Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil.
MÜRGISED TOATAIMED. AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa)
Raud(III)oksiid värvus varieerub tumekollasest või roostepunasest kuni mustjaspruunini. Keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kastutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Raud(III)oksiidi on kerge saada raud(III)hüdroksiidi mõõdukal kuumutamisel. 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Segaoksiid Fe3O4 (triraudtetraoksiid) on musta värvusega. Magnetiliste omaduste tõttu kasutatakse seda püsimagnetite, magnetofonlintide jms valmistamisel. Raud hüdroksiid Fe(OH)2 on rohekasvalge värvusega. Õhuhapniku mõjul oksüdeerub ta kiiresti punakaspruuniks Fe(OH)3'ks. Neid on võimalik saada vastavate soolade lahustele leeliste lisamisel. Raua saamine maakidest, rauasulamitest Raua saamiseks tuleb maagist rauaoksiid redutseerida vabaks metalliks. Enim kasutatakse redutseerijana koksi, mis on peaaegu puhas süsinik. Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO
Palsam kange jook, mis sisaldab taimede eeterlike õlisid ja vaikusid. Pisco Ladina-Ameerika brändi. Portvein piiritusvein, alkohos. 17-20% (suhkrut 7-14%), seisnud vaadis vähemalt 3 aastat. Pulque Mehhiko odav taimeõlu; rikneb nii kiiresti, et tuleb juua samal päeval. Puns segajook, keede-d rummist v. viinast, suhkrust, sidrunimahlast jm maitsea-t. Reserve teise grupi konjak, vanust vähemalt neli aastat. Riisiviin vt arrak. Riisling rohekasvalge kuldse helgiga vein ja sampanja, Reini-äärsele viinamarjale. Roheline maitse -paks, kare, väikese pehmusega ja kõrge happesusega vein. Rumm roosuhkrust saadav jook, alkoholisisaldusega 45-75%. Sake Jaapani riisiviin, mida juuakse kuumalt; pigem dessertvein. Sekt vahuvein, kange magus viinamarjadest valmistatud vein. Siider õunavein, milles alkoholi 5-7% ja sarnaneb vahuveinile. Silvovits ploomiviin, konjaki laadne jook, päritoluriik Serbia.
Alumiste leherootsude paksenenud tüvedest moodustunud suur ja lihav sibulataoline moodustis. Sellest tõusevad ülespoole tihedalt kõrvuti seisvad sirged varred, mis tipnevad õrnade sulgjate roheliste lehtedega. Värske fenkoli tekstuur on krõmpsuv ja olek mahlane. Eriliseks teevad vilja aniisi- ehk lagritsalõhn ja -maitse, mida ühed kiidavad taevani, teised aga põlgavad OSTMINE. Kvaliteetne fenkol on ümar või piklikümar, läbimõõduga 510 cm, tihke ja prink, värvuselt valge või rohekasvalge, keskmise kaaluga 200300 g. Vältige lõhede, pruunikate laikude Juurseller · Päritolu: Itaalia · Juurselleril kasvab ümmargune, 5-10 cm-se läbimõõduga ,alumises osas sageli neljakandiline ja tugevasti harunev juurvili.Sellerikoor on krobeline ja koore värvus on pruunikas või kollakasvalge,sisu võrdlemisi pehme. · Maitse on tugev ja tooniandev. · Selleri juured pesta kõva harjaga voolava veel all ja koorida. Kooritud sellerid muutuvad
Alakorrus on võlvitud, enamik ülakorruse esindusruume paikneb anfilaadina, silmapaistvad on hoone keskteljel asetsev kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana. 5 Hoone seisukord Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda.
juur. Spargel e harilik aspar Pikk vars Roheline vars , otsad Sparglist saab valmistada ühepajatoite,salateid ning lisada lillakas-rohelised supile. Apteegitill e fenkol Ümar või piklikümar, Valge või rohekasvalge Maitselisand liha- ja kalaroogade ning kastmete juurde. Noori läbimõõduga 5-10 cm, lehevarsi tarvitatakse toorelt tihke ja prink salatite ning toortoitude valmistamiseks
Õun keskmine, ümarkooniline või muutliku kujuga, rohekaskollane, nõrga punaga, hapukasmagus peenemaitseline lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsini. "Paide taliõun" - rahvaselektsiooni sort. Õun väheldane, lapikümar, rohekaskollane, triibulise punaga, veinhapu meeldiv lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsi - aprillini. Kesk - Eestis kohati parim talisort. "Meelis" - Pollis aretatud sort. Õun on keskmine või suur, tömpkooniline, rohekasvalge, tõmmu punaga, magushapu laua- ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib veebruarini. Talisortidest on veel järgmised sordid: Liivi sibulõun" "Tartu roosõun" 5 "Cortland" "Sidrunkollane taliõun" "Safran - pepin" PIRNIPUU Pirnipuu on väga vana kultuurpuu, mis pärineb Kaukaasiast. Pirnipuu on kõrgem kui õunapuu ja sügavama juurestikuga
