· Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused valdused, Läänemereprovintsid ja suurriigiseisundi Karl XII surm · Ta suri Norras, Fredrikshaldis (nüüd nimi Halden) kindlust piirates kas musketikuulist või srapnellist (suurtükimürsk). · Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud ning Rootsi väed taganesid Rootsi. Isiklik elu · Karl XII keeldus täielikult naistest ja alkoholist.
OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud. Vene laevastik purustab Rootsi laevastiku. 9) 1721 UUSIKAUPUNKI rahu.
aladele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Prantslased pidid taganema lõuna poolt, kus veel oli süüa, ja juhtus, et sõdurid sõid oma hobuseid. Kuid nende tagasiteel Prantsusmaale rünnati neid ootamatult venelaste sõjasalkade poolt ja Prantsusmaale tagasi jõudis Napoleon ainult oma sõjaväe riismetega. Napoleon ei suutnud siiski hoida oma vägesid sellise hävingu eest Venemaal. Pärast neid kaotusi ei saanud Napoleon enam hakkama. Kohe vaid mõni aeg hiljem Borodino lahingust lahkus Napoleon Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga oli pealinnast pagenud. Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, millega ei nõustutud. Asutati Prantsusmaa- vastane koalitsioon
1643. aastal viis teatriinnustus Molière'i oma teatritrupi asutamiseni, mille nimeks sai L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater). Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre Théâtre trupi riismetega astus Molière ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell'arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Nende aastatega laienes Moliére'i silmaring kõvasti, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks.
Kuid ta suutis kuninga kohuseid täites jätta endast siiski mulje kui karmist, kompromissitust valitsejast. Karl XII sõjateed. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. . Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse. Peale ränka kaotust ei olnud Rootsi kuningal teist võimalust kui pöörduda türklaste, Venemaa põlisvaenlaste poole. 1710. aastal sai Karli luure teada, et Peeter Suur valmistab Balkanil ette sealsete slaavlaste türklastevastast ülestõusu. Sellest teavitas kuningas Türgi sultanit Ahmed III. Karl mainis: ,,Balkani slaavlaste liitumine Venemaaga muutub jõu poolest nagu hiigellõviks. See lõvi kisub tükkideks Türgimaa ja Euroopa. Kevadel oodake oma maadele moskoviite
Bataillon 36 3.kompanii ülemaks.See pataljon julgestas sakslaste tagalat Ukrainas.Sama aasta 22.novembril määrati Riipalu ametist lahkunud major Renteri asemele selle pataljoni ülemaks.Järgnenud talve hakul osales Riipalu pataljon ainsa eestlaste väeosana Stalingradi lahingus-õnneks küll mitte piiramisrõngas vaid välisrindel,võideldes Punaarmee piiramisvägede vastu.Riipalu üöendati hauptmanniks (kapteniks) Ja 18. jaanuaril 1943 jõudis ta oma väeosa riismetega Eestisse tagasi.Riipalule endale ja veel 41 mehele jäi sellest sõjaseiklusest mälestuseks II klassi Raudrist.Sama aasta mais koostas Riipalu neist võitlustest põhjaliku ülevaate,mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis Tallinnas. 2.augustil 1943 astus Riipalu Eesti Leegioni, sai oma senisele auastmele vastava Hauptsturmführeri auastme ja määrati 45.rügemendi I pataljoni ülemaks.Tugeva ohvitserina ja
Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja- Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. (Pyrrhose võit võit saavutatakse väga suurte kaotustega ja see on peaaegu mõttetu võit) Patriitsid ja plebeid. Patriitsid aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed. Plebeid vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid
Arvatavasti oli see kättemaksuks linnaväravate sulgemise eest. Konrad, jõudes kohale varem, tegi ettepaneku jääda ootama prantslasi, kuid sõjamehed keeldusid ja kuningal ei jäänud muud üle, kui nad sõtta viia. Lahing kaotati ning taganeti, et oodata prantslasi. Prantsuse väed aga suundusid itta rahulikult ja neid ei kardetud ning seetõttu ei olnud teepeal suuri rüüstamisi. 1147. Oktoobris olid nad üle Bosporuse väina jõudnud ja Nikaia läheduses kohtuti sakslaste sõjaväe riismetega. Raskel teel suur osa hobustest hukkus ja Louis VII tuli mõte viia sõdijad Süüriasse laevadel. 1148. Kevadel jõudis Louis Antiookiasse, kuhu varsti jõudis Konstantinoopolist ka Konrad. Koos otsustai minna vallutama Jeruusalemma. Järel oli vaid 50 000 sõdalast. Mitmes lahingus löödi musulmane. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks kohe alatud tormijooksuga, aga hoopis rüüstati ümberkaudseid alu. Vahepeal kogusid türklased aga sõjaväge ja 28. juulil 1148
Boileau suhtumine Moliér'i: Boileau arvas, et Moliére teeb sajandi kuulsaks, kuid samas tea eitas madalat farslikku alget... Moliére'i elulugu: * Pärisnimi: Jean-Baptiste Poquelis * Kuninga tapetsiiri poeg * Lõpetas Clermont'i jesuiitide kolleegiumi * Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit * Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised";
Pärslaste sõjaleer koos Dareiose perekonnaga langes võitjate saagiks. Püüdes saavutada vallutatud maade elanikkonna sümpaatiat, ilmutas Aleksander Dareiose naise ja laste vastu armulikkust, vangivõetud Pärsia sõjameestel lubas aga soovi korral Makedoonia armee ja selle abivägedega ühineda. Säärast ootamatut võimalust vältida häbistavat orjapõlve Kreekamaal kasutasid paljud vangistatud pärslased. Dareios koos purukslöödud vägede riismetega põgenes kaugele Eufrati jõe kallastele. Aleksander tormamas lahingusse Issoses, kus ta saavutas 333 eKr otsustava võidu Pärsia kuninga Dareios III üle. Eesmärk vallutada kogu Vahemere idarannik. Raske lahing Tuurose all. Gaza linna vallutamine Aleksander liikus Foiniikiasse eesmärgiga vallutada kogu Vahemere idarannik. Antiikaja suur väejuht unistas üksnes vägeva Pärsia ainuvalitseja alistamisest. Mingit muud eesmärki ta oma itta suunatud sõjaretkele ei seadnud
Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt tänapäeva ühiskonnas kõige maksujõulisemad kihid, kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse soiciety riismetega. Kuigi reaalsuses ei ole põhjust kõnelda nende teravast eristumisest. Subjektiivsusele vaatamata käsitleb suurem osa Adorno kirjutistest küsimust, mis muusika olemuse mõistmise seisukohalt on eksistentsiaalse tähtsusega - muusika suhet ühiskonnaga. Adorno liigitab süvamuusika kuulajat seitsmeks:1)ekspert-annab enesele igal hetkel aru, sellest mis ta kuuleb, peamiselt kõik profesionaalsed
Karl XII Rootsi kuningas 16971718, sai võimule 15-aastaselt, ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma, 1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale. 1707. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse Johann Reinhold Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Katariina II Venemaa keisrinna 17621796, Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus.
