Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised – Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) Sujuv ja müratu töötamine Lihtne ehitus ja kasutamine Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused – Suhteliselt suured mõõtmed Rihma väike tööiga
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei
· planetaarülekanded Hammasülekande eelised: · kõrge kasutegur ( kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne (muutumatu) ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. Hammasülekande puudused · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. Rihmülekanded Rihmülekanne koosneb kahest või enamast rihmarattast mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv (v.a. hammasrihmad). Rihmülekanded jagunevad: · kiilrihmülekanne · hammasrihmülekanne · ümarrihmülekanne · lamerihmülekanne Rihmülekande eelised · võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit)
Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. 2.1 Rihmülekande eelised: · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi 2.2 Rihmülekande puudused: · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga
· satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente · võimaldab saada suuri ülekandearve(1000 ja rohkem) Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest rihmarattast või enamst mis on asetatud võllidele ja lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse siis kui võllide vahekaugus on suur ja ülekandes ei ole nõutav konstantne ülekandearv /va. Hammasrihmad Rihmülekanded jagunevad · kiilrihmülekanne · hammasrihm · ümarrihm · lamerihm Rihmülekandedl on ka puudused · suured mõõõtmed · rihmal väike tööiga · rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv(va hammasrihm) · rihma pingusest tingitud suured koormused laagritel ja võllidel · staatilise elektri tekkimisoht tundlikus töökeskkonna suhtes Eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv mürata töötamine
tsentraalteljeks.) 17. Hõõrdejõud. Liughõõre. (HHmax) Coulomb'i hõõrdeseadused (I. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult nende pindade iseloomust (sile, kare) ning materjalidest. II. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga.) Hõõrdetegur. (Coulomb II.s.: HHmax=fN, kus f dimensioonita suurust nimetatakse hõõrdeteguriks N:a)kokkupuutuvad metallpinnad f= 0.2 b) rihmülekanded ehk nahk-metall f=0.4 c) jääl asetsev ree jää-metall f=0.03). Veerehõõre. (Silindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nimetatakse veerehõõrdeks). Veerehõõrdejõud. Veerehõõrdetegur. (Q k* (P/r) = Hv ,kus suurust Hv nimetatakse veerehõõrdejõuks ja kordajat k veerehõõrdeteguriks). 18. Raskuskese. (Lemma: Jäigale kehale mõjuva raskusjõu võib alati lugeda rakendatud selle raskuskeskmesse). Sümmeetriateoreemid (Teoreem I: Kui kehal on sümmeetriatasapind, siis
Fa1=2T2/d2 kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta paindepinge tekib väiksema ratta juures.: p=E/d1 kus E rihma materjali radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1=Fr2= Ft2 tan , kus on keerme profiilinurk teo elastsusmoodul, rihma paksus. Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, telgtasandis. kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete 62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. arvutus. Hõõrdeülekannete töös kasutatakse hõõrdejõudu, mis tekitatakse kahe sileda Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) hõõrdratta (vedava ja veetava) omavahelise kokkusurumisega. Hõõrdeülekanded on
väsimus. Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertzi teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud. Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Eelised: müratu töö; lihtne konstruktsioon, puudub määrimisvajadus- praktiliselt hooldusvabad; võime läbi libisemisega kaitsta end ülekoormuse eest, võimalus käitada mitmeid, seejuures mitteparalleelseid võlle. Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud.
· võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi Rihmülekande puudused · Suhteliselt suured mõõtmed · Rihma väike tööiga
18.Ühendus- ja ülekandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve) Sidurid: Sidurite põhiülesanne on kahe võlli (harvem võlli ja mõne muu detaili, näit. vintsitrummi) sidumine pöördemomendi ülekandmiseks. Lisaks sellele täidavad sidurid enamasti lisafunktsioone nagu koostamishälvete kompenseerimine, löögilise koormuse pehmendamine jne. Ülekandeid liigitatakse vedava ja veetava lüli vahelise kontakti järgi hõõrdumisega (hõõrd- e. friktsioonülekanded ja rihmülekanded) ning hambumisega (hammas-, tigu-, keermes-, kett- ja hammasrihmüle-kanded). Hammasülekanne on tänu headele tehnilistele näitajaile (vt.tbl. 1), suurele töökindlusele, kompaktsusele ja universaalsusele levinuim ülekandetüüp. Puudusteks võib lugeda suhteliselt keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi. Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks
tekkimist, näiteks peamasin seisma panemine. See jaguneb sellisena, et süsteem jääb automaatselt seisma. Või blokeering, milles takistatakse probleemi tekkimist või ei ole võimalik midagi käivitada, näiteks hammasrattad ei ole hambumises ja ei lase käivitada. Samal ajal on ka signalisatsioon töös. 60.Olulisemad tegevused ennem diiselmootori käivitamist. Tuleks vaadata: ·Mootori ja mehhanismide liikuvad ja kuumenevda osad oleks kaetud kaitsekattega nt sidurid, hammmas-, kett-, rihmülekanded ·Liikuvatel osadel ja mootorite silindrikaantel ei ole kõrvalisi esemeid ·Võllipeli on välja lülitatud ·Puuduvad torude ja toruühenduste lekked Enne käivitamist on vaja: ·Liikuvate osade ja silindrikaante lähedal ei viibiks inimesi ·Avada suruõhuballoonide ja -süsteemide klapid järjest, et ei tekiks rõhulööke ·Kategooriliselt on keelatud käivitada mootor suruhapnikuga ·Väikestel mootoritel käsitsi käivitamisel veenduda, et oleks tagatud automaatne käivitusseadmete
lõigul üle 10% kulunud terastroppe. Töö ajal: - tormise ilma puhul, vältimaks libisemist, tuleb põrandad ja restid katta vaipadega. - Enne diiselmootorite ja muude mehhanismide käivitamist tuleb need hoolikalt üle vaadata ja veenduda järgnevas. - Mootorite ja mehhanismide pöörlevate või liikuvate ja kuumenevate osade (hoorattad, dempferid, sidurid, hammas-, kett- ja rihmülekanded jt) kaitsekatted ja piirded oleksid kohal ja kinnitatud. - Liikuvatel osadel, mootorite silindrikaantel ja restidel poleks kõrvalisi esemeid. - Võllipeli on välja lülitatud. - Puuduvad torude ja toruühenduste lekked. Ülalnimetatud asjaolude ilmnemisel on peamasinate ja muude mehhanismide käivitamine keelatud kuni puuduste kõrvaldamiseni. - Diiselmootoreid ja mehhanisme tohib käivitada ainult vahimehhaaniku loal.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
