1. Pidi ära mahutama suure rahvahulga 2. Pidi hoidma koguduse ühtsust 3. Pidi aitama luua sidet Jumalaga 4. Pidi pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest 12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit.
Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine
Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel
sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks
*Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised.
sajandil tekkinud renessanss 16. sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid
Kiriku neljakandilise ruumi nn. Pikihoone jaotasid sambaread kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem ning omaette katusega kaetud. Keskmise löövi ülemises osas olid aknad. Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar. Koori taha jäi poolümar apsiid, mida muust kirikuruumist eraldas võidu- ehk triumfikaar. Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära.
epistlipool - meestepool, kiriku lõunapoolne külglööv, altarist paremal, mis algselt oli meessoost kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus transept - ristlööv, risthoone, põiklööv, põikhoone, romaani ja gooti stiilis basilikaalse kiriku pikihoonet risti läbilõikav ehitusosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks, võib olla ühe- või mitmelööviline. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses
joone sees. 27. ruunikivi enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31
Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid kalapõit ja tuule käes liikuvat tuleleeki, millest on tuletatud ka stiili nimetus. Arvukad viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nisid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist kui kivipits. Paljud hilisgootika ehitised on säilinud Roueni`s (linn-muuseum) Roueni katedraal, Saint- Oueni kiriku piki-ja risthoone ja Saint- Maclou kirik. Pariisis on tuntumad ehitised Saint- Severini kirik Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige olulisemateks formaalseteks tunnusteks olid teravatipuline ristvõlv, mille roietega servad andsid võlvitud ruumiosadele- löövidele ja koorile- kindla geomeetrilise struktuuri. Teravkaare, roidvõlvide ja
tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel
· 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks V Bütsantsi kunst
Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on teistest tunduvalt laiem ja kõrgem ja omaette katusega. Ülaosas olid aknad. Idapoolsesse ossa jääb põikhoone ehk risthoone. Ristumiskoht oli kooriruum . seal paiknes altar ja selle taha jääb ümarehitis Apsiid. Vanavene kunst Kiievi-Venemaa 11 saj. Oli kiievi venemaa suurim riik Euroopas. Piirnes ristiusu maadega. Paremate poliitiliste ja majandulike suhete arnedamiseks võttis kiievi vürst Vljadimir vastu ristiusu. 988 a usuvalimistel otsustas ta Bütsantsi õigeusu kasuks. Ka poliitilised suhted olid head
o XII saj. Lääne-Prantsuse mõjud Peamiseks uuenduseks arhitektooniliste detailide (aknad, kapiteelid jne) kaunistamine skulptuuridega o Lõuna-Prantsuse mõjud Võlvimine Arhitektuuriplastika Suured figuuririkkad portaalid Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik o Köln Risthoone harudel apsiidid tekib trikonhi motiiv o Üleminekustiil u. 1180 1250 Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist · Teravkaar · Roided võlvides · Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt 8
· 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda Hilary Karu 5 2009 veebruar
Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega. Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal
· 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks XVII Bütsantsi kunst