Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8…10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3…4 aastani.
liigikaaslasi. Suus, üla- ja alalõual, asetsevad 2 paari kihvu, mille vahele jäävad väiksemad hambad. Paljunemine Paljunemine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2-3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. See toimub tavaliselt päikesetõusul. Paar ujub kudemisplatsil 1-2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Vastsed kooruvad 7-10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Eluiga Koha elab umbes 10-20 aastaseks. Suguküpseks saab ta 5-aastaselt. Huvitavat Eestis püütud rekordkoha 1975. aastal Võrtsjärvest kaalus 14,25 kg ning oli 90 cm pikk.
Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3...4 aastani. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Inimese arvates on ta
Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule. Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala
Mõrtsukhai peab hapniku saamiseks ujuma kogu aeg keskmise kiirusega 3,5 kilomeetrit tunnis Kui haid hoitakse kohapeal või veetakse mõne minuti tagurpidi, siis loom hukub Mõrtsukhaid kutsutakse ,,valgeks surmaks" Merikurat Atlandi ookeanis Euroopa ranniku lähedal Murmani rannikuvetes ning kohati ka Mustas meres, elab merikurat. Kuradi nime kannab ta oma inetu välimuse tõttu. Veidralt hüpates liigub see kala mööda põhja, tõugates end rinnauimede abil edasi. Ta tohutu suure pea küljes kasvab kolm pikka kombitsataolist jätket. Esimene neist meenutab õnge, mille otsas on sööt. Vaatamata oma metsikule välimusele on merikurat väike kala, maksimaalne pikkus on umbes 12 cm. Värvus on pruun, tumehall või must. Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mortsukhai_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed
Rappimise ja rookimise eesmärgiks on eemaldada mittesöödavad osad. Üldiselt kasutatakse rappimist kilu, räime, tindi ja teiste peenkalade puhastamisel. Rappimisel lõigatakse kuklapoolt kala selgroog läbi ja eemaldatakse pea koos sisikonnaga. Kui soovitakse pea alles jätta lõigatakse kala kõht lahti pea alt, lõpuste tagant ja eemaldatakse lõpused ja sisikond. Rappimise käigus ei eemaldata marja ja niiska. Rookimisel lõigatakse kala kõht lõhki rinnauimede vahelt, peast kuni pärakuni, sisikond eemaldatakse ja kõhukoobas puhastatakse täielikult (ka neerud, selgroo alt, kraabitakse välja). Fileeks lahkamine. Eemaldatakse soomused ja sisikond. Kala küljetükid lõigatakse kummaltki poolt selgroogu lahti. Fileerimisnoaga eemaldatakse küljeluud (üksikud väiksemad allesjäänud luud võidakse eemaldada pintsettidega). Filee võib olla nahata või nahaga. Ümarkala lahkamislõige
pimedaks pooleks, pealmist poolt silmapooleks. Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 4058%. Lesta keha on lapik. Selja- ja pärakuuim katavad pea 8 kogu külge. Kõhuuimed paiknevad eespoolrinnauimi. Piki selja- ja pärakuuime alust ning küljejoont on tal kühmud või luuplaadid. Küljejoon on tal sirge või rinnauimede kohal väga vähe kooldunud. Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks. Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist. See omadus on seotudnägemisvõimega, sest pimedaks tehtud lest ei suuda enam värvust muuta. Ta maskeerib oma kehaga substraadi värvust nii hästi, et muutub peaaegu märkamatuks. Lest kaevub väga kiiresti
süsihappegaas aga vette. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. ( Kalade hingamine; Kala hingab lõpustega) 10 Vereringe Kalade vereringeelunditeks on süda ja sellega ühenduses olevad veresooned ning nendes ringlev veri. Südamest väljuvad veresooned kannavad nimetust arterid, südamesse suubuvad sooned on aga veenid. Süda asub kalal kõhtmiselt, rinnauimede lähedal. Sealt pumbatakse veri lõpustesse. Kui veri on lõpused läbinud, liigub see edasi pähe, et rikastada hapnikuga peaaju. Hapnikurikas veri on helepunane, seda nimetatakse arteriaalseks vereks. Edasi liigub veri kogu kehasse. Eriti ohtralt on veresooni ümber seedeteede. Kehas liikudes annab veri ära hapniku ja toitained. Kudedest eemaldab veri aga süsihappegaasi ning jääkained, muutudes seejuures tumepunaseks.
pidamisviisi tõttu. 8.1. Ronikalalased ehk labürintkalad on erksavärvilised ning lihtsasti paljundatavad. Nad kuuluvad Belontiidae sugukonda. Labürintkaladeks nimetatakse neid nende omapärase hingamiselundi-labürintelundi tõttu. Labürintelund on väljaspool ning lubab neil elada hapnikuvaestes vetes. Mõned liigid suudavad niisketel öödel rinnauimede najal ringi liikuda, otsides uusi veekogusid. Mõned tuntuimad ronikalalased on kindlasti guraamid: Kääbus-niitkala e. kääbusguraami (Colisa lalia) Levik: India Pikkus: 5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-28°C; pH 6,5-7,5 Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: haigestuvad üsna kergesti, vee kvaliteet ja kaaslaste valik ülimalt oluline. Värvus: varieerub helesinisest kuni rohekas-oranzide triipudeni.
