Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm. IS...
PIPARMÜNT Mentha piperita PIPARMÜNTI KASUTATAKSE: VÄLIMUS · ravimitööstuses o et pipaprmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli, siis kasutatakse Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi, mis kuulub huulõieliste teda jahutava toime tõttu näiteks nohurohtude ja -salvide sugukonda ja müntide perekonda. Ta on vähenõudlik mitmeaastane, tugeva valmistamisel ning auru sissehingamiseks (inhalatsiooniks) aroomiga ja hästi hargnenud taim, mis kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks. Vars o mentool laiendab südame-, aju- ja kopsuveresooni ning vähendab on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s...
o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti hakkama tavalisel toitaineterikkal aiamullal. Paljunemine Paljuneb seemnetega, vähem ka maa- aluste võsunditega. Kasutamine Peamiselt kasutatakse rahustina ja uinutina. Osadele inimestele avaldavad
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni k...
Taim Sugukond Agrobioloogili Eelistatuim Levik Valdav ne rühm kasvukoht esinemine Põldohakas korvõielised mitmeaastane Põld, aed, seemnetega põld teeservad Põld- korvõielised mitmeaastane karjamaa seemnetega rohumaa piimohakas Harilik korvõielised mitmeaastane Niidud,põllud seemnetega põld piimohakas
Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused Põiehaigused Külmetushaigused
PIPARMÜNT ISELOOMULIKUD TUNNUSED Iseloomulikuks tunnusteks on risoomi olemasolu. KASVUKOHT Piparmündi päritolu on vähetuntud. Tema kodumaaks peetakse Hiinat. Eestis piparmünt looduslikult ei kasva, vaid on kultuurtaim, mida kasvatakase koduaias peenral. TAIMERÜHM Piparmünt kuulub õistaimede hulka, (huulõieliste perekonda). PIPARMÜNT RAVIMTAIMENA Piparmünti kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. See aitab unetuse, liigse erutuvuse vastu
külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu
Karuputk Karuputk on eestlaste hulgas laialt levinud vana taimenimi. See on tulnud ilmselt taime karvasusest: karvane nagu karu või karu keel. Eestis kasvab looduslikult vaid üks liik, siberi karuputk, kuid tänaseks on ilutaimedena sisse toodud või tulnukana ise tulnud ka mitmeid teisi liike. Mõned võõramaiste karuputkede lehed on üle meetri pikad, ja taime varre kõrgus võib küündida kolme meetrini. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat. Levik, kasuvkoht Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad inva...
......................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.................................................................................................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT.............................................................................................................. 5 1.3. LINA KASVATAMINE......................................................................................................................... 6 1.3.1. AGROTEHNIKA............................................................................................................................ 6 2. MIS ON KANEP? .........................................................................
Ei talu hästi pikaajalist põuda ja kiratseb kuivadel muldadel. Kuivas kasvukohas saab enam kevadpäikese põletusi. Talub hästi linnatingimusi ja pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm ● Kasvukuju: tihe, ümar, pehme kääbusvorm. ● Kõrgus: 10 aastaselt 0,5m. ● Laius: kuni 0,3m. ● Okkad: rohelised, noorusvorm. ● Kasvukoht: päikeseline kuni
Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks
Annab isekülvi järgmiseks aastaks. Võib teha ettekülvi veebruaris - märtsis, siis seemet mitte katta mullaga. Varjutada idanevuse hõlbustamiseks. ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis ÖÖLEVKOI Matthiola Bicornis Kõrgus 20 kuni 30 cm Lillakasroosade päeval suletud õitega. Õhtul õied avanevad. Tugeva ja meeldiva lõhnaga lilled sobivad kõikjale peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse teiste lillede vahele. Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti. Väetada. KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia Madal. Kõrgus umbes 20 cm. Lehed munajad Erksad sügavsinised ülespoole kellukjad õied Õitseb juulis - augustis. Mesilaste lemmik. Eelistab päikesepaistelist kuiva ja lahja mullaga kasvukohta. Külv avamaale sügiusel või varakevadel.
