu:1)selgrootud 2)avatud vereringe 3)toes paikneb keha pinnal
turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid) Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad peale toidu ka elupaikade pärast, kuigi rohukonna leviala on laiem. Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad, mõlemad on röövkalad ja konkureerivad toidu ja elupaikade pärast, samas kui haug on suurem ja tema toiduis on võimaluse korral ka ahvenad. Taimtoidulisus Põder külastab toiduotsinguil rabasaari, kus kasvavad kõrrelised, mis on põdrale toiduks. 5
imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%. 6 Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on aga suhteliselt kõrge. Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist. Suurtaimi on üle 100 liigi. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk. Sellele järgnevad harilik pilliroog,
Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5...16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada ...45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70... 150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26...33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Rohukonn, 2011)
hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel
Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis: · Roomajad on soojalembelised kuid ei talu väga kõrget temperatuuri
maismaale väljudes 8...17 mm pikkused, septembriks-oktoobriks kasvavad nad juba 26...33 mm pikkuseks. Arengu kestus kudust noore konnani võib varieeruda 70...150 päevani. Rohukonn saab suguküpseks teisel eluaastal. Looduses on keskmine eluiga 4...5 aastat, vangistuses on see ulatunud 18 aastani. Rohukonn Rana temporaria L. . · Koht ökosüsteemis Rohukonnad hoiavad vaos putukate arvukust. Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. · Ohustatus ja kaitse Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonn kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Rabakonn Rana arvalis Nilsson.
kohas. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. Rohukonna peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. Kuigi kahepaiksete eluiga on keskmiselt lühike, on rohukonna maksimaalseks elueaksmõõdetud 18 aastat, mis on küll poole vähem kui 62 harilikul kärnkonnal, aga siiski konnade arvestuses umbes keskmine, olles poole rohkem kui näiteks kärgkonnal ja veekonnal. Looduses on see siiski tunduvalt lühem. Tõenäoliselt ei ela enamik rohukonni looduses üle 46 aasta 3. Harilik rästik (Vipera berus) Eestis ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste
Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2 suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5...16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada ...45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70...150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26...33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Tähnikvesilik Tähnikvesilik on väike, 8..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
