Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2
Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud . (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul-Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!)
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim
Linnad mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed, loodi eesti kirjakeel, perioodi lõpul oli u 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. 4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
olid rõõmsameelsed, kuid hiljem asendusid mõrudusega (“Kodu käija”,”Mõru ning mööduja”). Siiski ei jäänud Runneli loomingus põhikohale viha ja kurbus, vaid armastus kodu vastu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaaline luule, kuid ei puudu ka armastus- ja loodusteemalised luuletused. Luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult kui ka avalikult nõukogudevastane. Runneli loomingus on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalused, muutes tema värsid rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. Kõige tuntum luuletus, mis on tehtud lauluks, kannab nimetust “Jaanipäev”, mis pärineb luulekogust “Laulud tüdrukuga”(1967). Vello Toomemets on meenutanud, et ta tahtis ansambli Fix uue liikmena kirjutada ise laulu, kuid ühel talveõhtul tutvus ta Hando Runneli loominguga ja leidis just sellele luuletusele sobiva viisi.
- v - v - v - v K´as pal/j´u pa/n´id mi/n´usta (1223) - v - v - v - v Skandeerimine on sisuliselt sõnarõhu allutamine värsirõhule. Vahelduva pikkusega värss (8-10 silpi) stabiliseerus pikkamööda 8-silbiliseks. Ajal, millal hakkas arenema regivärss, hakkasid tõenäoliselt välja kujunema ka regivärsi põhialused parallelism ja alliteratsioon. Riimilise rahvalaulu värss sõltub laulust. Palju laule on loodud nn. vemmalvärsi rütmis Suve ajal peremees vihtus niita kõige ees. XIX sajandi teisel poolel mitmekesistus ka riimilise rahvalaulu värss: Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Kui viimist eesti vanemat siit rüütli mõõk viis hauda. 8. Regivärsiliste rahvalaulude keelest
kui ka epigramme, vemmalvärsse ja lihtsalt laule, kord küsimusi esitades (“Saada eurooplaseks”) ning tõsiselt väärtnähtustesse sekkudes (“Lageraie”), samas oodates ja vaadates, “mis sünnib” (“Nüüd”). Luulekogu läbib tõdemus, et soov kogu rahvast ühendavale eesmärgile jõuda nõuab valitutelt ausat pühendumust. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga
Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning
Seda eristab regivärsist lõppriim. Uuem rahvalaul ehk riimiline rahvalaul erineb vanast mitmeti, siin valitseb eepiline sisu ja meeste temaatika. Suureneb meeste osatähtsus, pahameel mõisnike vastu, usuvahetus, revolutsioon, sõjad jne. Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse, tugevat mõju avaldas saksa kirjandus. Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest. · Külalaulud, nad puudutavad palju lokaalseid pisisündmusi.
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne. Runneli luulet on väga palju viisistatud. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Tema poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avanemise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Suur osa Runneli luulest on viisisitatud. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsitamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ka Ave Alavainu
eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu. Kirjanduslikest arhetüüpidest toituvat luulet sisaldab ,,Kiikajon ja kaalepuu"(1991). ,,Laulud eestiaegsetele meestele"(LR 1988) on tervikuna rahvusliku enesetunde poeesia, mida juhib vastutus lahkunud põlvkondade ees. Kogu ,,Oli kevad, oli suvi"(1992) näitab autori muutumist lüürilisemaks ning enesekesksemaks. H. Runneli poeetikavõrgustik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalusi vormist kuni elutundeni originaalseks rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. H. Runneli luulel oli tihti poliitiline tähendus ning see oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983). H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss
Regilaul koosneb 8- silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul- Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!) 2. Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika
11. Siirdevormiline laulSiirdevormiline laul on vanemate ja uuemate laulude vahevorm, see ei moodusta ulatuslikku rühma. Tekstis võivad üheskoos esineda näiteks algriim ja lõppriim, parallelism ja salmid. Sellise laulu tekkimine oli märk naaberrahvaste muusika ja luule tugevamast mõjust eesti kultuurile. Siirdevormiline laul hakkas kujunema arvatavasti 18. sajandil. 19. sajandi jooksul mindi vanemalt rahvalaulult üle uuemale, seejuures püsis ka siirdevormiline laul kõrvuti uuema riimilise lauluga. Siirdevormiline laul tekkis osalt mugandustena naaberrahvaste laulude põhjal, osalt nende eeskujul regilaulust. Näiteks sisaldab siirdevormilise "Väravamängu" tekst regivärsi ridu, kuid igast värsireast moodustatakse refrääni abil kahe- kuni neljarealine salm. Mis te siin seisate? Joone, kroone, kuldsed väravad. Siirdevormilise laulu viisid on lähedased uuematele regiviisidele, riimilise laulu viisidele ja pillilugudele
päiksekiire tipus ja suudleb teda kirglikult ning sulab seejärel pisaraks. Oh, õnnelik lõpp et armastada kõrgemat, mida elu pakub; sätendades päikse silme all ning surra hetkel kui ta naeratab. 4.1 KLAVERIVERSIOONI ANALÜÜS Luuletus koosneb neljast värsist, igas neist neli rida, mis on riimilise ehitusega. Sibelius on selle teksti viisistanud põhimõtteliselt salmilauluna. Laul algab sissejuhatava passaaziga. Kahe esimese värsi vahel on vahemäng (tk.5), teine värss kordub sama viisiga. 22 Teises värsis on tekst tihedam , taktides nr. 10 ja 11, sõnadel ,,hemlig längtan", mis väljendavad igatsust ja salapära, muutub muusika eskpressivsemaks, ja düünamika intensiivsemaks, st
96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist klassitsismi tunnusjooned 1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust 2.toetuti antiigi esteetikale, eeskujuks rangus 3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili 8 4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada 5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus
Kõiki luuletajaid ühendas optimistlik ellusuhtumine ja poolehoiu avaldamine kõigele inimväärsele, soov avastada maailma ja minevikuga arveid õiendada. Luulemuutuste taga olid eelkõige Jaan Kross, Ain Kaalep (nt kogud "Aomaastikud", Järvemaastikud", "Klaasmaastikud", "Paani surm ja teisi luuletusi") ja Ellen Niit ("Linnuvoolija", "Vee peal käija"). Hando Runnel nimetab neid "hilinenud põlvkonnaks". Luulesse ilmus ka regilaulu (Paul-Eerik Rummo) ning riimilise rahvalaulu ning lorilaulu elemente. Eesti luule kõrgaeg oli 1966-1968 (Alveri "Tähetund" 1966, Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"). 1966-71 ilmus 99 luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta. Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine
annab millegi kohta põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. uuem rahvalaul rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim (häälikute kokkukõla värsside lõpus) ja värsside rühmitumine salmideks. Eestis kujunes uuem rahvalaul kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja 19. sajandil. Riimilise rahvalaulu tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. Näiteks: Keelepeksja Kuule, vana küla-Maret, sina luiskad palju valet! 1. salm Sinu keel kui terav oda, mis toob riidu, vaenu, sõda. Sina laimad naabrirahvast, räägid teistest kurja vahvast; jätad maha tööd ja muret, 2. salm kaebad siis, et hädad suured. Oled sa siis nõnda hea, et sa üksnes teisi sead? 3. salm (Rahvalaul.)
annaabi.ee 
