Robert Rivik Muistne vabadusvõitlus 08.11.09 Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Saksa kaupmehed tulid Eestimaale, sest Eesti oli soodne koht kaubavahetuseks Vene vürstiriikidega. Koos kaupmeestega tuli ristiusku levitav munk Meinhard, kes pidi Baltimaad ristiusustama. Kõik eestlased ei võtnud ristiusku vastu, seepeale peeti neid paganateks ja peagi tekkisid tülid sakslastega. Saksa kaupmehed läksid abipalvega Rooma paavsti juurde, et saada toetust Eestlaste vastu sõdides. Paavstil olid ühised huvid kaupmeestega ja seepeale kuulutas ta Liivimaa paganatele ristisõja. Muistne vabadusvõitlus kestis 19 aastat ja tulemuseks oli eestlaste allajäämine. Tähtsamad sündmused olid Ümera- ja Muhu lahing. Ümera lahing võideti tänu kavalale sõjataktikale
Nagu igal ajastul, oli ka varakeskajal oma tõusud ja langused. Jätkus linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba varem hilise Rooma keisririigi ajal. Suurenema hakkas kiriku osatähtsus. Kuid kas see ajastu oli ühiskonna areng või langus? Mina arvan, et Euroopa ühiskonnas toimus langus siis, kui varakeskajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki
1523 Martin Lutheri reformatsiooni jutlustajad jõudsid Liivimaale, kogus poolehoidu. Usk põhineb üksnes pühakirjadele 1524 mungad asusid traditsioonilist õpetust kaitsma, rahvale see ei meeldinud ning vallandus vaenulik suhtumine piiskoppide vastu- pildirüüste(tungiti kirkikutesse, purustati pühapilte ja sümboleid) 1535 esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli poolt (luterlik katekismus) Meinhard esimene piiskop Liivimal, pidi ristiusustama liivimaa, pani aluse väikesele kogudusele, austati pühakuna Berthold 1196 Meinhardi surma järel piiskopiks saanud tsistertslane, politiseeris misjoni(ravhale ei meeldinud), sai paavstilt volituse korraldada ristisõja liivimaal. Albert 1199 piiskopiks põhitsetud Bremeni toomhärra. Eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, edendas ristisõda liivimaal. Riia linna ehitamine 1201. a.Läänistas maid Lembitu Sakala vanem, koondas vägesi Madisepäeva lahingu jaoks, suri lahingus
enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine- vana-vene riigi algus-882 tartu rajamine-1030 Sigtuna rüüstamine-1187 sõjakäik pihkva vastu-1177 venelaste vasturetk-1190
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus
"Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?" Muistne vabadusvõitlus oli ühtlasi ka Balti ristisõdade ajastu.Vabadusvõitluse puhkemise põhjusteks oli sakslaste soov laiendada maavaldusi ning kindlustada meretee turvalisus, samuti tahtis Rooma katoliku kirik paganlust välja juurida ja asus alasid ristiusustama. Kõige selle pärast pidid eestlased väga palju kannatama ning sõdima. Kuna sõja põhieesmärgiks oli ristiusu levitamine, oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus. Sõdimise eest anti andeks kõik patud, kui inimene oli elus mõne suure kuriteoga hakkama saanud ja kahetses seda, oli tal võimalus minna sõtta ja sellega oma teost vabaneda. Veel üheks põhjuseks, miks sõtta mindi, oli lootus allutatud maade arvelt kiiresti rikastuda
(1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl. Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi. Taani => Rävala-Harju. Paavst => Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. 1227.aasta algus - Ristivägi asus teele saaremaale.
