· Pesemine soe (mitte kuuma!) veega · Hapniku sisse hingamine · Vitamiini B12 (600 mg) Kokkuvõte Kokkuvõteks võin öelda, et aniliin on väga tähtis amiinide perekonnas ning arvan, et teema on avatud. Püüdsin joonistega ja võrranditega selgitada aniliini käitumist ning omapära. Püüdsin kasutada ka võõrkeelseid allikaid, et teha uurimustööd mitmekülgseks. Kasutatud kirjandus · H. Raudsepp ,,Orgaaniline keemia" Valgus, Tallinn 1967 · R. Ristlaan, E. Teppov ,,Keemia meie kodudes" ERK, Tallinn 1961 · A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia", Avita, 2002 · (WWW) Amiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Aniliin · "Keemia teadmik",1965
sotsioloogialabor. Paljud selle põlvkonna inimesed leidisd eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja muudel elualadel. Palju oli ka neid, kes käitusid vastupidiselt. 1970.aastateks ei olnud I.Käbin oma võimupositsioonidel nii kindlalt. Teda ei peetud enam nii heaks ja tema asemel asus ametisse Karl Vaino. Karl Vaino ei eksisteerinud kohalike huve, vaid pööras rohkem tähelepanu Moskvale. Väljasel tuli lahkuda ja tema asemel nimetati ametisse Rein Ristlaan 1978.aasta suvel algasid suured venestamiskampaaniad. Võeti vastu otsus vene keele õpetamise ja omandamise kohta. Täisväärtuslikuks inimeseks peeti seda, kes oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile,
Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelaseks muutmine. Vaino võimule tuleku järel ei toimunud Eesti NSV võimuladvikus olulisi muudatusi. Enamik seniseid võimul olevaid poliitikuid säilitasid oma positsiooni, kuid mõningasi muudatusi siiski tehti. L.Väljas pidi Eestist lahkuma diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Tema asemele seati ideoloogiasekretäriks Rein Ristlaan, kellest sai Karl Vaino paremkäsi venestamisprotsessis. 1980.aastal peeti Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Regatt ja selleks puhuks ehitatud hooned pidid promoma kui kasulik ja tore on kuuluda Nõukogude Liitu. Sellest hoolimata boikoteeris enamik lääneriike Moskva olümpiamänge Afganistani sõja tõttu ja nii ei andnud ka Tallinna regatt õiget olümpiamõõtu välja. Venestamisprogrammi käigus toodi Venemaalt lääneriikidesse põgenenud eestlaste asemele tuhandeid venelasi
Sellega saab eemaldada küünelakki ja muid lakke. Selle saamine on aga keeruline keemiline protsess. See on mürgine ja seda saadakse järgmisel viisil: CH3CH(OH)CH3+0,5O2® CH3-CO-CH3+H2O Atsetooni keemiline valem: 5 KASUATUD ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Kirjastus ''Valgus''/Eneke2/1983aasta/lk. 102, 112 2. Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt/Eesti ÕS/1999aasta/lk. 564 3. Rein Ristlaan, Friedrich Teppor/Keemia meie kodudes/1964aasta/lk. 156, 44, 89 Kasutatud koduleheküljed: 1. http://www.minut.ee/articles/05/09/08/0928246.shtml 2. http://www.epl.ee/artikkel/300233 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Kodukeemia 4. http://www.parnupostimees.ee/040506/esileht/tarbija/10064306.php 5. http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/orgaaniline1.pdf 6. http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html 7. http://upload.wikimedia
juhtimise tegelikke tulemusi, kodanliku Eesti reaktsioonilisi tegelasi, müüti kodanliku Eesti õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee esimees), Liiv, Ain Soidla ja Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja). 17.detsembril 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati 22.detsembril 1987 kokku kutsuda ENSV parteiaktiivi nõupidamine ideoloogiaküsimuses.
Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles.
1978 vahetati Moskva heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab võrdeliselt hästi nii oma emakeelt kui ka vene keelt. 1976 kehtestati üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 1980 hakati vene keelt õpetama
Enamik seniseid kõrvadeks. KGB ülesandeks oli loomulikult ka välisluure ja vastuluure korraldamine, tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, Võõrsõjaväe kohalolek. mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes
õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust
juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde
Eesti NSV juhtkond: Käbini asemele sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks isikuks ohjeldama tõusvat natsionalismi. Paleepööre tähendas otseses mõttes muutust sisepoliitilises elus. Karl Vaino jaoks ei eksisteerunud mingeid kohalikke huvisid, vaid Moskva omad. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eesti NSV võimuladvikus erilist suurpuhastust ei toimunud. Vahetati ainult mõned ametimehed. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai Vaino üks lähimaid abilisi venestamisprotsessis. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kanvaks loosungiks kujunes kakskeelsus: täisväärtuslik inimene olevat see, kes oskab oma emakeelt ja vene keelt. Sihipäraselt hakati propageerima kakskeelsetele lasteaedadele ja segakoolide rajamisele ning õppetöö osalist üleviimist vene keelele. Juba aastast 1976 oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada ja kaitsda vene keeles.
natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes kakskeelsus. Hakati rääkima kahekeelsetest lasteaedadest ja segakoolide rajamistest. Ning kõrgkoolide õppetöö osalisest üleviimisest vene keelde
Lisaks oli Käbin toonud enda lähikonda inimesed, kelle populaarsus ühiskonnas tuntav: Arnold Green, Vaino Väljas, Edgar Tõnurist. Käbin suunati presiidiumi esimeheks ja Vainost sai parteijuht. Vaino hakkas usinalt teostama poliitikat, mida talt oodati. Kui Käbin proovis arvestada ka Eesti oludega, siis Vaino jaoks prioriteetsed Moskva korraldused. 2. sekretär: 1982-1985 – A. Kudrjavtsev; 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: R. Ristlaan (partei ideoloogiasekretär), B. Saul (ENSV valitsusjuht), A. Rüütel - V. Väljas – 1988-1990. 2. sekretär: 1985-1990 – G. Aljošin Meeskond: I Toome, M. Titma, A. Rüütel, E. –A. Sillari Vastuseisud 1944-1978: Karotamm – Käbin: +Käbin Käbin – Vader: +Käbin Käbin – Vaino: +Vaino Vaino – Väljas: +Vaino Vaino tagandamine 1988. aastal
olid seotud kultuurivaldkonnaga, Green pidas nt laulupeol kõne, Tallinnas peetud purjeregati üks juhte, Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R. Ristlaan - kõige olulisem lähikondlane Vainole, kes oli vastutav ideoloogia valdkonna eest ja ta mõtestas seda uut suunda, mis Vaino võimuletuleku järel ühiskonnas juurduma hakkas, hakkas ka 1980. aastal uut venestuspoliitikat läbi viima, Bruno Saul - valitsusjuht, Arnold Rüütel. Vaino tugines paljuski Kudrjavtsevile. 1988-1990 Vaino Väljas - 2. sekretär 1985-1990 G. Aljosin. Võib öelda, et Väljase ajal oli 2. sekretär küll ametis, aga tal ei olnud sellist rolli nagu varem
annaabi.ee 
