* ehituses: soojustamine, haljastus, päikesepaneelid, maasoojuspumbad * tööstuses tuleks investeerida tehnoloogiasse, mis säästaks energiat ja vähendaks saastet * vanad seadmed nagu külmikud, ahjud, pliidid, nõudepesumasinad tuleks vahetada uute vastu Alternatiivsed energiallikad päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroelektrijaamad, loodeteenergia, geotermaalenergia, biomassist saadav energia Inimeste eluviis Riigi energiapoliitika (tõhus energiatootmine) Ressursibaasi suurendamine Suurte energiavarudega riigid on mõjuvõimsad ning soovivad energiatootmist riigi kontrolli all hoida Kuna maailma energiavarud on lõppemas, on energeetika turul üsnagi pingeline aeg EL ja USA on suurimad kütusetarbijad maailmas Roheline energia on tulevik
tulemusena. Seetõttu on kirjanduse põhjal otsustades vähem kui pooled liitumistest tegelikult edukad. Viimaste aastate tuntumaid näiteid on lahutusega lõppenud Mercedeste tootja Daimler-Benzi ja Chrysleri ühinemine. Suurte firmade osadeks jagunemine ja uute sisenemine turule suurendab omakorda konkurentsi ja vähendab üksikute osaliste kasumeid, sest sellest osasaajate arv kasvab. Tootmise rahvusvahelistumisel taotlevad rahvusvahelised firmad ressursibaasi laiendamist, turgude hõlvamist, mitmesuguse hinnataseme ja mastaabiökonoomiaga seotud kasu saavutamist. Oluline on vähendada turukonkurentsi ka võistlejate ülesostmise ja tarneahelaga liitmise teel. Ülesostetavate valik on sageli ellujäämine liitumisel või allhankes osalemisel või väljatõrjumine valmistoodete turult ning tegevuse lõpetamine. Seda otsust on mõned eksperdid kirjeldanud kui valikut, mille üks võimalusi on mõni
arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: · majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; · inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. chryssy 14 Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning
inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); chryssy 15 rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna.
loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. 1992 Agenda 21 järgi on säästev areng valik, mis on ühtaegu: · Majanduslikult tasuv · Sotsiaalselt võrdõiguslik · Keskkonnasõbralik Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. x Tallinna Ülikool 1.1. Säästva arengu põhimõtteid Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Üheks peamiseks säästva arengu eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata
Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: · majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; · inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); · rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; · ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; · jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. NATURA 2000 Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise
2. keskkonnakatastroofide ilmnemise protsent on madalam, kuna selle vastu töötatakse süvenenult 2. 1. majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine 2. inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega) 3. rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine 4. ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades 5. jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine 3. 1. kasutan rohkem ühistransporti 2. annetan toidupangale 3. Ei küta tuba üleliia soojaks 4. 1. kodanike ligipääs keskkonnainfole 2. kodanike õigus osaleda otsuste tegemises 3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal 5. 1. keskkonnapoliitika olulised valdkonnad on keskkonnakorraldus, looduse
omavalitsuste arengukavades. Selleks on välja töötatud ühised strateegilised lähtekohad: majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega); rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; 7 jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. 8 2. Säästev areng Eestis
kohustusliku reservi nõue), sh panga kassas piisava sularaha varu taseme määramine ja hoid- mine. •laenuportfelli osatähtsuse piiramine bilansis. •Riskantsete laenude väljastamisest ja investeeringutest loobumine või nende edasilükkamine. •laenusaajate krediidivõime korralik analüüsimine. •laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega. •Võetavate hoiuste ja antavate laenude mahtude prognoosimine ning laenude tagasimaksmise graafikute koostamine. •Ressursibaasi stabiilsuse tagamine, nt konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete hoiuintressimäärade pakkumine, tähtajaliste hoiuste lõpetamine 30-päevalise etteteatamisega vms. •Uute hoiuste kaasamine ning laenude võtmine. •Kohustuste tähtaegade pikendamine. •Omakapitali suurendamine. lk. 293-310 27. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine
2. keskkonnakatastroofide ilmnemise protsent on madalam, kuna selle vastu töötatakse süvenenult 2. Mis on Agenda 21 eesmärgid? 1. majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine 2. inimkonna elukvaliteedi parandamine ning põhiliste vajaduste rahuldamine (tööhõive ja tervishoiu võimaluste tagamine, varustamine toidu, energia ja veega) 3. rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine 4. ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades 5. jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine 3. Tooge näiteid igapäevasest elust, kuidas saaksite ise kaasa aidata säästvale arengule. 1. kasutan rohkem ühistransporti 2. annetan toidupangale 3. Ei küta tuba üleliia soojaks 4. Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Århusi konventsioon? 1. kodanike ligipääs keskkonnainfole 2. kodanike õigus osaleda otsuste tegemises 3
arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Säästev areng – maailma foorumid: 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverents, kus riigid võtsid vastu Agenda 21 - maailma 21. sajandi säästva arengu tegevuskava aastani 2030. 1997. aasta ÜRO Peaassamblee Eriistung (Rio+5) New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002
4) maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele poliitilistele protsessidele; 5) 20.sajandi maailm on muutunud suletud süsteemiks. Kõik ajaloo suurimad sõjad on inimressursside ja strateegiliste võimaluste ebavõrdse jaotuse tagajärg. Mackinderi teooria kohaselt on maailma kõige tähtsam piirkond Euraasia, mis on tsiviliseeritud maailma „südamaa“ oma geograafilise asendi, suuruse, looduslike iseärasuste ja ressursibaasi tõttu. Klassikalise geopoliitilise teooria järgi kontrollibki maailma poliitikat see, kes kontrollib Euraasiat. (Berg, 1998) Seega juba 20.sajandi alguses ennustas Mackinder, et Euraasia piirkond, kuhu kuulub ka Kaukaasia, on väga tähtis. Nicholas Spykman (1869 – 1946) esitas Mackinderile vastu väite „südamaa debatile“. Spykman näeb Euraasia tõelist jõudu hoopis vööndis, mida Mackinder oli defineerinud „sisemiseks poolkaareks“ ning Spykman „äärismaaks“
· Ökosüsteemide, maastike võrgustik-rohealad-võrgustik · Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine NB! Tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi 5.3 Maakonna planeeringud Maakonnaplaneeringud Ruumilise arengu suunamine maakonnas, muuhulgas näiteks asustuse suunamine ja puhkealade ning nende kasutustingimuste määramine Põhiülesanne: Määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, Arvestades olemasolevat ja perspektiivset ressursibaasi; Määrata maa-alade üldised kasutus- ja arendustingimused 5.4 Üldplaneeringud ja detailplaneeringud Üldplaneering: · Kehtestab reeglid maa-ala kasutamiseks · Maakasutuse valdkonnad · Piirkonna tsoneerimise, tööstus piirkond, elamuehitus (korrusmajad), eramud, põllumaa, tuleviku ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne. Üldplaneeringu 7elementi · Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne. · Liiklus- transport, kommunifikatsioonid, teenindus, kaubandus jne.
arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987
annaabi.ee 