esindajad. Iga esindaja pidi seletama oma kombeid ja tõdesid. Kõik usud ei sobinudki venelastele näiteks juudi ja islami usk söökide ja jookide tarbimise keelu tõttu. Vladimir otsustas valida Bütsantsi õigeusu ning suurt rolli hakkas mängima Bütsantsi väline hiilgus ja kuulsus Venemaal. Kui Vladimir end ristida oli lasknud, ristiti ka tema kaaskondlased. Alama rahva, kes ei mõistnud, miks võeti kasutusele ristiusk, pidi Vladimir vägisi ristiusustama. Kiievlaste ristimine toimus Dnepri jões. Järkjärgult jõudis ristiusk ka teistesse Venemaa linnadesse. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kloostreid, kirikuid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik. Sajanditeks jäi mõjutama Vene kultuuri Bütsantsi kultuur. 10. Jaroslav Tark vene valitsejana Suurima õitsengu saavutas KiieviVenemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii
Inglismaad. Tema surma järel jäid ainult Taani valdused aga riik kui selline oli olemas ja eksisteeris. Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma
Algul olid kristluse keskusteks peamiselt linnad(maapiirkonnad ristiusustamata). Järk-järgult astusid ristiusku ka barbarid. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess. Seda edendasid ka misjonärid. Täiesti rahumeelselt toimus ristiusustamine Iirimaal. Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke. Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi
kroonikates. Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega 1201 Albert von Buxhoeveden alustas saksa Piiskopid said uue keskuse
suurepärane poliitik, võimuahne mees ja tedis, mida peab tegema hakkama. Albert leidis, et puudub korralik tugipunt ja linn, kuhu ta võiks ristisõdurid tuua. 1201 rajas ta seega Riia linna. 1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu. (1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda
Albequerque piirkonnas. Nendes tiguexi külades kuulsid hispaanlased rikkast maast põhjas, mille nimi oli Quivira. Kevadel 1541 Coronado siis hakkas liikuma põhjapoole, et seda legendaarset maad leida. Asuti siis liikuma idapoole üle Pecose jõe, sealt keerati põhja poole Llando Estacado poole Texases. Kui ta aga Arkansase jõeäärsesse Quivirasse jõudis avastas ta eest vaid ühe vaese indiaani küla. Ülimalt pettunud oma läbikukkumises ta jättis kolm misjonäri seda piirkonda ristiusustama ja pöördus tagasi Tiguexi poole, kus ta kogus oma järelejäänud väe ja siis hakkas kodupoole liikuma. Tagasi Mehhikosse jõudis ta 1542 aastal. Järgmise kahe kümnendi jooksul hispaanlased lasid peast põhjapoolsete alade vallutused ja keskendusid oma enda Mehhiko arendamisele. 1544 aastal Coronado esitati talle süüdistused kohustuste hooletus täitmises ja indiaanlaste vastases julmuses. Selle tulemusena ta kaotas Nueva Galicia kubernäri koha. Ta naasis
Ühtsust polnud. Muinasusundid olid tähtsad. Vägi loitsimine, targad ja nõiad, Hing külastavad sugulasi, keelatud oli tappa hingeloomi. Suhtumine loodusesse. Vaimud ja haldjad. Ohvripaigad hiiepuu alune. Eluolud: ei tekkinud elukutseliste käsitööliste kihti, elukutselisi kaupmehi. Äri pärast puhkeski Muistne Vabadusvõistlus. Muistne Vabadusvõistlus: (1208-27) Algas 1180-d (III Ristisõja aeg) Saksa vaimulik piiskop Meinhard saabus liivlaste juurde ja hakkas neid ristiusustama. Peale teda Berthold, oli hea. Üritas inimesi jutuga veenda. Kui heaga ei saanud, siis oli vaja peale suruda. Berthold hukkus ühes lahingus Riia all. Peale teda tuli Albert, kelle eesmärk oli ristisõjad. Tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, mis alluks otse paavstile. 1201. rajas Riia linna. Vägede ülemaks oli pk. Theoderich, kes asutas Mõõgavendade Ordu. Liivlaste vallutamine algas 1204. Tehti algust ka latgalide ristiusustamisega. Nüüd latgalid koos sakslastega olid
aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus
ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama. Ta suri Taani- vastases sõjakäigus Svolderi merelahingus 1000. aastal. Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra
valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik ehk kirillitsa. Tänu ristiusu vastuvõtmisele muutus Kiievi-Vene üha arvestatamaks välispoliitiliseks partneriks. Suurima õitsengu saavutas Kiievi-Venemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal. Ta tugevdas riiki ja suurendas ka Kiievi-Venemaa piire vallutades Tartu. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalik õigusnormide kogu ehk Vene õigus. 12
Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna
annaabi.ee 
