How to make the world greener As the time goes on, people keep polluting the world more and more till the last decade or so when green living has reached a huge audience and a lot of organisations have been established aswell as a lot of online sites like greenerworld.com which help you save the environment. The main reason the global pollution has risen lately is because of the enormous growth in world population. Some scientists predict that we will reach ten billion people count by the year 2050, but who knows, maybe by then we have used up all the irrecoverable resources and have to move half the population to the moon and Mars to start contaminating them also. Countries like China have taken measures to stop the population. A chinese family can only have one child and if they go above the limit they have to pay a fine even though richer families don't care much for that. So even though there's a very big fine about 90´000 families...
võtavad selle vastu. Ka pakutakse võimalust kutsuda käitlusauto enda koju, mis viib vananenud tehnika ise minema. (Roheline 2015) Mõleda saaksin ka erineva mööbli taaskasutusele ja ümbertöötlemisele. Alati pole vaja mööblit ära visata, vaid on võimalus see viia taaskasutusse või enda jaoks see ümber töödelda. Kasuta loodussäästlikku puitu, kasvata ise oma aias toitu, kogu vihmavett, et seda hiljem kasutada taimede kastmiseks. (Berry, S.,(2007) 50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks) Söök, jook – kasuta ja eelista kodumaist, mis on tervislikum ja puhtam, planeeri oma poeskäike, sel viisil jääb ostmata suur hulk toiduaineid, mis hiljem riknevad. Kassa juures ära pane kilekotti neid tooteid, mis on juba pakendatud, kasvata enda aias erinevaid puu ja juurvilju ning maitsetaimi. Võimalusel saab seda teha ka rõdul. (Berry, S.,(2007) 50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks) Enda jalajälje vähendamiseks saaksin ära teha väga palju
Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat). Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat). Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat). Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat). India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta). Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat). Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat). Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).
Kui oled maa inimene ja raskesti haige? Pöördud ikka linna poole, sest seal on arstiabi, haiglad ja apteegid. Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas.Tegelikult vajab inimene väga vähe, et toime tulla, aga milleks meile mugavused, kui me neid ei kasuta? Linnaelu ja -melu oleks minu jaoks ikkagi see õige, vähemalt niikaua, kui vanadus kallale ei kipu või ära väsima ei hakka.
vastuvõtu ja ladestamise kõikides prügilates. Samas mitmetes korrusmajades visatakse mõtlematult kogu prügi ikka samasse prügikonteinerisse. Iga kodu omanik peaks tegelikult ise vastutama oma jäätmete sorteerimise eest. Veel enam, jäätmete taaskasutus pole kindlasti piisav, et lahendada kogu probleem. Tekkiva prügi kogust tuleks üleüldiselt vähendada. Selleks, et tarbimisühiskonnast saaks säästev, peab inimkonna suhtumine muutuma ettenägelikumaks ja rohelisemaks. Hetkel moodustab hädavajalik tarbitavast vaid imeväikese osa ning suurem hulk on kasutatud mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse
Taastuv energiaressurss Vajadus alternatiivsete ja taastuvate energiallikate laialdasemaks kasutusele võtuks on muutunud üleilmseks tõsiasjaks. Mõned riigid alustavad nüüd, mõned on juba aastaid oma energiasaldot rohelisemaks ja säästvamaks kujundanud. Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu,
ja NH4OH, tugevad on KOH ja HCl, mis dissotseeruvad vesilahuses peaaegu täielikult. 2) Nõrga aluse dissotsiatsioonitasakaalu nihutamine ~3 cm3 destilleeritud veele lisan paar tilka universaalindikaatori lahust ja kontrollin vee pH-d kuna lahus oli rohekas võib oletada, et vee pH≈7. Seejärel lisan mõne tilga kontsentreeritud ammoniaakhüdraadilahust, kuni lahuse värvus muutub tumesiniseks. Edasi lisan NH4Cl, kuni näen uut värvuse muutust, ehk lahus muutub rohelisemaks. Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide kontsentratsioon väheneb ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel Selleks lisan kahes katseklaasis olevatele vesinikkloriidi lahustel Zn kraanuli, mis on eelnevalt karedaks muudetud
