Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. IGAPÄEVAELU I MS AJAL Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi ka piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli, suhkru tarbimist. Selle leevendamiseks võeti appi ersatskaupu(pidid olema originaaliga samaväärsed aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud. OKUPATSIOON JA VÄGIVALD
Oluline on ka see, kas raha tuleb puhtalt või mustalt. Puhtalt raha teenimiseks pead palgast makse maksma, millest toetatakse koole, lasteaedu, hoitakse üleval riiki, ehitatakse ja hooldatakse üldhüviseid. Samuti tuleb olla ametlikult tööl. Maailmas on inimesi, kes on väga rikkad ja annavad heategevuseks ning annetusteks väga suuri raha summasi. Nende inimeste raha on ausalt teel tulnud. On ka rikkureid, kelle varandus on mustal teel tulnud, näiteks narkootikumide, inimkaubandus, prostitusiooni ja/või röövimise teel. Isegi kui ka nemad tegelevad annetustega, siis minu arvates see raha haiseb, sest see pole tulnud puhtal teel. Sellest järeldades on mulle oluline kust raha tuleb ehk minu arvates raha haiseb. Olulisemateks faktoriteks pean, kuidas raha olen saanud, kingitusena, taskurahana väi ise teeninud, väi kas raha on tulnud puhtalt või mustalt.
Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule. Rahva ette tuuakse kõik, mis hea. Aus poliitika on võimalik, kui poliitik läheb Riigikokku ajama rahva asja, mitte endale paksu rahakotti teenima. Rõõmustav oleks, kui ausust oleks rohkem, kuid tihti kaldub kaalukauss negatiivsemale poolele. Pettus ja lubadused on ära tüüdanud. Praegune võim soosib minu arust rohkem linnainimesi ja rikkureid ning maainimesed on jäetud tahaplaanile. See teeb meele kurvaks. Riigis peaks olema õiglus ja võrdsus ja kõigile peaks jätkuma tööd ja leiba. Loodan väga, et elu Eestis paraneb ja poliitikas on vähem valesid.
Sõprus on täepoolest nii väärtuslik, et me ei saa seda raha eest osta. Meil võib olla nii palju raha kui tahes, aga sellega me ei saa osta ka armastust. Me saame küll teha oma väljavalitule kalleid kinke ja zeste, kuid kas see on kõige tähtsam? Kas kallite kinkide tegemine paneb naist mehesse armuma? Mina nii kindlast ei arva.Inimest ei saa armastama sundida. Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima. Ka kõige rikkam inimene ei pruugi alati õnnelik olla. On palju rikkureid, kellel on ilus suur maja, lapsed ja armastav naine, kuid ikkagi pole ta õnnelik. Raha siiski ei tee inimest õnnelikuks. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad endale lubada asju mida tahavad, kuid kas need asjad teevad meid õnnelikuks, kui meil ei pruugi olla sõpru, peret? Vaimne haritus ning lai silmaring on samuti tähtsad meie elus. Ei ole hullemat, kui rikas ja rumal inimene. Just see kombinatsioon viib halvale teele, kui ei osata rahaga midagi pealehakata või seda liiga palju on
Seda ei saanud Värdi kannatada ja mõtles välja kättemaksu plaani. Peeti plaani, et sakstele anda nahad, selleks oli vaja neid jalkamängu ajal peale passida ja plaan välja mõelda. Peeter ja Värdi tegid seda mõlemad, neil oli hea informaator Andi, kes oli natuke lollike ja rääkis kõik välja, ta oli sakstega sõbraks hakkanud ja sai seal nende juures süüa. Nad passisid peale ja mõtlesid plaani, et terve vutivõistkonnaga rüttavad rikkureid kolmes erinevas rühmas. Vahepeal toimus vutivõistlus, mis lõppes viigiga. Peale vutivõistlust tuligi kättemaksupäev, mis oli samuti päev enne Värdi perekonna kolimist. Nad ründasidki saksi nagu oli plaanitud ja andsin neile korralikult nahad. Värdi andis Uunole ja Ottole oma ema ja venna ja iseenda eest ja tegid neile koti pähe ja saksad kadusid nuttes minema. Kolimispäeval tulid kõik vutimehed neid saatma, raske oli minna, kuid siiski kättemkas oli antud ja oli hea tunne lahkuda
järel pidanuks olema originaaliga samaväärsed, tegelikult olid aga maitsetud ning ebameeldivad. Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides, ainsana ei andnud raskused end tunda USA-s. Sõda suurendas olulisel määral ka sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli vähemalt väliselt omajagu rüütellikkust, maailmasõja kaevikutes kadus see aga kiiresti. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Minu arvates purustas sõda väga paljude meeste ja naiste väärtushinnangud, mida hiljem oli raske kokku lappida. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, ma leian, et see oli isegi hea,
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks
Kui ollakse tolerantsed ja lugupidavad teiste vastu, siis ilmselt raha ei mängigi suurimat rolli. Tänapäeval aga puutume pidevalt kokku jalgpalluritega, kes ei austa oma treenereid, võistkonnakaaslasi ja fänne solvates või manipuleerides nendega. Sellise inetu käitumisega paistavad silma just hästitasustatud sportlased, kellele on ilmselt rikkus ,,pähe hakanud". Tundub, et nende peamine eesmärk on ennast esitleda maailmale kui rikkureid, mitte kui andekaid ja parimate tulemuste nimel kõvasti pingutavaid sportlasi, keda kadestada ning eeskujuks võtta. Samas ei saa kõiki edukaid sportlasi ühte patta panna. Maakeral on miljoneid spordiinimesi, kes tegelevad oma meelistegevusega täieliku pühendumusega ning ei kasuta heade tulemuste saavutamiseks keelatud aineid ja võtteid. Pühendunud sportlaste jaoks tähendab võidurõõm ja oma arengu jälgimine tohutult palju ning raha on nende jaoks teisejärguline
Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Muutused ühiskonnas Väikeettevõtted laostusid, kuna tellimused anti suurettevõtetele Kiirelt kasvav maksukoormus tugevdas riigi positsiooni Sotsiaalsed pinged ja vastuolud suurenesid Religiooni mõju vähenes Vanad impeeriumid (Venemaa, Austria-Ungari) lagunesid Asemele tekkisid uued riigid nt: Eesti, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari. Muutused ühiskonnas Click icon to add picture http://cdn1
