Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnast...
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: ...
Retsensioon Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust "Kihluspidu". Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater. "Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS os...
Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites
Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud.
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
all detsembris 1999. Ugala teater Draamateater Ugala on teater Viljandis. Ugala asutati 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Teater Vanemuine Vanemuine on teater Tartus Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmezanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii draama, muusikaetendused kui ka ballett. Vana Baskini Teater Vana Baskini Teater on kutseline teater Tallinnas. Teatri asutas 2005. aastal Eino Baskin pärast Vanalinnastuudio likvideerimist. Rakvere teater Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. Teater sai alguse 1882. aastal, kui asutati Rakvere Näitlejate Ring. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 August Kitzbergi näitemänguga "Tuulte pöörises". Kasutatud materjalid: http://www.24tundi.ee/?id=58336 http://www.etv.ee/failid/22095.jpg http://et.wikipedia
* Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala Teater Uus Vana Teater Vana Baskini Teater Vanemuine VAT Teater Vene Teater Von Krahli Teater Võru Teatriateljee
Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida.Ta on abielus olnud näitleja Eino Baskiniga ja on lavastaja Roman Baskini ema. Hiljem olid elukaaslasteks Ilmar Tammur ja Gunnar Kilgas.Ital on üks poeg abielust Eino Baskiniga. Baskin ütleb, et Ever võib hinge tagant ära anda viimase veeringu, olles ise piltlikut öeldes näljas nagu kirikurott, ja seejuures teha näo, et just praegu tõusis ta söögilaua äärest vähemalt Versaille palees.Talle on looduse poolt palju antud ja muidugi ei ole ta ise seda jätnud."Ta armastab vaadata mitte ainult teatrietendusi või uudiseid, vaid on ka kirglik spordihuviline.
Ta on saanud palju tunnustusi ja preemiaid: 1985. aastal sai ENSV riikliku preemia näidendite: ,,Pilvede värvid", ,,Polkovniku lesk", ,,Armastus ja surm" ja filmide: ,,Naine kütab sana", ,,Nukitsamees", ,,Musträstaste saladus" eest. Detektiivi roll Ita Ever on miss Marple'it kehastanud kolm korda. Mosfilmi mängufilmis ,,Musträstaste saladus" (1983). ETV seriaalis ,,Miss Marple'i lood" (1990). Poja Roman Baskini tänavuses lavastuses ,,Mäng peeglitega". Miss Marple Ita arvates oli Mosfilmi Marple hästi energiline vanadaam. Toomas Kirsi teleseriaalis oli naisdetektiiv, aga väga hästi riietuv daam. Tema meelest on miss Marple selline mõnus vanem daam, kes elab vaikselt ja rahulikult ning jälgib silmanurgast olukordi, kuhu ta näiliselt juhuslikult on sattunud. Lisainfo Itast on välja antud kaks raamatut.
sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul
-> ehitati mitmeid hooneid: Algas optimistlikult. Pirita purjespordikeskus, hotell ,,Olümpia", Tln linnahall, postimaja, lennujaama uus hoone. Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne. 1987 tähistab uue ärkamisaja algust. Proosakeskne kümnend. Eksistentsiaalse suunitlusega. 28.aug 1987 Tln Hirvepargis avalik meeleavaldus, nõuti Molotov- Keskel toiduainetepuudus. Ribbentropi Pakti tühistamist. 14
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma män...
jpg 3. LUULETUS: Hainsalu, Lehte. Lapsed lennand tuulde. Tallinn: Eesti Raamat, 2003. 4. RISTSÕNA KÜSIMUSED: Tamm, Lembi. Keemia õpik 8. klassile 1. osa. Tallinn: Autoriõigus AS BIT, 2006. 6. ÕHU AVASTAMINE: Karik, Hergi. Leiutised ja avastused keemias. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2009. 6. 7. ROOMA ÕHK: Rooma õhk sisaldab kokaiini. Kättesaadav: http://www.minut.ee/article.pl?sid=07/06/01/230225 8. ANEKDOODID: esimene anekdoot: Baskin, Heino. Baskini anekdoodid. Kättesaadav: http://www.lll.ee/Lapsed/naljad/baskin.htm teine anekdoot: Anekdoot. Kättesaadav: http://www.takso.info/est/archives/161#more- 161
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis o...
Urmas Kibuspuu esimene töö kutselise näitlejana oli Voldemar Panso lavastatud Enn Vetemaa „Roosiaias“. See jäi Panso viimaseks tööks, Kibuspuu mängis seal Tiitu. Kohe, samal aastal alustas Urmas Kibuspuu oma praeguseni tuntud karjääri ka televisioonis, millest esimeseks lavastuseks sai Dagmar Normeti lastetükk „Kuidas kuningas kuu peale kippus“. Õige pea alustas Urmas Kibuspuu ka oma koomilisi rolle, koos Jüri Krjukovi ja Anne Paluveriga, tehes kaastööd Eino Baskini juhitud „Meelelahutaja“ trupis, kus esitati igas saates 6-7 humoreski. Kuigi Kibuspuu sai vaid 9 aastat näitlejana töötada, oli tal palju tööd nii Draamateatri näitetrupis, teleekraanil, kui ka filmilinal. Tuntuimateks lavastuste ja parimate rollidena jäid Urmas Kibuspuu puhul teiste hulgas silma nimiosa 1978. aasta „Harold ja Maude’is“ ja Celestin 1982. aasta „Savoy ballis“. Kuigi filmi- ja telelavastuste rolle ei võtnud kaasaegsed näitlejad oma arengu mõttes väga
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Kui kõik oli ära võetud, siis usku ei saanud võtta. Juut, kes vahetas usku, heideti juutide kogukonnast välja. 2. Verepuhtuse säilitamine. Juut abiellus oma rahvuskaaslasega, hoiduti segaabieludest, mis toovad kaasa sulandumise teiste rahvastega. 3. Juutide loomupärane edasipüüdlikkus tähtsate ametite poole, hea hariduse suunas et saaks hästi ära elada (advokaadid, teadus, pangandus, kultuuri sfääris- tippviiuldajad, Baskini perekond teatris, Eri Klas, maailma maletajad) 4. SIONISM juudi rahvusliikumine, 19 saj lõpus. Selle rajas juudi päritolu ajakirjanik Theodor Herzl. Arvas, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus pole antisemitismi, see oli sionistide peaeesmärk. Juudid ei tundnud end kuskil turvaliselt. Hakati looma sionistlikke organisatsioone, loodi näidis-õppefarme, et õpetada juudid taas tegelema põllumajandusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
