Retsensioon „November” R. Sarnet
See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele
au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus,
mustus, lootusetus, roppus. Samas ei saa väita, et "November" teab mis masendav oleks: aeg-ajalt
saab ka nalja ja üleüldse on kogu teosel mõnevõrra absurdsevõitu maik küljes.”
Samuti olin mina arvamusel, et raamatut filmikeelde tõlkida võib olla üpris raske, kuna olles
„Rehepappi” ise lugenud, tundus selle raamatu filmipilti ümbertegemine keeruline ettevõtmine.
Seda kõike seetõttu, et on raske kujutada „Rehepappi” atmosfääri. Lisaks olid ka raamatus mõned
üleloomulikud tegelased(nt: Kratid, Vanapagan), kelle kujutamine võis olla küllaltki keeruline.
Nõustun Rammoga, et armastuslooks seda päris nimetada ei saaks, kuigi armastust ja valu seal on,
siis siiski jääb domineerima pimedus ja depressiivsus. Minule jättis sammuti teos, kuidagi absurdse