Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka
–maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukudeasukohad; –piketaaž, plaanikõverikud; –ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded; -vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud; –lõikuvate maanteede telgede asukohad; –sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, truubid jt; –kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine; –ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt. Ristprofiil •Ühesuguse lahendusega teeosa kohta antakse vähemalt üks teeprojektile esitatavad nõuded – ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et tee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili mõõtkava on tavaliselt 1:100. –piketi number; –maantee ja selle üksikute osade laiused; –maantee või sõidusuuna telje asukoht; –tüüpristprofiili eri osade kõrgusarvud, põikkalded ja ühesuguse kaldega lõikude pikkused;
..............................................39 10.21 Piirde suurim suhteline kõrvalekalle tee paralleelsuunast..........................................39 10.22 Põrkepiirde ulatus pikki teed enne ja pärast silda, viadukti või estakaadi..................39 10.23 Suurimad eraldusriba laiused, mis vajavad veel põrkepiiret.......................................39 10.24 Teenindustase ja sellega seonduvad tabelid................................................................40 11. RISTPROFIIL....................................................................................................................41 12. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED.....................................................................................42 13. MAHUARVUTUSED.......................................................................................................44 13.1 Mulde ülakiht................................................................................................................44
II 2×3,75 2,75 13,0 III 2×3,50 1,50 10,0 IV 2×3,00 1,50 9,0 V 2×3,00 1,00 8,0 tabel 3: Sildeehitise laiused (ristprofiil) Vastavalt Projekteerimisnormidele on ettenähtud II klassi vastavad gabariidid üleval olevas tabelis punasega. 15 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis Maantee klass Laius, m Gabariit G Sõidutee Eraldusriba E Kaitseriba a Ohutusribad
Vool juhitakse mõõteanumasse ning stopperiga mõõdetakse anuma täitumisaeg T. Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab. 3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib
- peab vastama projektkiirusele - neile tingimustele, mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn) - peab tagama vajaliku nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse. 7. Millised tingimused esitatakse samatasandilise ristmiku vertikaallahendusele ? - peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse ja vete äravoolu teekattelt - üldjuhul tuleks vertikaallahendus allutada peatee lahendusele (plaaan, pikiprofiil ja ristprofiil) - ristmik ei tohi paikneda väikese raadiusega kumeral kõverikul, mis piirab nähtavust 8. Mida nimetatakse nähtavuskolmnurgaks ? Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuse kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse
II 2×3,75 2,75 13,0 III 2×3,50 1,50 10,0 IV 2×3,00 1,50 9,0 V 2×3,00 1,00 8,0 tabel 6: Sildeehitise laiused (ristprofiil) Vastavalt Projekteerimisnormidele on ettenähtud II klassi vastavad gabariidid üleval olevas tabelis punasega. 7.5. Ristprofiili laiused sildeehitise all ja tunnelis Maantee klass Laius, m Gabariit G Sõidutee Eraldusriba E Kaitseriba a Ohutusribad S=nb O vasak parem
lõpetati. Piketaaziraamatu täitmisel märgitakse iga nurgapunkti kõrvale ringi kõvera andmed (tavaliselt vasakul) ja ringikõvera arvutused (tavaliselt paremal) (täpsem paigutus töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga. 5. Trassi nivelleerimine Kõrguste saamiseks nivelleeritakse trass tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt.
seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib tee keskele päts, laiadel teedel tekivad roopad paksu kattekihiga (asfalt) tekivad kihi alla tõmbedeformatsioonid. kordumisel tekivad väsimisdefektid (võrkpraod) katte väsimine on paksu kattega katendi seisundi kriitiliseks näitajakskitsaste õhukesekatteliste teede ristprofiil mõjutab oluliselt põiksuunaliste ebatasasuste ehk sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv 13. Liikluskoormuse seos defektide tekkega; eelmises kirjas-roopad,väsimne 14. Ilmastiku seos defektide tekkega; katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem
pöördenurk alfa, bisektorlõik B). Trassi maariba situatsioon kantakse trassi plaani ülemisel reale mõõtkavas 1:2000. Pindleppemärkide asemel kirjutatakse kontuuri sisse kõlviku nimetus. Rea keskele tõmmatakse sirgestatud trassi kujutav joon. Pöördenurga asukoht ja pöörde suund näidatakse ringikesega ja noolega. Pikiprofiilist veidi kõrgemale esitatakse andmed reeperite kohta. Trassi põikprofiil ehk ristprofiil Ristprofiilid koostatakse nii horisontaal kui vertikaalsuunas mõõtkavas 1:100 või 1:200, harvem 1:50. Profiilialune tabel koosneb ainult kahest reast punktide kõrgused ja kaugused. Trassil asub pikett või plusspunkt, mille kohal ristprofiil mõõdistati, tähistatakse kauguste rea keskel vertikaaljoonega. Profiili tabeli ridade täitmine ja profiili koostamine on analoogilised pikiprofiiliga. Tinghorisondi kõrgus võib jääda samaks.
Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43. Kõvera peapunktid: arvutamine ja märkimine. pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi.
Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 43. Kõvera peapunktid: arvutamine ja märkimine. pöördenurk trassi eelmise suuna pikenduse ja uue suuna vahel. R ringi kõvera raadius, mille määramisel arvestatakse reljeefi, situatsiooni, rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi.
määratakse mõõdetud kiirusjaotuse ja voolu ristlõikepinna kaudu või mahu- või kaalumeetodil. Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane:
77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 5 81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega 82. Eelkõverik-muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 83. Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 84. Teetrass-projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida isle. Horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 85
Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik Muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale. 84. Mis on kõverik Tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element. 85. Mis on teetrass Projektijärgne tee telje paiknemine looduses, mida iseloomustavad horisontaalne ja vertikaalne projektsioon. 86. Mis on trassi plaan
5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3 o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine. Trassi suuna muutumise kohtades kasutatakse ühelt sirgelt lõigult teisele ülemineku sujuvuse tagamiseks erineva kujuga kõveraid. Kõige lihtsam neid on püsiraadiusega. Teekurv on harilikult kujutatud ringjoone kaare kujulisest põhikõverikust ja
5 m kaugusel. Kaldeparandus liidetakse mõõdetava joone pikkusele, kui kalle ületab 3o. Pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera elemendid. Nende põhjal arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid välja. Peale pöördepunkti tõstetakse linti mõõduliia D võrra edasi (sest mööda kõverat on trass lühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uuel suunal. Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 68. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine. Trassi suuna muutumise kohtades kasutatakse ühelt sirgelt lõigult teisele ülemineku sujuvuse tagamiseks erineva kujuga kõveraid. Kõige lihtsam neid on püsiraadiusega. Teekurv on harilikult
Pinnavormide morfoloogiline liigitus K. Kildema järgi 2. kollakaspruun moreen Kesk-Eesti 3. punakaspruun moreen- Lõuna-Eesti Kõrgendikud Nõod 4. sinakashall moreen klindiesisel alal Põhijoonis Ristprofiil Põhijoonis RistprofiiSaaremaal l 76,2%, Lääne-Virumaal 70,4%, Jõgevamaal 67,2%, Viljandimaal 61,8%, Künkad Kühm Lohk Taldrik (lohk)Hiiumaal 19,8%, Pärnumaal 31,5% <10º Liustiku sulaveesetted:
• omavolilised lõkkekohad; • omavolilised teerajad; • prügistatus; • pinnase erosioon. Radade seisundi ja pinnase kulumise hindamine matkaraja seirekohtades Rada on teekond, millel külastajad liiguvad ning kus on määratletav nende poolt tekitatud kahjustus taimkattele ja pinnasele. Radade seisundi hindamise metoodikas kasutatakse indikaatoritena peamiselt radade laiuse ja raja pinnase kahjustusastmete määramist. Raja ristprofiil, erinevate raja kahjustustsoonide laius, raja laius ja kulumus (raja maksimaalne sügavus) mõõdetakse ja hinnatakse matkarajal enamasti iga 150 meetri järel risti raja keskjoonega. Igal rajal teostatakse esimene mõõtmine 30ndal meetril, sest siis on tavaliselt välja kujunenud matkaraja alguse tegelik laius. Teine mõõtmine teostatakse 120 meetri pärast, st raja 150ndal meetril. Järgnevad mõõtmised toimuvad korrapäraselt 150 meetriste vahedega
annaabi.ee 
