Vastasel korral on need vaid individuaalsed korraldused. - Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine. - 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja fasism ammendasid siit oma ideid. - Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle kaitsmist ja säilitamist. Religioon - Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. - Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. - Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. - Ta mõjutab ilmselt L.Tolstoid ja S.Kierkegaardi. - "Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole."
seda teevad ja kuidas tema sobib maailma. Ta süüdistab kultuuri ja tsivilisatsiooni, mis on teinud inimesed halvemaks ja õnnetumaks. Kunst ja teadus asuvad tema arvates elust kaugel. Ainus tee õnneni on tagasipöördumine loodusliku olukorra juurde. Kunsti oskavad Rousseau arvates õigesti hinnata kultuurist puutumata inimesed, kes teavad, mis on tõde, ilu ja voorus. Religioonist Rousseau polnud ateist. Tema arvates peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on Rousseau järgi tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Rousseau kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. 8
· Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust. · Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse." · Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne). · Keskne mõiste: REN inimlikkus. Väljendub viies vooruses: 1. Väärikus 2. Avar maailmapilt 3. Truudus 4. Usinus 5. Tegus headus Ehk inimene täidab oma kohust riigi ees. · 1910. A sai konfutsianismist Hiina riigireligioon. (Umbes aastaks ajaks) Jaapan · Kaks peamist religiooni: 1. Shintó religioon-maailmavaade. (tuleneb hiina keelest) 2. Butshudó ehk Zen-Budism religioon-maailmavaade. Shintó jumalate tee · Siiani Jaapani kultuuriruumis tähtsal kohal, on suuresti mõjutatud Hiina poolt. · Shintó on entniline religioon ehk omane ühele kindlale rahvale ehk jaapanlastele. · Uskumise aluseks: Igal olendil on olemas hing, pärast surma hoiab hing keha lähedusse. Hing tuleb
sinna alla liigitada.nemad on tulnud kahe mõistega: · Kvaasireligioon-ebareligioon.psühhogruppe,joogagruppe.astroloogia. · Parareligioon-just nagu religioon.-religioossed grupid viidetega üleloomulikule.esoteerilised grupid Ühiskond kui religioon · Tsiviilreligioon.R.N Bellah-lähtus ideest,et üks religiooni- ühiskond muudab iseenda pühaks ja hakkab ennast kummardama. · Riigireligioon e. poliitiline religioon-totalitaarseted reziimides kohtav religioon Uus vaimsus- new age. Uus vaimsus on kasutusele võetud relig. sotsioloogias et tähistada keskkonda. Suurem osa uue vaimsuse raamatud ei leidu hoopiski religiooni all,vaid pigem sotsioloogia, psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund- uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks
4 Wilendorfi veenuse kujuke. Asteekide ja inkademaa Kesk Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad
Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis. Rousseau mõju: Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog
rikka ja luksusliku elu ning läks otsima vastust küsimusele, kuidas ületada inimlikke kannatusi. Tema otsingud lõppesid, kui ta sai transtsendentse religioosse kogemuse osaliseks. Pärast seda hakati teda nimetama Buddhaks, ,,virgunuks", ja kogu ülejäänud elu pühendas ta teiste juhendamisele ja õpetamisele. Budism levis laialdaselt, eriti Ida- ja Kagu-Aasia riikides. Mõningates riikides, näiteks Tais, on see riigireligioon (95% elanikest on budistid) ja teadmiste omandamine budismist kuulub igaühe hariduse juurde. Hiljuti on budism hakanud ka Läänes levima ja praegu on juba üsna palju budiste nii Euroopas kui ka USA-s. Levides on budism muutunud ja kohanenud, nii et nüüd on kaks väga erinevat budismi koolkonda vanem theravaada ja hilisem mahajaana, viimasel on endal mitmeid eri vorme. Selle tulemusena on tänapäeva budism väga mitmekesine ja erinevused eri vormide vahel võivad olla suured
Jens Stoltenberg NATO on kaitse organisatsioon. NATO põhikirja paragraaf 5 deklareerib, et kui keegi tungib kallale ühele NATO liikmesriigile, siis seda loetakse kallaletungiks tervele organisatsioonile. NATO kasutab ka heidutuspoliitikat. Eriti aktiivselt tänapäeval Balti riikides ja Poolas. Lisaks sellele tegeleb NATO humanitaaroperatsioonide ja rahutagamisorganisatsioonidega. 3. Šintoism Šintoism oli Jaapani riigireligioon kuni II maailmasõja lõpuni, loodususund, kus kõrgelt hinnatakse esivanemate kultust. Šintoismis on väga palju kamisid(jumalad, vaimud jne.) Jaapanlased olid veendunud, et keisriperekond on pärit päikesejumalannast Amaterasust ja keisrit nim. Tennoks. Kuigi on palju jumalaid, on suhteliselt vähe templeid, sest kõige püham paik on tühjus. (Kui aga on tempel, siis on seal kindlasti peegel.) Nad uskusid, et maa tekkis kahe jumala Izanami ja Iznagi abielusuhete tulemusel.
