5.Kastke heegeldatud prossi osa ja lilled PVA liimi ja vee segusse ning venitage nööpnõelte abil korkalusele või ehituspenoplastile kuivama.Liimitärgeldus ei lase heegeldusel hiljem krussi tõmbuda ja hoiab prossiservad jäigana. 6.Kui liim on kuivanud,tikkige ketalle helkurlõngast või peenvillasest lõngast võrk.Selleks vedage ketalle paraleelne lõngatriibustik,kus triipude vahe on umbes 1cm,ning põimige ühel lõngal alt,teise pealt sellele ruudustik. 7.Lõngade ristumiskohad võite kinnitada pisikese lisapistetega,nii et ei jää helkur iga väljaulatava konsu taha kinni. 8.Kinnitage prossi taha haaknõel või prossikonks. 9.Õmmelge helkurile õisi või lilli.
kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad) Arhitekti naine Ulvi ( soovib oma mehega kontakti saada, kuid lõpuks leiab, et sellel pole mõtet) Laura tütar (õpib alles maailma tundma) Ristumiskohad: August kiindub Laura tütresse, kellega nad peavad mitmeid sõnatuid vestlusi. Ulvi ja Theo leiavad üksteist, kuid Theo enesetõestamisvajadus paneb Ulvi oma mehe juurde (küll asjatult) tagasi pöörduma. 4. Laura ei suuda mehi usaldada ning tõrjub endast kõik eemale, kuigi ta tunneb ennast üksiku ja haavatavana. Ta usub et kõik mehed on samasugused nagu tema eelmine ning see takistab tal
põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest
8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed. Ülesanded: #Linna elu korraldamine (maksud-trahvid, kindlustuste korraldamine) #Linna korra tagamine, ausa kauba tagamine #Hoolekanne (kirikute ja koolide eest hoole kandmine, haigete ja tõbiste ülalpidamine) #Kodanike julgeolek, sõjaline kaitse #Tuleohutus ja öörahu #Kohtupidamine, seaduste väljaandmine # riiete, ehete kontroll, pidustuste korraldamine
saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis. Ühtset ja regulaarset seksuaalsuse diskursust ei ole veel loodud, poliitika oma aga küll. Poliitika diskursus on justkui neutraalne element, mille varjus iha ja võimu püüded teostuvad. Diskurust paljastavad aga tema keelud nendega (iha ja võim) seoses, millede eesmärgiks on korrastamine.
Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel. Prantsusmaa esinduskogu rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad) Tekkimine sai alguse vahemere äärsetes piirkondades, tekkisid soodsates kauplemiskohtades (nt. teede ristumiskohad, sildade läheduses, jõesuudmetel, feodaalide losside juures, vanades sadamates, Roomaaegsete linnade varemete juures jne.). Elanike arv oli väike, maaisandad soosisid linnade tekkimist, sest tahtsid paremat kaubandust. Linnad olid nt. Hamburg, Strasburg, Brügge, Cambridge jt. Välisilme olid puu- ja köögivilja aiad, ebahügieenilised olud, prostitutsioon, kitsad tänavad, hoonete tihe paiknemine. Hakati ehitama kivist maju. Prostituudid olid vaesed, kes ei jõudnud end toita.
kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng
kaubanduskeskusteks. Umbes 11.saj Selleks oli vaja eeldusi: 1. murrang põllumajanduses tuli toota rohkem kui ise tarbiti, ülejääki oli võimlaik turustada 2. töö viljakus pidi kasvama. Vähem inimesi tegi rohkem tööd, vabanesid tööjõud, kes läksid linna. Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader. Tekkekohad: 1. kaubateede ristumiskohad 2. põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse. Linn laienes kontsentriliselt Linnad tekkisid feodaalide maa peale. Siis andis feodaal linnale õiguse tegeleda käsitöö ja kaubandusega ja ka luba kohut mõista, ise kogus tollimaksust teatud osa. Feodaal annetas linnale linnaõiguse: seaduste kogum, mille alusel linn elu korraldas. Vahel võeti olemasolev linnaõigus ja annetati linnadele. Keskaegse linna tunnused: 1. linnaõigus 2. linnakodanikud on vabad koormistest 3
Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal. Linnad: Linnaelu kiire areng sai hoo sisse Vahemere ääres. Vanad püsimajäänud linnad vanastajast olid Rooma, Veneetsia, Marseilles. Oluline oli linnade asukoht, soodsate asukohtadega olid näiteks kaubateede keskpunktis Toscana ja Lombardia, Pariis, Flandria. Tekke põhjused: · kaubanduse ja käsitöö areng · tootmis- ja kaubandusvõrgustik üle Euroopa · soodsad asukohad, kaubateede ristumiskohad Valitsemine: Linna eesotsas oli nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Linnaelanikud jagunesid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse. Gildid täitsid omaette eriülesandeid ning moodustasid vajadusel ka kaitsesalku. Gildide ja tsunftide liikmed moodustasid kodanikkonna. Käsitöö linnas, tsunftid, reeglid, meistriks saamine: olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla
juhuslik valik (millised alleelid satuvad) crossing-over ehk homoloogiline rekombinatsioon Homoloogiline rekombinatsioonon lõikamise-kleepimise protsess: homoloogilised kromosoomiosad vahetavad vastavalt oma DNA. Toimub meioosi käigus. Eksonukleaas Endonukleaas: üheahelaline DNA RecA (Rec51 eukarüoodil) vahendatud invasioon Äralõigatud osa resüntees homoloogse DNA alusel Holliday ristumine (crossover points) Ristumiskohad lõigatakse katki: kaks erinevat kleepumisvõimalust Holliday ristumine: a)Homoloogsed DNA-d joonduvad (b) Lõiked kummagi DNA ühes ahelas ( endonukleaas lõikab) (c) lõigatud ahelad ristuvad ja moodustub Holliday struktuur (d) DNA ahelate liikumisel moodustuvad heterodupleks regioon ( Holliday struktuur x-kujuline) (e) Holliday struktuuri lahenemine. DNA-d võidakse lõigata, nii horisontaal-, kui vertikaal suunas
ATLASS JA SATÄÄN. Kangale annavad nimetuse kangasidused. Atlass- ja satäänsidus annavad võrreldes teiste sidustega kõige siledama pinnaga, suurema painduvuse ja pehmusega riide. Atlass- ja satäänsidus võimaldavad kõige paremini esile tuua lõngade läiget ja värvust, kuid on siduste hulgast kõige väiksema vastupidavusega. Riie on pehme ja elastne, kuid hargneb ja libiseb kergesti. Sile pind on tingitud lõngade erilisest ristumisest, kus ristumiskohad on on hajutatud üle kirjakorra nii, et nad jäävad vaevalt märgatavad. Parem pool võib koosneda lõimelõngadest (atlass) või koelõngadest (satään). ATLASS Algselt siidriie, mille parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga tuhm. On kas ainult koe või ainult lõime mõjuga, selle järgi on ka nimetus: koeatlass ja lõimeatlass. Nii koe- kui ka lõimeatlassis ristleb iga lõimelõng koelõngaga ainult üks kord ühel kirjakorral.