Neid võimalusi ei ole täiel määral teadvustatud siiani on "rohelist" käsitletud kui üllast planeedipäästmise eesmärki ja eluviisi või kui majanduskasvu piirajat. Eesti arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna hinnangul on rohemajandusel tulevikku tuleb vaid leida uutele tehnoloogiatele äriline rakendus. Pärna sõnul tuleks märksa rohkem keskenduda rohelise majanduse tehnoloogilistele võimalustele ja uutele ärimudelitele, mis aitaks kulusid katta. Rohelisemaks minek ei tähendaks siis sellisel juhul ainult kulu ühiskonnale, vaid ühtlasi oleks ka tulu. Lahendused on seda tõenäolisemad, mida rohkem erinevate valdkondade inimesed koos töötavad ja püüavad üksteise sammude vahel sünergiat leida, et siis tõesti Eesti nö ,,roheline lugu" ka väljaspool paistma hakkaks. 6. Riik võiks suunda näidata Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Abeni arvates on rohelise majanduse areng inimeste ohjeldamatu
Cu + HCl → reaktsiooni ei toimu Esimeses reaktsioonis eraldus H 2 mullidena. Teises reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H, asetsedes metallide pingereas vesinikust vasakul pool. Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 → Cu(NO2)2 + 2NO ↑+ 2H2O 3Cu + 8H+ + 2NO3- → 3Cu2+ + 2NO ↑ +4H2O Segu muutus järjest rohelisemaks kuni oli tumeroheline, samal ajal eraldus pruunikas NO gaas, mis on mürgine. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Cu – 2e → Cu2+ redutseerija 2N + 3e → 2N4+ *2 oksüdeerija Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu CuSO4 + Zn → Zn2+ + SO4 2- + Cu Cu2+ + 2e → Cu0 oksüdeerija
"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata. Kalurid lasevad paadid vette ja lähevad taas merele.
unikaalse keskkonna. Kokkuvõte Inimkonna jätkusuutlikuse määrab inimeste teadlikus ja teotahe. Kui rahvas võtab ennast käsile ja lõpetab asjatu tarbimise ja energia kulutamise, on inimkonnal ka tulevikus koht kus elada. Kuid kahjuks paljud inimesed ei mõtle just palju sellistele teemadele. Kuid meil on kasulik selle üle juurelda ja ise ka kaasa aidata. Sest kui iga inimene teeb jätkusuutliku arengu jaoks kas või natukene, siis koos suudame me palju korda saata. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid realne fakt. Kasutatud kirjandus http://www.envir.ee/2853 kell 21.34 http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine kell 21.56 http://teinevoimalus.ee/et/oppimine/elukestev-ope/241-J%C3%A4tkusuutlik-areng %E2%80%93-mida-see-t%C3%A4hendab kell 22.27 http://www.property24.ee/?lang=est&m1=4&m2=5 kell 11.00 http://www.fes-baltic.ee/index.php?id=10757 kell 20.54 http://www.norra
Samas on palju riike, kes pole veel majanduslikest plaanidest kaugemale jõudnud ning kelle jaoks ,,Jätkusuutlik areng" või ,,Säästlik mõtteviis" on kauged ja võõrad väljendid. Arenenud ühiskondade ülesanne on neid riike korrale kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid Agenda 21 www.seit.ee/agenda21/ Bioneer www.bioneer.ee Eerik Puura ,,Elavhõbedast Läänemeres" erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedastlaanemeres/ Eesti Päevaleht www.epl.ee/arvamus/474592 Ene Ergma artikkel Postimehes www.epl.ee/artikkel/459927
ning pargipoolses osaskasvavad ka betoonmüüri lähedal tähelepanuväärsed põlispuud ja suurte mõõtmetega vanadpõõsad. Kontserdimaja esise parklaala ääres kasvavad suurte mõõtmetega pärnad ning erinevatest puuliikidest koosnev puudesalu. Antud alal on hea järgida kunagise betoonmüüriasukoha järgi jooksvat piiri, mille põhjal pargi territooriumi sisse jääksid nii seal kasvavadpõlispuud ja ka visuaalselt ilus ning parklaala varjulisemaks ja rohelisemaks muutevpuudesalu. Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu. Jõhvi linnapark on ainuke haljas- ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro-
halvenemisest tingituna suureneb nõudlus ressursisäästlike ning keskkonnasõbralike toodete ja teenuste järele. Puhta vee kättesaadavuse halvenemine - kuna Eestis Kasvav keskkonnatemaatika (Euroopa riikide kasvav on puhas vesi laialt kättesaadav, siis võib see luua pühendumus keskkonna -temaatikale, ehituse muutumine ärivõimalusi. „rohelisemaks“, töökohtade „rohestumine“) – EL-i poolt suunatav keskkonnapoliitika ning võetud kohustused sunnivad pidevalt tegema vastavasisulisi muudatusi, investeeringuid. Lisaks on vajalikud muudatused hariduses, õppeprogrammides, kvalifikatsioonis.
