Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riietumise etikett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kanta, smoking, frakk, fraki, vesti, kingad, kindad, lips, kuub, mustast, särk, kutsel, rõivastus, ehted, etikett, pükste, daam, ülikond, noorpaar, kuut, gala, kuuest, püksid, peenest, riidest, särki, kikilips, nurkadega, valges, hallid, õhturidikül, peakate, sako, külalised, riietumise, britmarii, pulmas, nööbid, erijuhtumid, doktorikssigarite süütamise tikke, mis on tavalistest tikkudest tunduvalt pikemad. Sigarit ei süüdata kunagi tulemasinaga või küünla tulest! Erinevalt sigarettide suitsetamisest ei raputata sigarituhka väga sageli ning hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada tubaka põlemiseks vajalik temperatuur. Kui sigar kustub, pole viisakas seda koheselt uuesti süüdata. Kallist ja kvaliteerset sigarit ei jäeta pooleldi kasutatuna tuhatoosi. Riietus Millest koosnevad ülikond, frakk ja smoking. Visiitülikond koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside. Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad.
Veel hullem on olukord, kui ühel ja samal üritusel on kahel naisel seljas täpselt ühesugune kleit. See on juba täielik tragöödia. 2. Igapäevane tööriietus Valiku võimalus on kõige laialdasem igapäevases ja puhkeaja riietuses. Siin on tänapäeval lubatud peaaegu kõik. Samas on täheldatud, et sotsiaalsesse rühma kuulumine seab omad piirid, nt kui juhtub noore tütarlapse või noormehe igapäevaseks riietuseks olema vastavalt range kostüüm või ülikond ja lips, siis see kutsub eakaaslaste hulgas esile kaastundlikke pilke. Vastupidiselt eakas daam plastmasskõrvarõngastega ja nabapluusiga tekitab pigem muigeid. Populaarne kaasaegne rõivas on naistel kostüüm ja meestel kombineeritud ülikond, s.t eri värvi kuube ja pükse. Otstarbekas on jälgida, milliseid kombinatsioone kasutada. Kindlasti tuleks hoiduda triipude ja ruutude koos kasutamisest. Klassikaliseks kombinatsiooniks büroodes töötavate meeste jaoks on särk, püksid ja sobiv vest
Päeval kantakse reeglina (ka hõbedast ja kullast) ehteid, millel pole säravaid kivisid. Päevase pidulikuma sündmuse puhul võib alati kaela panna pärlid. Õhturiietuse juures kantavad ehted peavad kindlasti sobima nii tualeti kui meigiga nad võivad vikerkaarevärvides särada. Hoiduda tuleb vaid omavahel sobimatutest ehetest. Ärge end ehetega üle koormake!!!! NB! Piduliku õhtusöögi juures ei kanta sportlikku käekella. See reegel kehtib ka meeste puhul. Aga abielu- ja kihlasõrmust kantakse alati ja igal pool. Laulatussõrmus e. abielusõrmus, lihtne kullast võru, nagu me seda praegu kanname, tuli kasutusele alles 19. saj. keskpaiku. Enne seda kanti kihlasõrmust, mis pärast abiellumist täitis siis ka abielusõrmuse funktsiooni. Nii kihla- kui abielusõrmuse õige koht olevat vasaku käe neljandas sõrmes, kust vana-egiptuse uskumuse kohaselt kulgeb veresoon, vena amoris, otse
· Kutse mõõtmed 15x10 cm või 18,5x12 cm, kujundus erinevates maades erinev · Kutsel võib olla trükitud või pressitud asutuse logo, lipu või vapi kujutised · Nimed, aadressid, tiitlid peavad olema ÕIGED · Kutsed on ühe-, kahe- või kolmepoolsed · Vastuvõtu toimumise aeg paljudes riikides sõnadega, meil kirjutatakse kuupäevad ja kellaajad numbritega · Riietuse kohta märkus all paremas (vasakus) nurgas (tume ülikond, smoking, frakk) Vastava märkuse puudumisel valik vaba. · Aadress kutse paremas (vasakus) alumises nurgas · Vastuvõtu põhjus kutse keskel ühel real · Täiendav info alumises paremas (vasakus) nurgas · Kutse saadetakse alati ümbrikus, millel kutsutava nimi Võimaluse korral 2-3 nädalat enne, kuid mitte hiljem kui 1 nädal enne. · Kutsele vastatakse kohe peale selle saamist kas nõustumise või viisaka keeldumisega.
seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka
loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülajäänud õlu kõigi nelja tuule poole või mõrsjat vedanud hobusele pähe. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Sellest loodeti head lambaõnne, mõrsja leplikku südant või üksmeelset elu. Mõrsja heitis vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Igale lävele heitis mõrsja kindapaari. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma
peab asutuse juht, edasi kõneleb ehitusfirma juht, toimub lindi läbilõikamine. · Pidulik lõunasöök e DINEE korraldatakse alati mingisuguse sündmuse või kindla külalise auks: konverentside avamine ja lõpetamine, ettevõtete tähtpäevad, mitmesugused sündmused diplomaatilises korpuses, äriläbirääkimiste lõpetamine. Algab kella 19 ja 21 vahel, kestab kuni 2,5 h. Alati saadetakse kutsed ja kutsutakse külalised koos abikaasadega. Pidulik riietus mustast ülikonnast kuni frakini. Pärast tervitamist ja esitlemist juuakse aperitiivi. Lõunasöök on pidulik ja mitmekäiguline (eelroog, vaheroog, pearoog, dessert, juustulaud, kohv). Iga külalise ees on nimekaart ja menüü. · Pidulik õhtusöök e SUPEE - tähistatakse tähtsaid sündmusi või korraldatakse see mõne tähtsa ametiisiku auks. Kõige pidulikum vastuvõtuliik, mis dikteerib eelkõige ülipiduliku riietuse: mustast ülikonnast frakini, naistel pikk galakleit.
lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on kinnitatud, et sako ei ole pidulik ülikond, vaid härrasmehe külaskäiguriietus. Rahvusvahelises moepildis on aga sako taas populaarne. Varasematel aegadel oli sako elegantne päevaülikond, mida kanti enne kella kuut õhtul, siis tänapäeval ei vahetata sakot enam õhtuks fraki vastu. Riietumisnõuded ja -kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Ameerika Ühendriikides on smoking soositud peigmehe rõivastus. Smoking oma siidrevääride ja siidpaeltega pükste küljeõmblustel on pidulik, kuid mitte nii jäik kui frakk. Stiilne on must smoking, kuid peigmehele sobib suurepäraselt ka valge - see on ilus noore saleda meesterahva seljas. Särk võiks olla valge, rinnaesist sobiksid ehtima voldid
stiil ei piirdu ühel hooajal pakutavaga, vaid mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamisega. Minevik moe seisukohalt on igihaljas klassika, mis on alati moes ja moodustab nii naise kui ka mehe garderoobi raudvara. Olevik dikteerib ajakohased detailid, tulevik on ajavaimu ja tulevikutunnetuse tajumine, lisaks avangardsed nüansid. Saksa moenõustaja Waltraud Rang, kes muide annab nõu ka BMW müügimeeskonnale kogu maailmas, leiab: “Meestel on väga oluline valida ülikonna juurde lips, mis peale ülikonna värvi harmoneerub ka tema naha, silmade ja juuste värviga. Kui see tundub liiga keeruline, tasub valida lips, mis ennekõike rõhutab silmade värvi; ümmarguse näo puhul võiks härra valida suuremustrilise lipsu, kitsa näoga passib paremini triibuline.” Iga mood aegub, iga uus mood rikastab eelnenut või kaob jälgi jätmata. On aga riideesemeid, mis väikeste muudatustega detailides püsivad aastakümneid. Seda nimetatakse klassikaliseks garderoobiks.
variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat kinnitusnööridega sandaali, mille puutalla muudab painduvaks nahkhingedega varustatud murdekoht. 5
variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol. Jalatseid hinnati kõrgelt ja söögiajaks jalast ära võetud jalavarje ei jäetud mitte põrandale, vaid asetati pingile. 6.sajandil eKr tegid kingsepad ülikutele tellimise peale punasest, sinisest või mustast nahast sandaale, nöörsaapaid, pehmeid kingi ja pahkluurihma või ülespidi keerduva varbaosaga kingi. Ülespidiste nindega kingad olid kas kõrgelt kinni nööritavad või sügava väljalõikega. Naised kandsid Sveitsis Schönenwerdis asuvas Bally Muuseumis hoitakse nimetatud sajandist pärinevat kinnitusnööridega sandaali, mille puutalla muudab painduvaks nahkhingedega varustatud murdekoht. 5
on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud.
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena. Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka. Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate putkad, mis sätendavad klaas-asjakestest ja kassikullast, kolme tagumise ümber hagejate puhvpükstest ja advokaatide talaaridest läikima hõõrutud tammised pingid. Ümber saali, piki kõrget 8
oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!»
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