1. bioloogilised * iseeneselikud vead DNA kordistumisel * viiruste tekitatud * toksiinid * alkaloidid (kofeiin jt) 2. keemilised - * O2 kui tugev oksüdeerija * tugevad happed, alused * olmekeemia 3. füüsikalised - * erinevad kiirgused (radioaktiivne gammakiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, kõrge elektromagnetkiirgus kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen mutageen, mis 100% tõenäosusega põhjustab mutatsiooni tekke (putukamürgid, keemilised relvad. Kantserogeen mutageenide eritüüp, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid (keskkonna saastumine+lisaained toitudes) Mutant pärilike muutuse kandja kellel esineb mutatsioon. 1.Geenmutatsioonid- muutused DNA primaarstruktuuris (nukleotiidides replikatsioonil) - tekivad uued alleelid: · Nukleotiidipaar langeb välja. · Nukleotiidipaar kahekordistub.
radooni) ii. röntgen selle asemel kasutatakse ultraheli iii. ultraviolett kiirgus iv. nähtav kiirgus v. infrapunakiirgus ohtlikud äärmusväärtused. vi. Elektromagnetkiirgus nõrk kiirgus on ohutu. Probleemne on viibimine tugevas elektromagnetväljas. Eriti ohtlikud on kõrgepingeliinide ristumiskohad. b. Vibratsioon c. Löögid, põrutused d. Riiete surve Kokkuvõte Teratogeenid mõjuvad teatud kindlatel perioodidel Esimesed kaks nädalat väärarenguid ei teki, kuna embrüo hukkub Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed, s.t. välis- ja siseelundite väärarengud. Kolmandast arengukuust kuni sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded. Nt. lihastoonuse
· Ratastega hõlmikader (raua kasutusele võtt põllutööriistade tootmises suurendas efektiivsust) Seoses põllumajandusliku efektiivsuse tõusuga suurenes haritav põllupind, saagikus tõusis, paranes inimeste toitumine ja rahvaarv hakkas kasvama. Selle tagajärjel hakkas elavnema ka linnade teke. Näiteks 7. sajandil elas Euroopas 27 miljonit siis 13. sajandil oli rahvaarv Euroopas 73 miljonit. Linnad keskajal Linnade teke oli seotud inimeste liikumistega: · Kaubateede ristumiskohad · Sadama · Kirikute ja kloostrite ümber Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest. Konstantinoopolis oli hoopis miljon inimest. Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus. Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus. Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete
Nende esmased analüüsid linna kohta on pannud aluse tänapäevasele ühiskondade analüüsile · Chicago Ülikooli teadlased olid esimesed, kes tõsisemalt linnastumisega tegelesid o Kaks peamist kontseptsiooni: Ökoloogiline lähenemine Elustiil · Ökoloogiline lähenemine (Park) - funktsionalistlik: o Linnad arenevad seal, kus on kõige soodsamad tingimused selleks nt jõgede kallastel, teede ristumiskohad, parim kliima vms o Teiseks toimub linnades pidev areng lähtudes parima koha pärast võitlemises o Ökoloogiline lähenemine: Hiljem hakati pigem rõhutama vastastikust sõltuvust linna erinevate osade vahel nii ruumis kui ajas · LINN elustiili valik (Wirth) interaktsiooni teooria o Anonüümsus o Avatus, mida maapiirkonnas nt võib olla raske leida o Võimaluste mitmekülgsus
Joonis 2. Teenindushoone asukoha määratlus. (Fitzsimmons, 1998, lk 163) 14 Geograafilise kujutuse alajaotuses sõltub asukohaprobleemide määratlemine sellest, kuidas geograafiat kujutatakse, kas tasapinna või võrgustiku abil. Asukoha võrgustikus (näiteks maanteede süsteemi) määrab ära võrgustiku sõlmpunktidega (peateede ristumiskohad) piirnev lahenduspind. Võrgustiku kaared kujutavad sõlmpunktipaaride vahelist reisikaugust või aega, mis on välja arvutatud lühima tee põhjal. Eeltoodud reisikaugusele tuleks lisada veel ka konkreetse piirkonna eripärad: liikluspiirangud, maastik vms. Kui paigutamist uuritakse linnakeskkonda kujutaval tasapinnal, siis kasutatakse sageli suurlinnamõõdustikku, sest mõnede linnade tänavad on rajatud suunaga idast läände ja põhjast lõunasse
annaabi.ee 