Phlox douglasii · Mõned sordid: 'Crackerjack`, 'Daniel´s Cushion' · Kõrgus 10cm. · Õitseb mai-juuni, õied enamasti roosakad. · Kasvab padjanditena. Lehed hallikad. · Sobib kuivem tavaline aiamuld. · Kasutada kiviktaimlas. Varjutada otsese kevadpäikese eest. Faasseni naistenõges Nepeta x faassenii · Kõrgus 25-60cm. Laiuv puhmik. · Õied väikesed, lillakassinised. Õitseb juunist septembrini. · Lehed hallikasrohelised, lõhnavad. · Kasvukoht: päikeseline kuni kergelt varjuline, kuiv kuni parasniiske vett hästi läbilaskev aiamuld. · Pärast õitsemist tagasi lõigata. Hall nelk Dianthus gratianopolitanus Hall nelk Dianthus gratianopolitanus · Mõned sordid: 'Candy Floss'®, 'Firestar'® 'Morning Star'®, 'Mystic Star'®, 'Red Dwarf'® 'Starry Eyes'®(Hansaplanti toodang), · Erinevat värvi õitega. · Kõrgus 10-15 cm. Sobib kiviktaimlasse. · Õitseb mai kuni juuli.
Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.
Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti
Uurimus vetikad Eesmärk: Tutvuda ühe ainurakse ja ühe hulkrakse vetika näitel vetikatega tervikuna Uurimise käik: 1) Valin ühe ainurakse ja ühe hulkrakse 2) Kirjeldan vetikaid a) Vetikate üldiseloomustus b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase
Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus
Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm väga viljakas, huumusrikas, rohkelt
lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes. Küpsenud vilju koristatakse mõõduka kliimaga paikades märtsis ja oktoobris. Koirohtu tarvitatakse rahvameditsiinis ravimina (tehakse näiteks koirohuteed). Sellega ravitakse seedehäireid ja maovalu, see toimib antiseptiku ja palavikualandajana. Sellega vähendatakse sünnitusvalusid. Kasvukoht: Hõreda taimkattega teeservad, jäätmaad. Mürkputk Kirjeldus: Püstpüsik mugulalt paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais
piirkonnas, eelistab kerget õhulist mulda Click icon to add picture Click icon to add picture Hilistulp Tulipa tarda Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprillismais Õite värv: valge, harva ka kollane Valgus ja mullastikutingimused: kasvukoht peaks olema päikeseline kuni kergelt varjutatud; neutraalne kuni leeliseline huumuserohke parasniiske saviliivmuld külmaõrnade sibultaimede perekonnad: Click icon to add picture Click icon to add picture aeddaalia Dahlia cultorum Kõrgus: 4050 cm
MERIHUMUR Sisukord Sisukord Välimus Kasvukoht Levik Pildid Kokkuvõte Kasutatud allikad http://y.delfi.ee/norm/71217/9419337_2BRGfe.jpeg Välimus Merihumur on paksud ja lihakate lehted, vartega ja tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10..
kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega. Kasvukoht: Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. USSILAKK Paris quadrifolia Rahvapärased nimed: ussimari, hooramari, hundimari,
pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed
Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus Vette või niiskesse kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second level Third level Fourth level Fifth level Mõõkluga Juncus ensifolius
Lisa 1.........................................................................................................................................9 Kasutatud allikad...................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab lumeroosi erinevaid sorte. Toon välja nende kasvutingimused, kuidas hooldada, mis on neile parim kasvukoht, kust on ta pärit ja kuidas istutada. .Lisasin erinevate lumeroosi liikidest ka pilte ja ladinakeelne nimetus ka olemas. Panin kirja lilled, mis sobivad koos lumeroosiga ühte peenrasse. On antud õpetus, kuidas hooldada taime, kui ta on sul olemas. Välja on toodud ka palju lumeroosi kasutus alad. Referaadist saab lugeja teada, kuidas peaksid istutama lumeroosi enda aeda, et ta jääks püsima ja kasvaks aias kaua. Valisin selle teema, et neist rohkem teada saada.
