riigikogu sajaliikmeline. eelisarendamine, loodeti iseseisvaks. seadus. valdadeks. 1920. Esimene Täidesaatev võim, valitus Vene turule ja toorainele Vastuvõtmine Rahvuskultuuri õitseng. põhiseadus eesotsas riigivanemaga. 1923 majanduskriis Rahvasteliitu.1921 Kohustuslik kooli haridus Väga demokraatlik, sest Paljudel erakondadel Vene turu ja tooraine allikate puudus riigipea ametikoht. Tunnustuse saamine 1921- alguses 4.kl pärast kadumine. demokraatlikud vabadused
jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. · 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. · 1920. aastatel mõjutas Eesti poliitilist elu erakondade rohkus. Seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.
levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 – uus põhiseadus, valitav riigipea, valimised, pidanuks olema aprillis 1934 märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigi-pöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 – parteide tegevuse keelamine v.a ühing Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 – Päts presidendiks.
kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses? 1937 a Põhiseadusega,oli sarnane 1933a riigivanemaga.23).Kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks?Ei olnud sest riiginõukogu ei moodustatud.24).Millised õigusaktid võttis ENSV Ülemnõukogu vastu 16 nov 1988 a ja mis oli nende sisu? Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest,resolutsioon liidu lepingust ja Eesti NSVkonstitutsiooni muutmise seadus.Sisu:Kõrgeim võim on ENSV võimu organitel,NSVL
puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas seadusandliku võimu Riigikogu ees), siis autoritaarsel perioodil (peamiselt 1934-1938) võimude lahususe printsiipi ei kasutatud. Riigikogu oli saadetud ,,vaikivasse olekusse", riiki valitseti riigivanema dekreetide alusel. Pätsil/Laidoneril puudus oma poliitika elluviimisel rahva mandaat, kuna valimisi polnud ju toimunud. Ka 1938 põhiseadus polnud demokraatlik kahekojaline
lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased
KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib eristada kolme Eesti Vabariigi seadust, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2-kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas
Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning
1914-1920 ... 1934 Konstatin Pätsi riigipööre 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus) Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea, valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“. 1935 parteide tegevuste keelamine v-a „ühing“ Isamaaliit. Päts oli „riigihoidja“. 1937 Rahvuskogult uus põhiseadus – „autoritaarne konstitutsioonilisus“, presidendi ametikoht – 1938 Päts
Kokkuvõtteks võib autor eristada kolm põhilist Eesti Vabariigi seadust. Neid võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: I Põhiseaduse tunnusejooned: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu; seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3 aastaks; üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel; täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga; valitsesid koalitsioonivalitsused. II Põhiseadus: rahvas sai valida riigivanema 5 aastaks; riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le ; täidesaatva võimu eesotsas peaminister. III Põhiseadus: riigipeaks 6 aastaks valitud president ; riigikogu muudeti 2- kojaliseks: 1)alamkoda-riigi volikogu 80 saadikuga - valiti rahva poolt otsevalimiste teel. 2) riiginõukogu 40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse
esindusfunktsioone, mis paljudes riikides oli presidendi ülesanne. Seoses sellega tegi Asutava Kogu liige kristlik rahvaerakondlane Nikolai Kann ettepaneku nimetada Eesti valitsuse juhti mitte peaministriks (nagu oli olnud komisjoni projektis), vaid riigivanemaks. Esialgu (10. juunil 1920) lükati see ettepanek tagasi. Mõni päev hiljem läks nimetus "riigivanem" siiski läbi. Niisiis andis 1920. aasta põhiseadus juhtiva koha Riigikogule, kellest valitsus eesotsas riigivanemaga täielikult sõltus. Presidendi institutsioon puudus. Põhiseaduse selline iseloom olenes suurel määral Asutava Kogu poliitilisest koosseisust. Selle 120 liikmest kuulus suurem 9 osa vasakusse tiiba. Vasakpoolsed olid aga seisukohal, et Eesti riigi rahvavalitsusliku iseloomuga ei sobi kokku presidendi olemasolu. Eriti tuliselt kaitses seda seisukohta üks sotsiaaldemokraatide liidreid Karl Ast (oli ka põhiseaduskomisjoni liige). Presidendi
esindusfunktsioone, mis paljudes riikides oli presidendi ülesanne. Seoses sellega tegi Asutava Kogu liige kristlik rahvaerakondlane Nikolai Kann ettepaneku nimetada Eesti valitsuse juhti mitte peaministriks (nagu oli olnud komisjoni projektis), vaid riigivanemaks. Esialgu (10. juunil 1920) lükati see ettepanek tagasi. Mõni päev hiljem läks nimetus "riigivanem" siiski läbi. Niisiis andis 1920. aasta põhiseadus juhtiva koha Riigikogule, kellest valitsus eesotsas riigivanemaga täielikult sõltus. Presidendi institutsioon puudus. Põhiseaduse selline iseloom olenes suurel määral Asutava Kogu poliitilisest koosseisust. Selle 120 liikmest kuulus suurem 9 osa vasakusse tiiba. Vasakpoolsed olid aga seisukohal, et Eesti riigi rahvavalitsusliku iseloomuga ei sobi kokku presidendi olemasolu. Eriti tuliselt kaitses seda seisukohta üks sotsiaaldemokraatide liidreid Karl Ast (oli ka põhiseaduskomisjoni liige). Presidendi
Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. juunil 1920 vastu võetud põhiseadus. Ajastule omaselt ning iseseisvunud rahva idealismist lähtuvalt oli tegemist tähelepanuväärselt liberaalse põhiseadusega. Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu - sajakohaline rahvaesindus. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. Põhiseaduse üks omapärasid oli selles, et riigipea (presidendi) ametikohta ette ei nähtud: riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. Vastloodud vabariigi haldusjaotus (vallad ja maakonnad) ning riiklik sümboolika põhines ajaloolistel traditsioonidel. Eesti rahvusvaheline seisund kindlustus 1921. aastal, mil pälviti de jure tunnustus maailma juhtivatelt riikidelt
annaabi.ee 