Siin me näeme esimest kommunikatsiooni viga. Informatsioon edstati vastuvõtjale aga see ei jõuidnud kapteni kätte. Õige käitumine oleks olnud järgmine: telegrafist oleks pidanud teate kohe edastama kaptenisillale ja teavitama võimalikust ohust kohe kaptenit. Aga mingil põhjusel mattus hoiatus jäämäest telegrafisti teiste teadete alla. Põhjuseks on toodud telegrafisti palga lisa teenimine ehk teisiti õeldes oli laeval palju rikkureid, kes maksid kopsakat tasu oma teadete saatmise eest ja telegrafist otsustas kõigepealt need ära saata ja hiljem tegeleda ”Titanicu” teate edastamsiega kaptenile. Tagantjärgi mõeldes oli teate mitte edastamine jäämäest ”Titanicu” kaptenile kõige olulisem ja kõige suurem kommunikatsiooni viga, mille tulemusi ei osanud siis veel keegi ette näha. Rahulikult reisi jätkav „Titanic“ ja pidutsenud reisijad ei osanud midagi karta ja aimata, mis neid ees ootab
venimine tekitas tüdimust ja pahameelt; suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; naised pidid ise hakkama saama; suur hulk naisi asus tööle tehastes ja akevandustes; naiste iseseisvumine; peremudel sattus tõsisesse kriisi; inimestele tundus et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.kasvas maksukoormus; inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlike rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid; religiooni mõju vähenes; Igapäevaelu I MS ajal Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemitööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks lema originaaliga samaväärsed; puudus kasvas ja algas nälg;sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides; Okupatsioon ja vägivald Saksalsed kehtestasid eriti karmi okupatsioonireziimi okupeeritud belgias; Belgia majanuds läks täielikult Saksa
· Elatustaseme langus majanduses kurnamine · Sallimatus muulaste suhtes · Riigi kätte läks ka · Toidupuudus ja epideemiad · Inimesed süüdistasid sõja kontroll ressursside · Naised lahutatud meestest ja puhkemises omakasupüüdlikke jaotamise üle pidid üksi hakkama saama rikkureid · Kasvas maksukoormus · Vähenes religiooni mõju · Levisid vasakpoolsed vaated Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda Ersatskaup keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup, mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt
Inimestele tundus, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama. Pea kõikides sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Kahjuks anti tellimusi ainult suurettevõtetele, sellega seoses väikeettevõtted laostusid. Samal ajal suurendas sõda olulisel määral sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Sõja puhkemises süüdistasid inimesed omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid kahjuks selliste vasakpoolsete vaadete tagajärjel vähenes religiooni mõju. Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi piisavalt varusid sõda läbi elada. Prantsusmaa sai õnneks läbi naiste tööjõu abiga, kuid Inglismaal läks hästi kuni 1917. aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal. Toidupuuduse
Naised olid aastateks meestest lahutatud ja pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said vähem kui mehed.See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses.Majanduselu hakati regulerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast.Kasvas maksukoormus.Inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Levisid vasakpoolsed vaated. IGAPÄEVAELU ESIMESE MS AJAL Prantsusmaa suutis end naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita ja Inglismaal püsis toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks
Sõjamajandus: riiklik majanduse reguleerimine, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, anti tellimusi peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid, kontroll ressursside jaotamise üle riigil, maksukoormuse kasv, inflatsioon (säästud nullistusid) Euroopalike väärtuste kriis: isikuvabadused (värbamine), usinus, kokkuhoidlikkus (säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid - kaardisüsteem - 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad Esmatarbe-kaupade nappus - karmid normid kaardisüsteem - ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne)
Pea kõikides sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest hakkas maksma riigikassa. Kahjuks anti tellimusi ainult suurettevõtetele, sellega seoses väikeettevõtted laostusid. Samal ajal suurendas sõda olulisel määral sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Sõja puhkemises süüdistasid inimesed omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid kahjuks selliste vasakpoolsete vaadete tagajärjel vähenes religiooni mõju. Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi piisavalt varusid sõda läbi elada. Prantsusmaa sai õnneks läbi naiste tööjõu abiga, kuid Inglismaal läks hästi kuni 1917. aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal
Suurenes riigi osa majanduses: majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast Tellimusi anti peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle Kasvas maksukoormus -> tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja ning ümberjaotajana veelgi Inimesed süüdistasid sõjas omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju PM toitis end ära tänu naiste tööjõu ulatuslikule rakendamisele IMl püsis toiduainetega varustamine põhimõtteliselt sõjaeelsel tasemel 1917. aastani SMl ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus avalduma 1916 Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis ametlikult