Harilik pärn 'Greenspire' ehk niinepuu Tilia cordata Kasvukuju Koonusjas Taimede kasutusalad Park Metsaaed Soolotaim Hekitaim Lehestik Roheline Mullastik Viljakas Parasniiske Õitsemise aeg Juuli Kasvukoht Poolvarjus Päikseline Õievärvid Kollane Liigitus Pärn Eestis laialdaselt levinud puu. kõrgekasvuline, aastane juurdekasv u 30 cm. Puud võivad osutuda väga pikaealiseks. Lehtede sügisvärvus on kollane.Õitseb rikkalikut juuli alguses. Õied omavad ravivat toimet, samuti annavad õied rikkalikult nekatarit mis meelitab kohale mesilasi.Külmakindel ja vastupidav puu. Kasvukuju: Püramidaalse võraga Kõrgus: 10-12m
...........................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht.................................................................................................4 Kasutamise viisid..................................................................................................5 Lisa.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................7
Ubaleht Nimetusi Ubaleht Soouba Jõelehed Allikakapsad Välimus Kõrgus 15-35cm Lehed meenutavad uba Õiekroon on valge, väljast roosakas Seemned on pruunikaspunased Kasvukoht Kasvab: Madalsoos Siirdesoos Vahest ka jõgedes Ei ole looduskaitse all Aitäh kuulamast!
pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal, kompaktne püsik. Tumerohelised säbrulised lehed. Õied kreemikasvalged, õitseb V-VI. Lehestikul kaunis sügisvärvus. Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart
Nimi Perekonnanimi 7. klass Harilik kukerpuu (Berberis Vulgaris) Referaat Juhendaja õpetaja Nimi Perekonnanimi Tartu 2010 Sisukord Lk 2 Sissejuhatus Lk 3 Omadused Lk 4 Kasvukoht ja tingimused Lk 5 Kasutusotstarve 2 Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3
näha. Erinevalt punasest kärbseseenest aga ei kata tema kübarat valged ebemed. Roheline kärbseseen on ebameeldiva lõhnaga.Tunnused: kübar 6-12 cm, noorena kellukjas, hiljem lame-kumer, hallikas- või pruunikasroheline, keskelt oliivpruun, üleni peenelt radiaalkiuline; jalg 9-15 cm kõrge, oliivkollastest soomustest marmormustriga, ülaosas valkja või kahvaturohelise rõngaga; jala muguljat alust ümbritseb valge või õrnrohekas avar tupp; seeneliha valge, nõrga ebameeldiva lõhnaga. Kasvukoht: Levib leht- ja segametsades, peamiselt tammede läheduses. Esinemisaeg: augustist oktoobrini. Tavaline saartel ja Lääne-Eestis, mõnel aastal massiline, mõnel aastal vähearvukas, mujal väga haruldane. Valge kärbseseen ehk Amanita virosa: Valgel kärbseseenel on jalal rõngas ja jala alusel avar kotjas tupp, jalg on ebemeline, viljakeha üleni muutumatult valge. Levib kuusikutes, okas- ja segametsades, kaunis sageli.Tunnused: Viljakeha valge, siidiläikeline
. Jõhvikas - rahvakeeli kuremari, karbalad, pluukna ja rabamari. Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega
1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Punaraag-kortsleht (http://de.hortipedia.com/wiki/Alchemilla_erythropoda) Joonis 2. Punaraag-kortsleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Muud püsililled. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/tooted/p %C3%BCsililled/muud-p%C3%BCsililled/428. 04.08.2013. Juhani puukool
kuiva. Draakonipuule ei meeldi, kui ta poti alla jääb vesi, seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Lemon Lime lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib olla ka tõmbetuul. Kasvutingimused Vaatamata sellele, et draakonipuu on väga vastupidav taim, vajab ta valget või poolvarjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Otsest päikesevalgust draakonipuu ei talu. Lõhnav draakonipuu on väga tundlik külma ja tõmbetuule suhtes, seega lahtise akna all pole talle sobiv kasvukoht! 4.Maranta : Kasvukot - Poolvarulie või varjuline
pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane. Harilik mänd Kasvukoht Mändi võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.
substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 4.2.2. Harilik korpsamblik · Talluse läbimõõt: kuni 10 cm · Viljakehad kollased, esinevad paljudel isenditel · Kasvukoht: leht- ja okaspuude koor, puit, graniit- ja lubjakivid, betoonehitised. · Väga sage kogu Eestis Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranz lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks. Sellise silmatorkava
Aloe vera Aaloe on kaktusesarnane taim liilialiste sugukonnast. Tal on teravatipulised lehed, mis lehekaenlas on paigutatud rosettidena. Lehtede zeleetaolist mahla on ammustest aegadest kasutatud raviks ja kosmeetilisel otstarbel. Aaloeõli Kasutatakse naha pehmendamiseks, meditsiinis ravitakse aaloeekstraktiga hingamisteede ja seedeelundkonna haigusi. Pilte Teaduslik nimetus: Aloe vera Suurus: 15 cm kuni 15,2 m kõrge Kasvukoht: Soojad ja kuivad troopilised piirkonnad Leviala: Arvatakse pärinevat Vahemere aladelt, praegu kasvatatakse mitmel pool palju Paljundamine: Õite ja seemnetega Kasutatud materjalid: · Looduse entsüklopeedia · http://aloeveraforeverproducts.com/images/aloe1.jpg
ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik potis-kastis kasvatamiseks, kui ka peenrale. Sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdudele, välisterrassidele. Rippuva kasvuga sorte kasvatatakse eelkõige amplites. Väga dekoratiivne, seetõttu sobib hästi aktsenttaimeks, saab kasutada ka kontrasttaimena. 2
pikaealine metsasammal.Varred on tal sulgjalt harunenud, erineva pikkusega meenutades kuuse siluetti. Kõrgus on kuni 15 cm. Lehed keskmiselt 2mm pikad, munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab palu-, loo-, ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba-, ja soometsas. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Harilik palusammal ei talu puude võralt langevat uhtvett. Palusammal on pohla, mustika ja kanarbiku kaaslane. Teda võib pidada meie kõige tavalisemaks samblaks.
seega peale kastmist tuleb üleliigne vesi poti alt ära valada. Kui seda mitte teha, lähevad draakonipuu juured mädanema. Draakonile meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu on soovitav draakonipuu pott asetada niiske liivaga alusele või kui see pole võimalik, siis nädalas paar korda piserdada lehti veega. Kui Golden Coasti lehtedele tekivad tumekollased laigud, siis selle järgi on võimalik aru saada, et talle kas ei sobi kasvukoht või on hooldamisel tehtud vigu. Laikude põhjuseks võib ka olla tõmbetuul. Nefroleep Kõrge nefroleep on pärit troopilistest Ameerika metsadest, kus ta kasvab pea meetri pikkuste kogumikena. Nefroleep on väga levinud toataim, mida tihti nimetatakse lihtsalt sõnajalaks, kuigi sõnajalgade liike on tegelikult väga palju. Nefroleep sobib nii kontorisse kui koju, sest ta on vähenõudlik taim, mis kasvab nii valges kui ka poolpimedas kohas.
Õitseaeg: õitseb üks kord, juunis-juulis Vastupidavus: keskmine Miniroosid v kasutada ääris- või potiroosina. Vanematel miniroosidel on tihti kullerkupu õie taolised mõõdukalt täi 'Muttertag' Kasvukuju: väike kääbus Õitseb: rikkalikult Kõrgus: 20-30 cm Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happelin Haiguskindlus: hea 'Bonbon Hit' Kasvukuju: madal, kompaktne Kõrgus: 40-50 cm Kasvukoht: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happelin 'Orange Meillandina' Õitseb: rikkalikult Kasvukuju: kompaktne põõsas Kõrgus: 30-40 cm Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kerge Hea vastupidavus 'Scarlet Hit'
KANARBIK Roger Matthias Laas ja Manfred Sumberg Iseloomulikud tunnused Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosad või helelillad. See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks.
Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistutes metsades Peamiselt laanemetsas Eelistab niisket ja viljakat pinnast Eelistab niisket ja jahedat kliimat Levinud mägedes ja jõeorgudes Kasutamine Nuluõli Vaik Puit Haljastus
kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või aprillis-mais krundile 2-3 seemne kaupa 1-2 cm sügavusele Mulla temp ei tohi olla alla +12 kraadi Väikesekasvuliste taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ridade vahe 60-90 cm
Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul.
Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes püüavad merest lubatult rohkem Nimetus Mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveel või punast värvi õitsemisest Tänan kuulamast!
· Suurus 3426 hektarit · Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba · Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala · Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 · Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid · Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi
värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Kasvu soodustavad niisked ilmad. PALJUNEMINE Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. KASVUKOHT Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. KASU tungalterast eraldatud toimeaineid kasutatakse ravimite valmistamisel. Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve, migreeni ja veel mõne tõve puhul. KAHJU Osa tungalteri võib aga sattuda ka koristatud vilja hulka. Kui neid on palju (rohkem kui 1% tungaltera lisandit jahus) ja nad jõuavad inimese
annaabi.ee 