sooladest Ca, P, K-soolasid. Vähesemal hulgal C-ja B-rühma vitamiine. maitselt jagatakse: - kibedad kõige rohkem eeterlikke õlisid, terava maitse ja lõhnaga, säilivad hästi - poolkibedad vähem eeterlikke õlisisd, säilivad keskmiselt - magusad suure veesisaldusega, mahlased, magus maitse, sest vähe eeterlikke õlisid, säilivad kõige halvemini. kattesoomuse järgi jagatakse värvuselt: valged, kollased, punakasvioletsed sisu võib olla valge, rohekasvalge, violetne 4 roheline sibul toiduks kasutatakse pealseid, sibul peenike ja välja kujunemata, koristatkse koos pealsetega, sest muidu närtsib ruttu. Rikas C-vit.pooest porrulauk koosneb suurtest, pikkadest, silindrikujulistest lehtedest, mis juure lähedal moodustavad kokkuliitunud silindrilise tupe. kasutatakse lehti ja juureosa, viimane on mahedam kui sibul
kogunenud 1–3 cm pikkused ja 1 mm laiused harud ehk kladoodid. Õied on kellukakujulised 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Vili on väike mari, mille läbimõõt on 6- 10mm. Apteegitill ehk Alumiste leherootsude Fenkoli ebamugul on valge Võrsemugulat ja noori fenkol paksenenud tüvedest või rohekasvalge, varred lehevarsi tarvitatakse toorelt moodustunud suur ja lihav helerohelised. salatite ja toortoitude sibulataoline ebamugul. valmistamiseks. Hea Sellest tõusevad ülespoole maitselisand liha- ja tihedalt kõrvuti seisvad sirged kalaroogadele ning
Eriti armastatud toiduvili on arbuus Türgis. Arbuus on üheaastane ja lamanduvate vartega (nagu kurk ja melongi), mis võivad kasvada 4-5 m pikaks. Viljad on enamasti keraja kujuga ning võivad olenevalt sordist ja kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte. Pruunid kuni mustad kõvad seemned paiknevad mitte vastavas seemnekambris nagu melonil või kurgil, vaid viljalihas laialipillutult. Viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett ja suhteliselt vähe suhkruid. Maitse vesiselt magus, läägevõitu, nõrgalt aromaatne. Arbuusisorte on palju. Suur osa neist on kasvatusmaades aegade jooksul välja kujunenud või aretatud ja kohalike nimedega. Tänu sortide erinevale valmimisajale ja
Kännasmustikas mustikalised ka päikese käes 1-1,5m Värvus Dekoratiivsus Valge peakapsa dekoratiivsuseks on tema valge ümar vorm Punase peakapsa punane kuni dekoratiivsuseks on tema sinakasvioletne ümar vorm ja värvus dekoratiivsuseks on rohekasvalge lillkapsa õisik dekoratiivsuseks on varrel spiraalselt asetsevad pikavarrelised lehed, mille kaenlas tekivad 1 - 5-cm roheline läbimõõduga peakesed dekoratiivsuseks lehtedest moodustunud leherosett hele- või või võrdlemisi kohev kollakasroheline, ümmargune, ovaalne või
3.3. Vee selgrootud Selgrootud veeloomad võib jagada kolme põhirühma molluskid, koorikloomad ja peajalgsed. Molluskite rühma kuuluvad austrid, karbid ja teod. A u s t r i d kuuluvad luksusdelikatesside hulka. Eristatakse viit austriliiki, mis erinevad oma karbi kuju, värvi ja maitse poolest euroopa, portugali, ameerika, jaapani, ja austraalia auster. Maitselt parimaks loetakse euroopa austrit, suurim on jaapani auster. Kvaliteetne auster on karbi täiesti täitnud, värvus valge, rohekasvalge või pisut kreemjas, lõhn meenutab värsket kurki. Säilitatakse niiskes ja jahedas, transporditakse spetsiaalsetes korvpakendites. Peale Eestisse jõudmist on neid võimalik värskelt süüa nädala jooksul. Teine osa austritest külmutatakse. K a r p i d e s t kõige suurem ja väärtuslikum on kammkarp ehk merekarp ehk rannakarp. Tuntud karbid on samuti sinikarp, rohekarp, liivakarp, südakarp ja habemenugakarp. Keha asub kahest poolest koosnevas lubiollusest karbis, mis on
ümarad. Pungad kuni 3 mm pikad, kahe pungasoomusega. Lehed: munajad kuni elliptilised, 1...3 x 0,5...2 cm, tipust teravnevad kuni tömbid, kergelt südaja alusega, peensaagja servaga, mõlemalt küljelt rohelised, hajuskarvased, alt roodudel heledate näärmetega, leheroots 0,1...0,2 cm pikk. Täiskasvanud taimed heitlehised, noortel püsivad lehed ületalve. Õied: üksikult eelmise aasta võrsetel, longus, üksikõis kupjas-kerajas, rohekasvalge kuni roosakas, V-VI. Viljad: ümarad, kuni 1,5 cm läbimõõduga tumesinised marjad, mis on kaetud sinaka vahakirmega, söödavad, tumeda, tugevasti värviva mahlaga, sisaldavad kuni 30 munajat, punakaspruuni seemet, varisevad peale valmimist üsna kähku, VII-VIII. Seemneid paljundavad linnud marjade söömisega, siiski põhiliselt paljunevad taimed vegetatiivselt. Tahab kasvamiseks happelist pinnast ja puittaimede varju, täisvalguses hävib üsna kiiresti
annaabi.ee 
