Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944).
Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. · Väike vapp ilma tamme oksteta Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann)
I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine
Ta sai riigikogu laiali saata, seadustele veto panna, õiguse välja anda seadusi dekreetidena. Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934, kuid enne seda seati üles kandidaadid. Kandidaate oli neli ning kõigis maakondades toimus
Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel. Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine. Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest. Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile. Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski.
lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja valitsuse juhist riigivanemast. Põhiseadus deklareeris kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi, isikupuutumatust, kodanike võrdsust seaduse ees, sõltumatult nende rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest poliitilistest tõekspidamistest. Üks vaieldavamaid küsimusi põhiseaduse väljatöötamisel oli riigipea, valitsuse ja parlamendi vahekordade kindlaksmääramine. Taheti, et vabariik oleks
1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit. Keskparteid: Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond, Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllu- meeste Koondis, Rahvuslik-Vabameelne Partei. Vasakparteid: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Kommunistlik Partei. Põhiseaduslik kriis Põhiseadust kritiseeriti juba 1920
tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti üle Kuld saabub Eestisse Eesti Vabriik · 1920. aastal algas Eesti Vabariigi tegelik ülesehitamine. Eestist sai demokraatlik parlamentaarne Vabariik. · Põhiseaduse võttis ASUTAV KOGU vastu 1920. a. 15. juunil. 1920. aasta põhiseadus · Parlamentaarne vabariik · 3. a. valitav ühekojaline Riigikogu; 100 liiget · Rahvaalgatus (25 000) ja rahvahääletus · Valitsus koosneb riigivanemast ja ministritest · Valitsus ja riigivanem alluvad Riigikogule ja peavad Riigikogu vastava avalduse korral ametist lahkuma. · Kohalik omavalitsus Eesti pärast Vabadussõda Suur kriis Majandusraskuste ja parlamentaarse kriisi mõjul tekkis Eestis radikaalne ja demagoogiline vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Vapsid 1920. a. Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit. · Liikmete huvide kaitsmine · Poliitikasse ei sekkutud 1926. a
jaanuaris 1934 23 Riigipea (riigivanema nime all) riigivõimu keskne kandja. See seisukoht oli olnud omane ka varasematele projektidele, kuid vabadussõjalaste põhiseaduses oli riigipea juhtiv osa tugevamalt rõhutatud. Riigivanem tuli rahva poolt valida viieks aastaks, 50-liikmeline Riigikogu 4 aastaks. Niisiis olid mõlemad n-ö rahva esindajad. Seejuures oli Riigikogu aga suurel määral sõltuv riigivanemast. Viimane võis katkestada Riigikogu istungjärgu või Riigikogu hoopis laiali saata ja määrata uued valimised. Riigivanem kutsus ametisse ja vabastas ametist nii valitsuse tervikuna kui ka üksikud ministrid. Kuigi valitsusel pidi olema ka Riigikogu usaldus, oli tema sõltuvus riigivanemast hoopis suurem. Ilma riigivanema toetuseta ei saanud valitsus töötada - ta lihtsalt saadeti erru. Riigikogu usaldusest ilmajäämine ei tähendanud aga alati valitsuse lahkumist
jaanuaris 1934 23 Riigipea (riigivanema nime all) riigivõimu keskne kandja. See seisukoht oli olnud omane ka varasematele projektidele, kuid vabadussõjalaste põhiseaduses oli riigipea juhtiv osa tugevamalt rõhutatud. Riigivanem tuli rahva poolt valida viieks aastaks, 50-liikmeline Riigikogu 4 aastaks. Niisiis olid mõlemad n-ö rahva esindajad. Seejuures oli Riigikogu aga suurel määral sõltuv riigivanemast. Viimane võis katkestada Riigikogu istungjärgu või Riigikogu hoopis laiali saata ja määrata uued valimised. Riigivanem kutsus ametisse ja vabastas ametist nii valitsuse tervikuna kui ka üksikud ministrid. Kuigi valitsusel pidi olema ka Riigikogu usaldus, oli tema sõltuvus riigivanemast hoopis suurem. Ilma riigivanema toetuseta ei saanud valitsus töötada - ta lihtsalt saadeti erru. Riigikogu usaldusest ilmajäämine ei tähendanud aga alati valitsuse lahkumist
vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu, rahvahääletuse kaudu, rahvaalgatuse kaudu (õigus algatada seaduseelnõusid) 2. kehtestatud kodanikuõigused 3. seadusandlik võim kuulus Riigikogule (100 saadikut), mis valiti iga 3 aasta tagant 4. täidesaatev võim kuulus Vabariigi Valitsusele, mis koosnes ministritest ja riigivanemast (riigivanem täitis nii riigipea esindusfunktsioone kui ka peaministri ülesandeid; eraldi riigipea ametikohta põhiseadus ette ei näinud) 5. valimisõigus oli kõigil EV kodanikel alates 20.eluaastast 2.1.2 Olulisemad tunnusjooned sisepoliitikas 1920. aastatel · maareformi teostamine (10.okt. 1919), mille tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni. · erakondade paljusus
Tähtsad ka haridus, SKT jne. 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) Esimesed valimised toimusid Asutavasse Kogusse 1919 ja 1920 võeti vastu esimene põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus. Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud, mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse
1934-1940 - autoritaarse vabariigi periood ehk "vaikiv ajastu" Valitsemine 1920-1934 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. kõrgema võimu kandja: rahvas valimisõigus oli EV kodanikel alates 20.eluaastast seadusandlik võim kuulus Riigikogule (100 saadikut valiti iga 3 aasta tagant) täidesaatev võim kuulus Vabariigi Valitsusele - koosnes ministritest ja riigivanemast Olulisemad sisepoliitika tunnusjooned 1920.aastatel Maareformi (1919) tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Erakondade paljusus sagedased valitsuste vahetused (1919 - 1933 oli 21 valitsust, keskmine eluiga jäi alla 9 kuu). Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3 - 5 parteist) Kehtis sõna- ja trükivabadus, koosolekute vabadus Vähemusrahvused (nt baltisakslased, juudid, venelased) said
kommunistide vastu, 20. aastate alguses vohava kriminaalsuse osas, plavhatuslikult oli kasvanud raskete kuritegude arv. Kõik sõjaseisukorra piirkondades toimunud raskemad kuriteod allutati sõjakohtutele. Pöörati tähelepanu ka rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele kooliharidusele. ... Toona Riigikogus 100 liiget, ühekojaline, RK valiti otseselt rahva poolt 3 aastaks. RK valimised siis 1920, 23, 26, 29, 32. täidesaatavat võimu hakkas teostama VV, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. 1920 a PS järgi riigivanem peaministri asemel. Riigivanem valitsuse juht ja tal ei ole õigust ühegi ministeeriumi juhtimist. Riigipea hakkas esindama eestist välisvisiitidel, võttis vastu väliskülalisi. Kõiges muus riigivanem ainult valitsuse juht. 1920. a PS rakendamine hakkas sõltuma PS tõlgendamisest ja reageeringutest rahva poolt. Rahva osaluse elemendist eriti asja ei saanud. Rahvaalgatus vaid: ususõpetus, maadega seonduv tasu maksmine. 1925 RK
annaabi.ee 
