laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli
Keskenduda ei saa ka vaid erinevustele, vaid peaks keskenduma ka ühisjoontele. „Uurimus ei toetu lihtsalt isikuomadustele, vaid neile omadustele, mida inimesed kasutavad teistega suheldes.“ Ehk iseloom on ju individuaalne ning just suhtlemist teistega, mõtlemist ning mõttemaailma voolivad ju selle kultuuri, kus inimene elab, omadused ning eripärad. „Me ei suuda kunagi mõista muutumist, kui meil pole selget ettekujutust järjepidevusest. Kõigis sotsiaalsetes muutustes, samuti revolutsioonides on alati midagi, mis ei muutu.“ See väide tundub mulle kui üldtuntud tõde, kuid ometi pole ma seda endale iialgi lahti sõnastanud. Ei saagi ju näha muutust, kui me ei tea, kuidas varem olukord oli. Peame nägema ja määratlema järjepidevust, sest muidu on tõelist muutust raske näha ning analüüsida. Miks peaks uurima nii osa kui ka tervikut? Kuidas on omavahel seotud kultuuri erinevused ning sarnasused?
Üha suurema tähenduse omandas teadus. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.
Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Ka sellele küsimusele pole ühest vastust, sarnaselt uusaja alguse dateerimisega. Ühe võimaliku variandina on selle piiriks Esimene maailma sõda.
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad.
õnnestus pääseda. Kuid tema sõber ei sallinud teda enam. Tema ema ei tunnistanud noormeest oma pojaks enam. Kuna ta ei maksnud surnud isa ja venna eest kätte. Proosa- mahult väike , kaks romaani, ,,vürstinna Ligorskaja" ka petsorin. ,,meie aja kangelane" Luule- põhiteemadeks on armastus ,loodus, ühiskonna kriitika ja filosoofia. ,,türklase kaebed""kaukaaslasele" ,,minu deemon" ,,taevas ja tähed" REALISM: jõuab euroopa kirjandusse 19.saj. 30 aastatel, üheks põhjuseks pettumine revolutsioonides . saadakse aru ,et kõik tõi kaasa pettumuse. Ümberringi toimuvasse suhtuti kriitiliselt. Pahupooldse suhtuti nii,nagu see tegelikult oli. Romantism: selline elu nagu näha tahetakse kriitilise realismiga algab paralleelselt ka psühholoogiline realism. Psühholoogiline realism püüab uurida inimese olemust, mõtte ja tunde maailma. Nimi tuleb lad keelsest RES. Ese,asi, realis- esemeline .eestisse jõuab hiljem eduard vilde 1896 ,,külmale maale" sellest kasvab välja palju modernistlikke
Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta
Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest.
plaanide järgi(plaani majandus). Majanduses toimus laialdane industrialiseerimine. Põllumajanduses loodi kolhoosid. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. ,,Abistas" teisi riike kommunistlikes revolutsioonides. 6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad
Riik ja valitsemine Riiklikul alal isel. Uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga
Natuke leiab mahti enda harimiseks nt ladina keele vallas. Uurib ladina klassikuid ja on isegi korrlaiku ladinakeelse luuletuse kirjutanud. Loeb Poe'd, Shaw'd, romantikuid. 1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest
Natuke leiab mahti enda harimiseks nt ladina keele vallas. Uurib ladina klassikuid ja on isegi korrlaiku ladinakeelse luuletuse kirjutanud. Loeb Poe'd, Shaw'd, romantikuid. 1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest
1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused.inimest juhib alateadvus, mitte inimene ise, nagu senini arvati. I teadvustatud feminism euroopa kultuuris New woman. Suureneb seksuaalne vabadus. Viitab sõltumatusele ja iseseisvusele. Tehnoloogia kiire areng (telefon, telegraaf grammofon. 1895 kinokunst) Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka allakäigust, rahvas hääbub sõdades, revolutsioonides. Jõuti selleni, et teaduslikel rakendustel peab olema vastutus inimese ees. (sõjad, Teine maailmasõda, Hirosima, Nagasaki) Modernse kultuuri ambivalentsus mitmetähenduslik- tekkib kõrgkultuuri ja meelelahutus kultuuri vaheline pinge. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur 19 saj. lõpp -20 saj algus. Soopoliitika sõltumatuse idee naistel, seksuaalvabaduse suurenemine, tähistab hoiakud, mis jätab tagaplaanile emaduse, rahva tuleviku.
Isaak Levitan, kellele on o mane lüüriline loodusekäsitlus. ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laie m vai muelu suund, mis kunstis h õl mas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Ro mantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, m õistuspärasuses, igatseti ,, ära". Ro mantis m on täielik vastand klassitsis mile. Lihtsalt ö eldes klassitsis mis on esikohal m õistus, ro mantismis süda. Tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas o ma tundeid, kasutas fantaasiat
Piiri aga pole järsud -k/ü kui vastuseis masside osalemise ja mõju eest (totalitarismi uurija Hanna Arendt, masside uurija Ortega Y Gasset) - teiselt poolt eliididemokraatia vastu (Schumpeter: demokraatia miinimumdefintsioon aitab juhte vahetada) Nendest mõlemast tulenevalt taaselustumine 80ndatel: - NLiidu lagunemise kontekstis (Solidarnosc, Eestis ja mujal rohelised): inimesed (ühiskond) vs riik -Lääne-Euroopas ja Ameerikas: eliidi võimu ja manipuleerimise vastu. Lõuna-Ameerika revolutsioonides: populismi, klientalismi ja kaose vastu -Praegu tendents: vabatahtlik sektor (vrd uudissõna: vabasektor); PPP ehk ülesannete andmine ühendustele (eliidile meeldib) -Jätkuv küsimus: Kuidas hoida ühiskonda pidevalt avatuna? 15. ÜHISKONDLIK MUUTUS - Küsimus sotsiaalse muutuse kohta on ühel või teisel viisil iga sotsioloogilise teooria, isegi iga sotsioloogilise uurimuse koostisosaks * kuidas muutub ühiskond? Kas mingis teatud suunas? * mis on selle muutuse ajendiks?
saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki. Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1915. aastal jõudsid sakslased aga juba Riia alla ning Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. Seetõttu toodi maale palju vägesid; viimastel oli oluline roll 1917. aasta revolutsioonides. 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid märtsi alguseks kogu Eesti territooriumi. Mobilisatsioonid 28. juunil 1914 alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal reservistide tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste
annaabi.ee 
