Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg
päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug- Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder ja polaar-jänes. Taigas elab põder, hirv, pruunkaru, ilves, suurel hulgal linde- näiteks kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, palju linde, madusid ja sisalikke.
suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele. Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets, rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on mikroorganismid. Nende kõrval on tähis osa ka mullafaunal, eriti vihmaussidel samuti ka rohusööjad loomad
õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° ● Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С Taimestik ja loomastik ● Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse
pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on väga tugevad ning kohastunud hüppamiseks. Lisaks suudab kasetriibik nii ees- kui tagakäpa välimist varvast ronimise hõlbustamiseks teiste varvaste suhtes vastassuunda pöörata. Tihti aetakse teda segamini juttselg-hiirega, kellel pole aga nii pikka saba kui kasehiirel. Lisaks pole kasetriibikul ka lõhestunud ülahuult. 2. Elupaik ja -viis Kasetriibik armastab elupaigana niiskeid tiheda rohttaimestikuga metsaalasid. Enamasti kasutabki elupaigana niiskemaid kohti nagu veekogude kaldad või rohtunud rannaalad. Metsades otsivad nad endale pehkinud kännu ning sinna uuristavad pikki käike, millel on 3 ainult üks avaus, mis kaetakse kooretükiga. Kännus asub ka tema pesa, mis on rohust või samblast kera. Pesa võib asuda ka maal all. Elukohaks võib valida ka aiad ning talude ümbrused.
lagunemine, moodustub turbakiht. Aurumine < sademed, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, mis kahjustab mikroorganismide elutegevust. Iseloomulik tundra ja metsavööndile. · Kamardumine on huumuse ja koos sellega mineraalsete ühendite kuhjumine tasakaalus veereziimiga mulla pindmisesse kihti lopsaka rohttaimestikuga aladel (rohtla) · Leostumine - Vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks · Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline
kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna- Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. VENEMAA LOOMAD Venemaa fauna on väga rikkalik
Mis on muld? Kuidas muld tekib? Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige
b)toetuv varu mullas kujunevad ladestumise ja lagunemise HUUMUSE KVALITEETI kapillaarvesi-kergesti liikuv,põhjaveest vahekorrast.MULLA ORGAANILISE AINE ISELOOM.SUHE: tõusev.suures osas taimedele kahjulik ALLIKAD: 1)alustaimestikuta metsas-varisest C(humiinhapped)/C(fulvohapped)-agressiivsem 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv mood.metsakõdu 2)rohttaimestikuga metsas- osa.selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse.
eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine
pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud, lõunapoolsetel aladel laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp (kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele. Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes,
3) gaasiline (mullaõhk) Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberapaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: a) ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui anorgaanilist kui anorgaanilist ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige
Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: 1. ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga kaetud alale ladestub täiesti taimedest orgaanilne aine mulla pinnale või selle ülam ossa. 2. ainete ära kanne pinnale, tuule kanne põhjaveega jne 3. ainete ümberpaigutamine mis seondub enamasti vee liikumisega või mulla osakestega segunimstega 4. ainete muundumine mis on seotud orgaanilise aine lagunemisega keemilise murenemise ja savi mineraalide tekkega mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mulla profiil see on
Seemned idanevad kiiresti ja samuti kaotavad idanevuse mõne aastaga. Kaseliigid annavad noorelt kännuvõsu, pärast 40 eluaasta hakkab võsumisvõime langema kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat. Kased on valgusnõudlikud ja külmakindlad, vähenõudlikud kasvukoha suhtes, konkurentsivõimelised teiste puuliikide ja rohttaimestikuga, asustades nn. ,,pioneerliikidena" vabu kasvualasid. Kased olid esimesed puud, millised pärast jääaega koos männiga Eesti alad asustasid. Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: puit on hajulisooneline, valkjas, tihe, kõva ja raske (tihedus vahemikus 0,6....0,9 gr/cm³), valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit
3. Õitseb juuni keskelt augusti keskele, viljub alates juulist, lendkarvaga seemnised levivad tuulega. Kasutamine: kariloomad söövad villohakat, kuid söödaväärtus on väike. Taim sisaldab suhteliselt palju koobaltit ja nagu teisedki ohakad on meetaim. Samblarinne on ebaühtlase tihedusega, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, harilik kaksikhammas, raunik, tüviksammal, harilik karusammal, turbasammal. Raiestikud kattuvad kiiresti lopsaka rohttaimestikuga ja koosnevad põhiliselt samadest liikidest, mis ülalloetletud rohurinde kirjelduses nimetatud on. Suureneb kõrreliste (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. Levik: kõige enam levinud Lääne-Eestis: Pärnumaal, Läänemaal ja Raplamaa lõunaosas. Tähtsamad taimekooslused: osjakuusik 6.2. TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr) Kasvukohatüübi nimi on eksitav, sest veega küllastunud liivmuldadel valitsevad metsa
sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h. kaksikhammas, h. karusamma, raunik, tüviksammal ja mitmesugused turbasamblad. Raiestikel toimub kiire kattumine lopsaka rohttaimestikuga, liigid samad, suureneb vaid kõrreliste osakaal (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. LU toimub põhiliselt kase vegetatiivse uuenemise teel, Ku ja Mä uuenevad vaid mikroreljeefi küngastel. Kultiveerida Mä, 6000 tk ha-le, LM, 3000 tk ha-le, Ks, 3000 tk ha-le, Sa, 2000 tk ha-le. Osja kasvukohatüüp levib Lääne-Eesti settemuldadel (Pärnumaa, Läänemaa ja osaliselt Raplamaa), moodustades riigimetsadest ca 2%. Tarna kasvukohatüüp (tr)
annaabi.ee 
