1. KORDAMISKÜSIMUSED SKELETISÜSTEEMIST 1. Nimetage skeleti funktsioone (3) Toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu. 2. Nimetage lülisamba osad ja lülide arv nendes kaelaosa 7 kaelalülist rinnaosa 12 rinnalülist nimmeosa 5 nimmelülist ristluuosa 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu õndraosa 45 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu 3. Roideid on inimesel 12 paari ja vastavalt kinnitumisele jagunevad: * pärisroided I VII roidepaar , kinnituvad rinnakule kõhre varal * ebaroided VIII X roidepaar, kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare * vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4
Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides.
XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2. ULNA- küünarluu 3. RADIUS- kodarluu 4
koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks: Häbemeluu o s p u b i s 1. kaelaosa p a r s c e r v i c a l i s Istmikuluu o s i s c h i i koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa p a r s t h o r a c i c a koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa p a r s l u m b a l i s koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa p a r s s a c r a l i s 5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad ristluu o s s a c r u m 5. õndraosa p a r s c o c c y g e a 4-5 lüli, mis on omavahel kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu o s c o c c y g i s
Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud b) Rinna osast lähtuvad harud c) Nimme osa närvid d) Ristluuosa närvid Innervatsiooni iseloom: reguleerivad vaid aktiivses olekus. 26. Parasümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. III, VII, IX ja X peaajunärv Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus
telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer
telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3. nimmeosa parslumbalis sõelluu os ethmoidale 4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa külgsarvedes. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 67.Sümpaatiline NS:keskused, närvid, innervatsiooni iseloom-Autonoomse NS sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna ja nimmeosa segmendis. Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa. Igast sümpaatilise tüve ganglionist lähtub hall ühendusharu seljaajunärvile. Nende harude kaudu innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid. 68.Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Parasümpaatilise NS keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Närvid: III; VII; IX; X peaajunärv.Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes
· Kaelaosa -> 7 kaelalüli seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks · Rinnaosa -> 12 rinnalüli lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise · Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud. · Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab
1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
· Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele
a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelaosa (7 lüli). Rinnaosa (12 lüli). Nimmeosa (5 lüli). Ristluuosa (5 lüli). Õndraluuosa (4-5 lüli). 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku
Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse 3) Liikumine Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv: 1) Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli 2) Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli 3) Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli 4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA
peale kandjaks ja seljaajule kaitseks. Püstise kõnnaku tagajärjel on inimese selgroog S- kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele. Selgroog koosneb üksikutest segmentidest selgroolülidest. Lülisid on inimesel 32-34. Selgroog koosneb viiest osast: - kaelaosa (7), - rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5). Kaela-, rinna- ja nimmeosa lülid on lahus, ristluulülid ristluuks ja õndralülid õndraluuks liitunud. Rindkeres kinnituvad selgroolülidele roided, mis eesmises osas on ühenduses rinnakuluuga. Roided koos rinnakuluuga ja vastava selgroo osaga moodustavad rindkere 21 toese rinnakorvi. Ta kaitseb rinnaõõnes olevaid elundeid ning etendab suurt osa hingamisel
annaabi.ee 