kokkupõrge 915. Kuid Igoril õnnestus nedega peagi liitlassuhted sõlmida ja ta suundus Dnepri suudme suunas et allutada Krimmis ja Musta mere ääres olevad Bütsantsi alad. Uute asulate rajamine Dnepri suudmes ja Konstantinoopoli kaupmeeste nõudmised et nad saaks samad tingimused mis on venelastel viisid lõpuks 941 aastal sõjani.941 aastal sai Igor lüüa ja tema 2000 laevast koosnev vägi põletati kreeka tuld kasutades maha.Igor jõudis riismetega tagasi koju ja asus kohe vaömistama ette uut sõjakäiku. 944 liikus uuest Bütsantsi peale kes seekord kasutas teist taktikat ja pakkus Igorile veel rohkem kulda ja paremaid tingimusi kui seni-tingitud tohutust laevastikust mis igoril oli, headest liitlassuhetest petseneegidega jne. Sõlmiti uus leping kus määrati ära vastastiku kohustused.944 lepingu sõlminud saadikute nimedes mitmeid tsuudide omasid.945 Igor tapatekse drevljaanide poolt kellelt ta olevat topeltandamit nõudnud 10
itali hõimu samniitidega. Kokku pidasid roomlased nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, sai Rooma neist jagu ja allutas ka kogu Põhja-Itaalia enda võimu alla. Nüüd jäid sõltumatuteks veel ainult Lõuna-Itaalia kreeka linnad. Viimased kutsusid endale appi Põhja-Kreekas valitseva kuningas Pyrrhose. Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. Puunia sõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu
Hispaania sõjaväge loeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed olid maailmamood. 1580 liideti Hispaaniaga ka Portugal ning nüüd oli kogu Pürenee poolsaar Hispaania kuninga võimu all. Portugali liitmine ei toimunud küll sõjalisel teel, kuid ka mitte ilma jõuavalduseta. Portugali kuningas Sebastião, kes oli 1578. aastal lahkunud ristisõtta, et Põhja-Aafrikast islam välja tõrjuda, jäi kõrbes koos oma purustatud armee riismetega teadmata kadunuks. Kuna kuningal otseseid järglasi polnud, loovutasid Portugali seisused trooni Hispaania kuningast nõole, pärast seda, kui Alba hertsogi juhitud Hispaania laevastik oli blokeerinud Tejo jõe suudme Lissabonis. Hispaania kohustus respekteerima Portugali seadusi, nimetama ametisse Portugali päritolu viitsekuninga ning portugallastest koosneva valitsusnõukogu (Consejo de Portugal). Kavandati isegi Hispaania
Dietrich Korbmacher andsid seda suurel turul avalikult teada ja manitsesid rahvast vahvale vastupanekule. Oodatav piiramine ei teinud kodani-kele suurt hirmu, sest linna müürid olid kõrged ja kindlad, linn kubises sõjameestest, suurtükke ja sõjamoona oli määratu hulk kokku kogutud. Lossis asus rootsi kuberner, vapper ja osav sõjamees Hinrik Horn sõjas harjunud väesalgaga; mõne päeva eest olid ka Kaspar von Mönnikhusen ja Ivo Schenkenberg oma salkade riismetega linna jõudnud. Mõisameestele oli teist korda see äpar- 403 dus juhtunud, et venelased Kuimetsas ja Uuemõisas äkisti nende kallale kippusid ja neid põgenema sundisid. Kõige raskem oli see löök mõisa-meeste pealikule. Mönnikhusen oli sõjaväe varustamiseks kõik oma raha ja vara ara kulutanud, lootes, et seda venelaste käest ja nende käsu all seisvatest Eesti ning Liivi maakondadest kümne-võrra tagasi võtab. Nüüd oli ta
võetud, ja kui Porthos talle teatas, et tema iseendast küllaltki suur majapidamine kahte teenrit ei vaja ning et lal tuleb d'Artagnani teenistusse astuda. Siiski, kui ta isanda lõunasöögi juures teenis ja nägi teda maksmisel pihutäit kuldraha taskust võtvat, arvas ta, et tema õnn on nüüd saabunud, ja tänas taevast, et on niisuguse kröösuse otsa sattunud. Selle veendumuse juures püsis ta kuni pidusöögi lõpuni, mille riismetega ta tegi tasa oma kauaaegse paastumise. Õhtul isanda voodit korraldades varisesid aga Planchet' õhulossid kokku. Korteris, mis koosnes ees- ja magamistoast, oli üksainus voodi. Planchet heitis magama eestuppa tekile, mis oli võetud d'Artagnani voodilt, kellel tuli edaspidi ilma läbi ajada. Athosel oli omakorda eriliselt väljaõpetatud teener, nimega Grimaud. Ta oli väga vaikne, see vää-ikas isand. Iseendast mõista oli jutt Athosest. Juba viis-kuus aastat, kus ta
annaabi.ee 