- võib esineda elektrielund - ujupõis - hingavad lõpustega - kasvavad kogu elu ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala) 52 CL kopskalad dipnoi LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega - - - PILT: Austraalia kopskala CL vihtuimsed crossopterygii LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - hingab lõpustega - rinnauimede toes meenutab vihta - kardab valgust - toitub teistest kaladest PILT: 53 CL kahepaiksed amphibia O siugkonnalised apoda O sabakonnalised - urodela O päriskonnalised - anura LEVIK: LIIKIDE ARV: 6000 liiki PALJUNEMINE: enamasti munetakse munad vette EHITUS: - 2 vereringet - kõigusoojased - kopsuhingamine
kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. II kategooria säga, tõugjas III kategooria atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi
Seejärel puurib ta end pesast läbi, nii et lõpuks meenutab see natuke tunnelit. Lõpuks kaetakse pesa liivaga. Kogu selle vaeva nägija oli üksnes isasogalik, kes nüüd asub emasogalikku ahvatlema majja astuma siksak-tantsu ja krigisevate häälte abil. Kui viimane avaldab vastupanu, nügitakse ta vägisi pessa. Pärast kudemist on emase kohustused järglaste suhtes lõppenud. Isane aga hoolitseb marja eest kogu selle 8...10 päevase arenemisaja vältel, õhutades seda rinnauimede abil ja puhastades pesa mudast ja prahist. Pärast vastsete koorumist hoolitseb ogalik pisipere eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni need ise toituma hakkavad. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Pärast kudemist suur osa ogalikke sureb, maksimaalselt võib nende eluiga ulatuda 3...4 aastani. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Inimese arvates on ta
kuni 6 aastat ja siis mere vist. 9. MERISUTT on jõesilmust suurem, kuni 1 m pikk. Esineb peale Põhjalahe kogu Läänemere ulatuses. Andmed tema kohta on puudulikud. Pärast kudemist ei hukku, pöördub mere tagasi. Merisutt on parasiitkala, kes klammerdub suuremate kalade külge, et imeda nende verd ja pehmeid kudesid. 10. NOAKALA nimetus isel ta kuju, mis on külgedelt kokku surutud. Silmatorkav on rinnauimede erakordne pikkus. Esineb Läänemere magestunud piirkondades, peamiselt jõgede suudmealadel. On parvedes elav pelaagiline kala, kes hoidub ülemistesse veekihtidesse.Toitub planktonist, vette öangevastest putukatest ja teiste kalade maimudest. Marjaterad kleepuvad taimedele. 11. TUUR väga omapärase välimusega. Keha viietahuline, tahkude servadel paiknevad luukilbikeste read. Pea eesosa aheneb teravaks ninamikuks, selle alaküljele kinnituvad poised
lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kuse- kui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine
lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle
Ümarussidest( Nematoda) põhjustatud haigused-nematodoosid. · Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõie seinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb
Suurus määratakse pikkuse või massi alusel. Pikkust mõõdetakse piki sirgjoont ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni. väikest kala (räim, kilu, tint, moiva jt.) pikkuse ja massi järgi ei jaotata. Kalade suurused ja alammõõdud määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele kalapüügieeskirjadele. Puhastusviiside alusel jaotatakse kalad puhastamata (tervelt), peata (lõpuskaante alt eraldatud pea koos osa sisikonnaga), roogitud peaga (kõhuosa rinnauimede vahelt lahti lõigatud kurgualusest kuni pärakuavani, sisikond, mari või niisk on eraldatud), roogitud peata (sama, mis eelmine, on eraldatud pea), rümp (eraldatud soomused, uimed, pea, sisikond, mari või niisk), tükk (tükkideks lõigatud rümp), seljatükk (eraldatud pea koos kõhukiilu, esimese pärakauime ja seda ümbritseva lihaga), filee (piki selgroogu kaheks pooleks lõigatud, selgroog ja suured ribiluud eraldatud, võib
annaabi.ee 