17. saj domineerib protest Põhja- Ameerika idaranniku kolooniates. Valitsejate eesmärgiks on 16.-17. saj-l usulise ühtsuse saavutamine oma riigis (cuius regio, eius religio). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne vähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni valgustusajastuni). Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, Sveitsi ja Hollandi "linnriikides" (mis olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse), 2) varakapitalistliku maj arengut (protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele), protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu, 17
Augustuse (Octavianus) suurimaks teeneks on nn Pax Romana/Augustana – see on periood, mida tuntakse 27. a eKr-180. a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll toimus ning leegionid olid nii Egiptuses kui ka Süürias (et lihtsustada maksukogumist). Rooma riigi religioosne pale oli üsna mitmekesine, seda on nimetatud sünkretistlikuks. Esiplaanil on küll Rooma enda jumalad, kuid eripiirkondades on religioosne paljusus tuntav, samal ajal on näha, et Rooma riigireligioon üritab assimileerida eri piirkondade jumalaid enda süsteemi. Teadaolevalt saavutati Rooma riigireligioonis jumalates ka teatav ühtsus. Samas on leitud, et tegu oli elava ja areneva süsteemiga. Sotsiaalne kord oli seotud nii kodanike kui ka jõukusega ning seda omistati ka jumalatele, sest ainult kodanike õiguseks oli saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli
,,Cuius Regio, Eius Religio" (kelle maa, selle usk). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne usuvähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni 18saj valgustusajastuni). 4) Religioon ei ole eraasi vaid seostub poliitilise lojaalsusega. Uusaja alguses ,,rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. 5) Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, sveitsi ja Hollandi ,,linnriikides", mis olid majanduslikult sõltumatud. 18 Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) Rahvahariduse tõusu Rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse.
· Kriitika · Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. · 1600 a. paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle (critique) ladina keelest ülekantuna käibele. kaitsmist ja säilitamist. · Kriitika mõiste kujuneb 17.-18. saj. keskseks · Religioon mõisteks. · Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed · Alul tähendab see lihtsalt asjatundlikku antiiksete positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku tekstide hindamist. Seega oli tööd tekstidega. lepingu ja seaduste pühaduse. · Kriitika · Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde · Niisiis oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt. küsimus.
Ühiskondliku lepingu mõiste (contract social, 1762). Me allutame selle, mis meil on, ühise tahte kõrgema juhtimise alla. Loomulik vabadus eeldab õiguslikku vabadust. Leping sisaldab süntaksimomenti. Sellest lepingust tuleb idee, et rahvas on seadusandja. Seadused on ühistahete otsuste registrid. Väike demokraatia soositud. Varandus peaks olema võimalikult võrdne, vara omamine peaks olema keelatud. Suhtumine religiooni. Pole ateist. Peaks olema üks riigireligioon, mille positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühadust. Tõeline religioon on tundeküsimus. Inimesele omane religioosne tunne lõpetab kõikumise mõistuslike argumentide ja religiooni vahel religiooni kasuks. Jumal on üle kõigist mõistuslikest formuleeringutest. Kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust. Rousseau'l arvatavasti mõju Tolstoile ja Kierkegaardile. Rousseau' mõju: võrsuva revolutsiooni ideoloog. Suhe valgustusse. Kriitik koos Kantiga
annaabi.ee 