2 Lõuna-Eesti 5.2.1. Kuutsemäe puhkekeskus Kuutsemäe puhkekeskus asub Otepää külje all ja on hetkeseisuga Eesti kõige mitmekülgsem talispordikeskus. Enamasti on avatud 7 nõlva, mille pikkused varieeruvad 214 ja 514 meetri vahel. Avatud on ka park koos kahe hüppeliini ja kahe obstaakliliiniga. Kõige järsemad nõlvad on kraadidega 13 ja 15. 5.2.2. Väike Munamägi Munämae suusakeskuse juhtkond otsustas pärast 2010 aastat hooaega oma maailmavaadet kaasaegsemaks ja rohelisemaks muuta. Pikaajalise selgitustöö tulemusena jõuti äratundmisele, et Väike Munämagi, kui üks looduspargi sümbolitest, peaks olema kaetud metsaga, kus loodusesõber saaks linnulaulu nautida. Alates 2011 aastast demonteeritakse sinna kogunenud tehnilised jäätmed loodusest ja asemele kasvab ilus mets. Parandus: Kuutsemäe Puhkekeskus omandas Munamäe suusakeskuse territooriumi ja avas uuesti talvise puhkekeskuse. Taöveperioodil müüakse kahe keskuse jaoks ka soodsamat ühispiletit.
10 Kasutatud kirjandus 1 "The truth about recycling" "The Economist", 7. juuni 2007 2 Black Dog Publishing. "Recycle: a source book". ISBN 1904772366. London 2006 3 "The price of virtue" "The Economist", 7. juuni 2007 4 oceans.greenpeace.org 5 Epp Petrone ,,Roheliseks kasvamine" 2007 6 Julia Hailes ,,The New Green Consumer Guide" 7 www.tervevalik.ee 8 http://www.disainioo.ee/et/meie/taaskasutus.html 9 Sian Berry ,,50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks", Maalehe Raamat 2008 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39
edendamine , Talumeestele inimväärne elu! Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine. Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus
eestvedaja ülemaailmsel tasandil. 2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel. Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks. Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud.
ülemaailmsel tasandil. 2002. a säästva arengu tippkohtumisel (Rio+10) võtsid kõik riigid endale kohustuse järgida säästva tarbimise ja tootmise põhi-mõtteid, seejuures on juhtosa arenenud riikidel. Rohelise majanduse algatuse (Green Economy Initiative) käivitas ÜRO 2008. a. Selle eesmärk oli analüüsida poliitikaid ja anda soovitusi otsusetegijatele rohelistesse sektoritesse investeerimiseks ja suure keskkonnamõjuga sektorite rohelisemaks muutmiseks. Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) 4 peateemad. Konverentsil võeti vastu ühisdeklaratsioon tulevikust, mida me tahame saavutada: „The Future We Want“ (United Nations General Assembly 2012), mis paljude ekspertide hinnangul jäi aga loodetust üldsõnalisemaks ja konkreetseid kohustusi koos ajakavaga kokku ei lepitud.
jääkainete tootmist tuleb piirata Korduvkasutus Praegu peaaegu kasutamata loodusvarad on merevee ja merepõhja mineraalid. Nendeks on magneesium, sool, rauasulfiid. Keskkonda ei kahjusta tarbimine või tootmine iseenesest, vaid tarbitavate toodete, tarbimiskoha ja -koguse ning tootmisviiside keskkonnamõju. Lahendus: materjalide ringlusessevõtt ja korduskasutamine, mis võimaldab kasutada vähem loodusvarasid. Tarbima peab arukalt. Tootmisprotsessid tuleb muuta rohelisemaks TOIT JA PÕLLUMAJANDUS Toit - rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene ja loomad saavad eluks vajalikku energiat. "Sa oled see, mida sa sööd" - Brillat Savarin, 18.sajandil Toidu tootmine on suurenendud kolm korda, kuid inimese kohta on toidu tootmine vähenenud, eriti riikides, kus on veepuudus. FPI - toidu tootmine elaniku kohta Toidupuudus - nälg Kuus miljonit last sureb aastas nälga.
annaabi.ee 
