Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuritelt ja suurtöösturitelt laenu • Kehtestati plaanimajandus
Natsid koguvad poolehoidu Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui lärmakasse ja sõjakasse kampa. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga(natsisaksamaa nimetus. I riik püha rooma riik,II 1870. a ühendatud Saksa Keisririik ja III Hitleri Suur-Saksamaa. Diktatuuri kujunemine Hitleri õpetuse põhimõtted olid sõnastatud tema raamatus ,,Mein Kampf"(minu võitlus). Selle kirj. Alustas ta 1924 kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle suureks ja tugevaks ja jõukaks saama
võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad seisukohad , et Saksamaa peab olema koguaeg kõige suurem ja tugevam riik , valitsejaks peab saama aaria rass ning et kord oleks majas . Rahval sõnaõigus puudus , mis tegi asja hullemaks . Oleks võinud valitseda demokraatlik riigikord . Kui Saksamaal kujunes
Saksamaal? Saksamaad hirmutas kommunism. Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Selle põhivaenlaseks oli Saksa Töölispartei, mis nimetati hiljem Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimees oli Adolf Hitler. Nad lõid rünnakrühmad, kes hakkasid kommunistidele vastu, seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Suurenes Töölispartei valijate arv. 1933. aastal nimetas riigipresident Hitleri vabariigi kantsleriks. Riigipäevahoone põlengu süüdlasteks nimetati kommunistid ja nad saadeti laiali ning kehtestati üheparteisüsteem, kus valitsejaks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Keelati ametiühingud. Pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale selle ameti üle ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 6. Totalitaarse ühiskonna tunnused: · Üks partei, üks ideoloogia · Juhikultus
Kommunistid võtsid Saksamaal üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. 1933. aastal sai valitsus parlamendilt volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide võit Esimeses maailmasõjas demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Samuti diktatuuri kehtestamise ennetamine- Prantsusmaal Rahvarinde loomine.
karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses. Partei ei olnud enam keelustatud. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma. Natsionaalsotsialistliku parteisse tuli uusi liikmeid. 1933a. Jan. nim. Saksamaa riigipresident vabariigi 15- daks kantsleriks Adolfi. Sellajal kui Hitler pidi vangistuses olema kirjutas ta raamatu. Kirjutamist alustas ta 1924a.kevadel. Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Esimene köide anti välja 1925a ja teine köide 1926a. 1933a.toimus Riigipäevahoone põleng. Süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai erakorralise volituse kehtestada üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiale peale NSDAP.
Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924.a tuli võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Natsliku diktatuuri kehtestamiseni Saksamaal viis uue korra kehtestamine, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse loomist. 1933.a, kui toimus Riigipäevahoone põleng tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Pärast riigipresident Hindenburgi surma muutus Adolf Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga. Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada , kuna nende sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav. Üldiselt vaadates käsitletud riike arvan, demokraatlikud riigid olid poliitiliselt arenenumad, kuna nad olid enda poliitilise eluga paremal tasemel
ehk siis juute ja kommuniste. Ainult nendes nähti neid kes suutsid kommuniste pidurdada. Nad said endale palju toetajaid ja ka mina oleks neid toetanud. 1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Ja see oli tegelikult õige otsus, sest sellega nad saavutasid selle, et nende partei saab jälle avalikult tegutseda ja nad hakkasid koheselt poolehoidu koguma. 1923. aasta parlamendivalimistel said Hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Hitler alustas 1924. aasta kevadel raamatu kirjutamist. Seal olid kirjas tema õpetuse põhimõtted ja selle raamatu nimi oli Mein Kampf (,,Minu võitlus"). See oli isegi väga hea, et ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii
Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille
võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia Suur-
Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia ,Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa
mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Kaotatud sõda, võitlejate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Verailles' süsteemis, majanduslik ebakindlust ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellel lisandus ka hirm kommunismi (pruun katk) ees. 1933.aastal nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri, kes võttis juhtimise lõpuks üle ning Saksamaal valitses natslik diktatuur just tänu temale. Suurbritannis ja Prantsusmaal säilis demokraatia, sest nad kaotasid huvi sõdimise vastu ning said omadega hästi hakkama. Samuti toetasid liitlased teineteist. Neis riikides oli demokraatia juba pikka aega valitsenud ning demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.
