avad; lümfisooned (kitsamas mõttes) – kulgevad läbi lümfisõlmede, liituvad järjest suuremateks; lümfitüved (truncus lymphaticus) – tekivad mingi suurema kehaosa kõigi soonte liitumisest (näiteks nimmetüvi – alajäsemest, kaelatüvi – kaelast jne.) Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: A. Rinnajuha (ductus thoracicus) – ¾ kehast B. Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter) – ¼ Lümfikude (ka: lümfoidkude) on üks retikulaarse (võrkja) sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid jt. rakud. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või on koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6
Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi (karkassi)Makrofaagid: 10-20% sidekoest. Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena
järjestustega teisi tsütoplasmas olemasolevaid geneetilisi elemente (viirusi, plasmiide, transposoone, mitokondritest pärinevaid DNA-järjestusi). Võimalik, et see süsteem töötab kui “luud, mis pühib tsütoplasmast prügi tuuma kokku” või “jäävad harja külge kahjulikud pisikud kinni ja nad ei saa enam edasi tegutseda”. Kas selline võikski olla üks mehhanismidest, mis tagab horisontaalsele geeniülekandele omase rekombinantsuse, retikulaarse mosaiiksuse tuumas? Seente hulgast võiks otsida vastust ka küsimusele kuidas on tekkinud diploidsus. Näiteks kandseentel (Coryolus versicolor) on ühe raku mõlemad haploidsed tuumad võrdväärsed. Eose idanemisel moodustub ühetuumsete rakkudega haploidne hüüf. Haploidsed tuumad lähevad vastakuti läbi hüüfide vahele tekkiva anastomoosi, mille käigus mõlemad hüüfid muutuvad kahetuumseteks tänu sisserändava tuuma järjepidevale
Implitsiitne mõõtmine • - Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus) • - Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) IV LOENG 1. Alt üles ja ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile. 2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7
kogemuse õppimine ja endise kogemuse reprodutseerimine. Tegutsedes yhise tervikuna ja omavahel kooskõlastatuna, tagavad psyyhilised protsessid ja seisundid inimese paindlikult muutuva käitumise keskkonna tingimusele ja indiviidi vajadustele vastaval viisil Teadvusseisund on psüühilise aktiivsuse tase, millest sõltub tegelikkuse tunnetamise ja sellele reageerimise adekvaatsus ja ulatus. Unisusseisund sugeneb juhul kui retikulaarse aktiveeriva systeemi poolt kulgeb suurte poolkerade koorde vähese intensiivsusega stimulatsioon, mille tõttu suuraju koore rakkude erutatavaus väheneb ning koores hakkab levima pidurdus. Meeleolu seisund on pikemat aega püsiv emotsionaalne põhinivoo, mis sõltub inimese oluliste rahuldamise astmest. Psüühilise aktiivsuse seisund, mida või nimetada ka tahteaktiivsuse seisundiks, kujutab endast inimese tegevuse teadlikku suunamist mingi tema vajasuduste seisukohalt
- Isiksuse bioloogilised alused - Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele - Neurootilisus - Eysenck – N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest - Võib olla seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes - Parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga - Päritavus - Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel
ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude Paikneb nabaväädis (lootel), täiskasvanud imetajate organismis seda ei ole Koele iseloomulik hõredalt paiknevad haralised, pikkade jätketega rakud Intertsellulaarsubstants on konsistentsilt sültjas, mistõttu nimetatakse massi ka terminiga Whartoni sült Loote arengu hilisemates staadiumides ilmuvad intertsellulaarsubstantsi kollageensed kiud Retikulaarne sidekude Retikulaarse sidekoe moodustavad retikulaarrakud, mis on omavahel ühenduses jätkete abil – neist jätketest moodustub retikulaarse sidekoe võrgustik Retikulaarrakud on heleda tsütoplasmaga ja intensiivselt värvuva suure ümara tuumaga rakud Lümfisõlmedes, lümfisõlmekestes, tonsillides, põrnas moodustab retikulaarne sidekude organi sidekoelise toese e strooma
*Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid *Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 – spontaanne, 3 – kõnetamisel, 2 – valuärritusel, 1 – üldse mitte B – Parim motoorne reaktsioon 6 – täidab korraldusi, 5 – lokaliseerib valuärritust, 4 –
Võrkmoodustuse seisund on suurel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. Retikulaarse moodustise pikad projektsioonisüsteemid neuronid - mille aksonid tõusevad esiajju või laskuvad seljaajju reguleerivad kesknärvisüsteemi keerulisi funktsioone, sealhulgas valu tajumist ja kehahoiaku kontrollimist ning ärkvelolekut. Nimetatud pikkade projektsioonisüsteemide kaudu hoiab ajutüvi aktiivsuse taset, mis on vajalik sensoorseks teadvuslikkuseks, motoorseteks reageeringuteks ja käitumuslike olekutega seotud ärritusteks
(läbi naha ja tervete limaskestade ei tungi, õhu käes hukkub). Lümfisooned sarnanevad ehituselt ja omadustelt veenidele: · lümfikapilaarid · lümfisooned · lümfitüved Kehaosade tüved koonduvad 2 lõppjuhaks: · Rinnajuha inimkeha suurim lümfisoon, kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest. · Parem lümfijuha suubub paremasse venoosnurka, kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest. Lümfikude on üks retikulaarse sidekoe liik. Lümfikoe moodustavad kollageenkiudude võrgustik, seda tootvad fibrotsüüdid ja osalt kiududele kinnitunud, osalt vabad lümfotsüüdid, makrofaagid ja teised rakud. Lümfikoes toimub lümfotsüütide kloneerimine. Lümfikude esineb kas difuusse lümfikoena elundite seintes või koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud.
Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks)
Sotsiaalsus (S): inimesele on omane teiste usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade. Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu saavutamisele, mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja suunavad oma impulsse. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi - kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 4
Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks. Nende vaheseinte vahekohtades asetsevad lümfifolliikulid, millest suunduvad säsisse säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust. Lümfiurgete seinteks on väga suure fagotsütaarse aktiivsusega retikuloendoteliaalsed rakud, mis võivad eralduda ja muutuda makrofaagideks. Lümfiurgetes rikastub lümf lümfotsüütide ja plasmarakkudega. Üldiselt samasuguse ehitusega on ka Peyeri naastud ja mandlid. Lümfisõlmes toimub lümfi filtreerimine võõrkehadest, fagotsütoos, lümfotsüütide produktsioon ja antikehade moodustumine. Põrn
raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 spontaanne, 3 kõnetamisel, 2 valuärritusel, 1 üldse mitte B Parim motoorne reaktsioon 6 täidab korraldusi, 5 lokaliseerib valuärritust, 4 tõmbab
annaabi.ee 
