Lõpuks lasi Micky jalga, tuues ettekäändeks, et viib Justini ema koju. Ka Paige'il oli aeg põgeneda, sest Ruudi olevat nii hirmus mees, et käib vabalt kõik korterid läbi, et naine leida, ning siis oleks Paige'iga halvasti läinud. Teose puändiks oli hetk, mil Justin teatas Paige'ile, et läheb temaga kaasa. Neiu algul kahtles, kas Justin ikka suudab nii, tagasivaatamata põgeneda. Suutis, ja nad läksidki koos. Nii lõppeski Justini ja Julie-Ann'i kihluspidu ja ilmselt ka suhe. Mulle väga meeldis see etendus, kuna seal oli palju mulle tuttavaid näitlejaid ja muidugi ka minu suur lemmik Kadri Adamson, keda ma olen austanud juba mitmeid aastaid. Väga palju oli etenduses vaimukaid ütlemisi ja situatsioonikoomikat,mis kogu saalitäie naerma ajas. Samas oli lugu ka väga põnev ja usutavalt mängitud. Olen varemgi Vana Baskini Teatri etendusi vaatamas käinud, näiteks "Hilinenud pulmaööd" , kus oli samuti peaosas Kadri Adamson
Sõrmus antakse üle kinnises karbis, saaja avab karbi ning kinkija paneb sõrmuse sõrme. Valdavalt kantakse kihlasõrmust vasaku käe nimeta sõrmes, kuid see võib olla erinevate rahvaste juures erinev. Kihluse katkemise korral tagastatakse sõrmus kinkijale. Kui katkestajaks pooleks on sõrmusekinkija, siis sõrmust ei tagastata. Sõrmus tagastatakse ka abielulahutuse korral. (http://pulmad.ee/pulmad/pulmablogid/traditsioonid/kosjad-kihlused ; 31.12.2012) 1.2.2 Kihluspidu Kihluspidu korraldatakse perekonnaringis, et anda pruudi ja peigmehe sugulastele võimalus enne pulmi lähemalt tuttavaks saada. Kihluse puhul korraldatav lõuna-või õhtusöök või kohviõhtu toimub neiu vanemate pool. Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp.
KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda o...
Ta arvas,et kihludes saab ta kogu perega sugulaseks.Kui ema sellest Billele rääkis,ei tahtnud tüdruk algul kihlusest midagi kuuldagi.Tema jaoks oli Jasper liiga noor(Bille oli 15,Jasper 14) ja polnud üldse sellise välimusega,nagu tüdrukule meeldiks.Kuid lõpuks otsustas ta poisiga siiski kihluda.Ainult ütles emale,et abielluma ta temaga küll ei hakka.Tõenäoliselt Jasper abielluda ei tahtnudki.Tal oli lihtsalt vaja tunnet,et ta kuulub kuhugi ja,et teda armastatakse.Pärast kodust kihluspidu saadeti Jasper lennujaama kindla teadmisega,et Järgmisel suvel tuleb ta jälle nende juurde.Ja nad juba ootasid seda.
Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne
kopeerinud. · 1944 aasta juunis andis ta need edasi Katariinale lugemiseks. Neis oli mainitud palju ka tema enda vastu suunatud märkuseid, mistõttu La Chetardie saadeti kohe riigist välja. Preisi saadik vähem kui aasta jooksul ning Johanna pidi lahkuma pärast tütre pulmi. · Bestuzevist sai Venemaa keisririigi kantsler. Usuvahetus ja kihlus · 28. juuni 1744 võttis Katariina õigeusu omaks. · 29. juuni 1744 toimus kihluspidu Peetriga. Palverännak Kiievisse ja transvestiitide ballid Lehekülgedel 87 ja 88 valitseb ebakõla palverännakule teele asumise osas ja Razumovski mõisa jõudmisel. · Üsna mitteoluline peatükk, kuna räägib vaid palverännakust, mis sooritati üheskoos Kiievisse ning mainitakse ära ka õhtused ballid ja muud üritused, millel käidi. · Jelizaveta saab ooperietenduse vaheajal esimest korda Katariina peale armukadedaks
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas...
Hinnu otsustas et ei lähe. Ja rääkis Jütsile mis tal viga. Õhtul pidi Taavet Miina juurde tulema, suure rahakotiga, ja Jõtsil on plaan see ära varastada ja poiss ära nülida. Jüts ei ole nõus ona sõbraga kahekesi minema, sest neil võib abi vaja minna, ning ütleb Hinnule et ta peab ka tulema. Jüts räägib Hinnule tegeliku põhjuse miks Miina teda ei taha, et ta tahab Taavetit, sellepärast on ka plaan tema maha nülida, et kui Taavet Miina juurde jõuab siis on homme juba kihluspidu. Mis sa kostad? Hinn otsustab ümber et ei jää ikka koju. Jüts räägib Hinnule plaani ära kus ta olema peab, milline on Taavet ja kus rahvas on, et ta teaks arvestad mida teha ja riided on tal ka veel eraldi kaasas. Hinn tegi oma töö ära, oli väga vihane prõmmutas ja paugutas uksi, ja siis jooksis metaspoole minema. Miina sai teada milline Hinn tegelikult on, ta ei uskunud alguses et kas ta tõeati ongi selline, aga ta oli ehmunud, eit tahtis teda ju Hinnuga veel paari ka panna
2. Kas teil on kirikumaksud makstud? 3. Kas teie olete leeritatud ja armulaual käinud, et teie oskate ise kiriklikus vaimus elada ja oma tulevasi lapsi kiriklikus vaimus kasvatada? 4. Kas teie armastate teineteist? Nagu näha oli see kõige olulisem küsimus kiriku jaoks viimasel kohal. Kui kõik küsimused olid jaatavalt vastatud, siis öeldi noorpaar pühapäeval kirikus maha. Pärast kirikuõpetaja juures käiku peeti kodus maha kihluspidu. Sellest võtsid tavaliselt osa vaid lähemad sugulased ja sõbrad. Põhiliselt arutati tulevase pulma ettevalmistamist, pakuti paremaid sööke ja jooke. Igapäevaelus hakati järjest enam üle minema rahalistele suhetele. Aegapidi avaldus see ka pulmakommetes. Pruudile pulmas vajaminevad annid ehk veimed hakkasid asenduma rahaga. Kui pulmad juba paistsid, käisid peigmees ja pruut linnas poes. Mõrsjale osteti laulatuskleidi riie, loor ja sõrmused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