võidukat sõda. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati Saksamaal taasrelvastamist, taasloodi armee ja taastati laevastik. Kehtestati üldine sõjaväekohustus ning likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon. Lisaks loodi liidusuhted Itaaliaga ja tegutseti ühiselt Hispaanias. Esialgu tegutseti küll põhiseaduse piires. Kui aga 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste, sai valitsus parlamendilt volituse kehtestada üheparteisüssteem. Pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis Hitler endale selle ameti. Riigipresidendi asemel muutus ta tegelikkuses aga diktaatoriks ehk füüreriks. Demokraatilikult valitud juhid asendati keskvõimu omadega, juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega ning sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. Rahvas nimelt arvas, et vaid Hitleri juhitud partei suudab niinimetatud vaenlastele vastu seista. Niimoodi õnnestus Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada.
Kolhoos- Põllumajandusettevõte , mille tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand GULAG- Laiaulatuslike vangilaagrite süsteem SAKSAMAA 1919.a-loodi Saksamaa kommunistlik partei. 1920.a- tekkis Natsiosotsialistlik Saksa Töölispartei. Pruunsärklased- rünnakurühmlased 1923.a- Korraldasid Hiterlased Münchenis mässukatse , mis ebaõnnestus. ''Mein Kampf''- Hitleri sõnad '' Minu sõda'' 1932.a- Said hiterlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933.a- Nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Adolf Hitleri Kolmas Riik- Hitleri loodab Suur-Saksamaa 1924.a- Kevadel alustas vanglas Hitler ''Mein Kamfi'' kirjutamisega. 1933.a põleng- Riigipäevahoone põleng milles süüdistati kommuniste. Füürer- Juht , diktaator , ainuvalitseja. 1935.a- Jõustus mitu seadust millega piirati Juutide kodaniku- ja poliitilisiõigusi. SS- Kaitsemalev, Hitleri ihukaitse hiljem allutati Gestapo. Gestapo- Riiklik salapolitsei. Werhmacht- Võimas armee.
pruuniks katkuks. Nad üritasid hirmutada rahva vaenlasi e. juute ja kommuniste ning püüdsid ka algatada mässu, peale mida natsism keelati ja Hitler veetis aasta vanglas. Kui see sai aga taas avalikult tegutsema hakata, kogus see palju poolehoidu. 1932. aastal said hitlerlased kolmandiku saadikukohtadest ning Saksamaa kantsleriks määrati Adolf Hitler. Peale Riigipäevahoone põlengut, aeti kõik erakonnad peale Töölispartei laiali ning Hitlerist sai peale riigipresident Hindenburgi surma füürer. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid , mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu
1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimees Adolf Hitler. Pruunsärklased- Hiterlaste rünnakrühmad 1923- hiterlasid korraldasid mässu, nende partei oli mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi ,,Mein Kampf" Hitleri kirjutatud raamat, milles on tema õpetuse põhimõtted 1932- parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest 1933- Saksamaa riigipresident nimetas Adolf Hitleri viieteistkümnendaks kantsleriks Kolmas Riik- natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.ndatel ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitud Suur- Saksamaa 1924- Hitler alustas vanglas oma raamatu kirjutamist 1933. a põleng- Riigipäevahoone põleng, süüdlasteks peetakse kommuniste Füürer- ehk diktaator, juht 1935- 1) jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi
parteid kuulutati ebaseaduslikuks peale fasistliku. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. 9)Mida tähendab duce? Duce oli kogu rahva valitseja. (Antud juhul Mussolini Itaalias) 10)Millal, miks ja kuidas tuli Saksamaal võimule A. Hitler? Algselt sai Hitler 1920.aastal Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööpartei erakonna esimeheks. Natsid kogusid poolehoidu ning 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmanda saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga, mida juhtis Hitler. 11)Kuidas nimetatakse Hitleri peateost? Kirjelda aaria rassi õpetust. Hitleri peateos oli ,,Mein Kampf" (,,Minu võitlus"). Selle kirjutamist alustas ta 1924.aastal vanglas. 12)Iseloomusta natside majandust ja välispoliitikat. Natsid tulid võimule siis kui Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega
diktatuuri kinnistamine. Loodi salapolitsei ja rajati vangilaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile võrdsed õigused kuningaga ning piiramatu võimu. Ettevõtteid kontrollis riik, tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid, korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Weimari Saksamaast Kolmandaks riigiks Natside ridadesse tuli üha uusi liikmeid. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1933.a jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda natsliku Saksamaaga. Hitleri pääs võimule ja diktatuuri kehtestamine Hitler pääses võimule 1933.a riigikantslerina. Kehtestati 1933.a üheparteisüsteem, keelatud olid ametiühingud, parlament kaotas oma tähtsuse, demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega, rassiline puhtuse tagamine. Rassipuhtuse jälgimine
kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid. 1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15. kantsleriks Hitleri. Weimari vabariik asendati Kolmanda riigiga (natsilik Saksamaa). Diktatuuri kujunemine: vangistuses kirjutas Hitler raamatu ,,Mein Kamp" (,,Minu võitlus"). Hitleri meelest pidi Saksamaast saama uuesti suur, tugev ja jõukas riik. Selleks aga tuli tühistada Versaille´ rahulepingu tingimused. Aaria rass, kelle esindajaks Hitler pidas sakslasi, pidi saama maailma valitsejaks. Tema meelest tuli eemaldada demokraatia,
1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse, mille tagajärjel oli nende partei mõnda aega keelatud ja Hitler ise pidi veetma aasta vangistuses. Kuid kui natside partei taas sai võimaluse avalikult tegutseda, hakkas nende partei kiiresti poolehoidu koguma. Suurened nii liikmete kui valijate arv, kes hääletasid natside poolt. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aasta jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident vabariigi viieteistkümnendaks kantsleriks Adolf Hitleri. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga e. natsliku Saksamaaga. Hitleri põhimõtted ja tema õpetused on sõnastatud raamatus ,,mein Kampf", mille kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle saama suureks, võimsaks, jõukaks ja tugevaks riigiks, nagu ta oli enne olnud. Selleks
sellega viidi sisse tsentraalne riigikodakondsus, mis kehtis kogu Riigi territooriumi kohta. Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8 Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad
1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks. Saades aru, et sõjaväeline riigipööre võib purustada tema ja ta partei plaanid tuleviku suhtes, asus Hitler tegutsema. 1933.aastal ei võetud ette mingeid puhastusi, rünnakuid ega sekkumisi, sest sõjavägi oli institutsioon, millega Hitler pidi olema ettevaatlik vähemasti niikaua, kuni riigipresident Hindenburg esines sõjaväe ustavuse võimaliku alternatiivina. Ei saanud ju välistada võimalust, et sõjavägi mingil kujul võimu üle võtab, sõjaväeline diktatuur sisse seatakse või isegi monarhia taastatakse. Hitler vajas sõjaväe tuge rohkem kui mis tahes riigiorgani oma. Ja seepärast polegi imeks panna, et kui sõjaväeline juhtkond väljendas muret, et sõjavägi võidakse allutada tulevikus domineerima hakkavale SA formeeritud miilitsajõududele(kuhu 1934
1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks. Saades aru, et sõjaväeline riigipööre võib purustada tema ja ta partei plaanid tuleviku suhtes, asus Hitler tegutsema. 1933.aastal ei võetud ette mingeid puhastusi, rünnakuid ega sekkumisi, sest sõjavägi oli institutsioon, millega Hitler pidi olema ettevaatlik vähemasti niikaua, kuni riigipresident Hindenburg esines sõjaväe ustavuse võimaliku alternatiivina. Ei saanud ju välistada võimalust, et sõjavägi mingil kujul võimu üle võtab, sõjaväeline diktatuur sisse seatakse või isegi monarhia taastatakse. Hitler vajas sõjaväe tuge rohkem kui mis tahes riigiorgani oma. Ja seepärast polegi imeks panna, et kui sõjaväeline 14 juhtkond väljendas muret, et sõjavägi võidakse allutada tulevikus domineerima hakkavale SA
annaabi.ee 
