Retsensioon Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust "Kihluspidu". Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater. "Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge.
Sõrmus antakse üle kinnises karbis, saaja avab karbi ning kinkija paneb sõrmuse sõrme. Valdavalt kantakse kihlasõrmust vasaku käe nimeta sõrmes, kuid see võib olla erinevate rahvaste juures erinev. Kihluse katkemise korral tagastatakse sõrmus kinkijale. Kui katkestajaks pooleks on sõrmusekinkija, siis sõrmust ei tagastata. Sõrmus tagastatakse ka abielulahutuse korral. (http://pulmad.ee/pulmad/pulmablogid/traditsioonid/kosjad-kihlused ; 31.12.2012) 1.2.2 Kihluspidu Kihluspidu korraldatakse perekonnaringis, et anda pruudi ja peigmehe sugulastele võimalus enne pulmi lähemalt tuttavaks saada. Kihluse puhul korraldatav lõuna-või õhtusöök või kohviõhtu toimub neiu vanemate pool. Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp.
looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab ainult ht ja ainukest Mercedest, ja kuna nende hine nn purustatakse, vannub krahv kttemaksu, mille sarnast on kirjanduses tnaseni raske leida. 19-aastane meremees Dants vangistatakse, kui ta peab Mercedesega kihluspidu. Krahvi rivaal, kes taotleb samuti ilusa katalaanlanna soosingut, ja kade ksualune on sepitsenud heskoos vandenu. Dantsi sdistatakse spioneerimises Napoleoni kasuks, kes oli tol ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali kinni, toimikud kaovad, Dants jetakse saatuse hooleks. Dants leiab saatusekaaslase ja liitlase kongikaaslase abee Faria nol, kellega veedab koos aastaid
Ta arvas,et kihludes saab ta kogu perega sugulaseks.Kui ema sellest Billele rääkis,ei tahtnud tüdruk algul kihlusest midagi kuuldagi.Tema jaoks oli Jasper liiga noor(Bille oli 15,Jasper 14) ja polnud üldse sellise välimusega,nagu tüdrukule meeldiks.Kuid lõpuks otsustas ta poisiga siiski kihluda.Ainult ütles emale,et abielluma ta temaga küll ei hakka.Tõenäoliselt Jasper abielluda ei tahtnudki.Tal oli lihtsalt vaja tunnet,et ta kuulub kuhugi ja,et teda armastatakse.Pärast kodust kihluspidu saadeti Jasper lennujaama kindla teadmisega,et Järgmisel suvel tuleb ta jälle nende juurde.Ja nad juba ootasid seda.
Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne
kopeerinud. · 1944 aasta juunis andis ta need edasi Katariinale lugemiseks. Neis oli mainitud palju ka tema enda vastu suunatud märkuseid, mistõttu La Chetardie saadeti kohe riigist välja. Preisi saadik vähem kui aasta jooksul ning Johanna pidi lahkuma pärast tütre pulmi. · Bestuzevist sai Venemaa keisririigi kantsler. Usuvahetus ja kihlus · 28. juuni 1744 võttis Katariina õigeusu omaks. · 29. juuni 1744 toimus kihluspidu Peetriga. Palverännak Kiievisse ja transvestiitide ballid Lehekülgedel 87 ja 88 valitseb ebakõla palverännakule teele asumise osas ja Razumovski mõisa jõudmisel. · Üsna mitteoluline peatükk, kuna räägib vaid palverännakust, mis sooritati üheskoos Kiievisse ning mainitakse ära ka õhtused ballid ja muud üritused, millel käidi. · Jelizaveta saab ooperietenduse vaheajal esimest korda Katariina peale armukadedaks
mees oli vend Edvin. Vend Edvin tänas jumalat, et ta oli Kristiina siia teele saatnud ning Kristiina aitas munga hobuse selga. Vend Edvin rääkis, et ta oli viimasel ajal üsna haige olnud ning nüüd on vist tema tund tulnud. Jørundisse jõudes viidi ta voodisse ning hoolitseti tema eest. Ühel keskööl, kui Kristiina istus vend Edvini voodi juures, ärkas viimane üles ja palus Kristiinal lugeda ette raamatut Neitsi Maarja imetegudest. Sel ööl suri munk. Kihluspidu otsustati pidada sügisel, kuid lükati mitmel põhjusel edasi ning see toimus alles uuel aastal. Kristiina polnud millegipärast nii õnnelik, kui ta oli lootnud. Ta kartis tuleviku pärast. Erlend külastas mitmeid kordi Jørundi talu. Kui aeg oli hakata pulmadeks valmistuma, mõistis Kristiina, et ta on rase. Mõni hetk pärast seda tuli Erlend neile külla, kuna tahtis juba praegu viia mõned asjad Raumsdali neemele. Isa Laurits sellesse nii hästi ei suhtunud oli ju
Hinnu otsustas et ei lähe. Ja rääkis Jütsile mis tal viga. Õhtul pidi Taavet Miina juurde tulema, suure rahakotiga, ja Jõtsil on plaan see ära varastada ja poiss ära nülida. Jüts ei ole nõus ona sõbraga kahekesi minema, sest neil võib abi vaja minna, ning ütleb Hinnule et ta peab ka tulema. Jüts räägib Hinnule tegeliku põhjuse miks Miina teda ei taha, et ta tahab Taavetit, sellepärast on ka plaan tema maha nülida, et kui Taavet Miina juurde jõuab siis on homme juba kihluspidu. Mis sa kostad? Hinn otsustab ümber et ei jää ikka koju. Jüts räägib Hinnule plaani ära kus ta olema peab, milline on Taavet ja kus rahvas on, et ta teaks arvestad mida teha ja riided on tal ka veel eraldi kaasas. Hinn tegi oma töö ära, oli väga vihane prõmmutas ja paugutas uksi, ja siis jooksis metaspoole minema. Miina sai teada milline Hinn tegelikult on, ta ei uskunud alguses et kas ta tõeati ongi selline, aga ta oli ehmunud, eit tahtis teda ju Hinnuga veel paari ka panna
2. Kas teil on kirikumaksud makstud? 3. Kas teie olete leeritatud ja armulaual käinud, et teie oskate ise kiriklikus vaimus elada ja oma tulevasi lapsi kiriklikus vaimus kasvatada? 4. Kas teie armastate teineteist? Nagu näha oli see kõige olulisem küsimus kiriku jaoks viimasel kohal. Kui kõik küsimused olid jaatavalt vastatud, siis öeldi noorpaar pühapäeval kirikus maha. Pärast kirikuõpetaja juures käiku peeti kodus maha kihluspidu. Sellest võtsid tavaliselt osa vaid lähemad sugulased ja sõbrad. Põhiliselt arutati tulevase pulma ettevalmistamist, pakuti paremaid sööke ja jooke. Igapäevaelus hakati järjest enam üle minema rahalistele suhetele. Aegapidi avaldus see ka pulmakommetes. Pruudile pulmas vajaminevad annid ehk veimed hakkasid asenduma rahaga. Kui pulmad juba paistsid, käisid peigmees ja pruut linnas poes. Mõrsjale osteti laulatuskleidi riie, loor ja sõrmused
annaabi.ee 
