docstxt/126816256499538.txt
RB1 131,4 131,4k 130k C 33nF 33nF 33nF L 250uH 250uH 250uH CK 7,5572nF 7,6nF 10nF CE 106,103nF 107nF 0,1uF RE 2k 2k 2k E 10V 10V Ik0 1mA 1mA R0e 3k 3k UE0 2V 2V RK 510 510 510 f 60kHz 60kHz Rsig 120 120 5. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik joonisena. Joonis 2. Mudeli sageduskarakteristik. 6. Maketilt mõõdetud võimendi resonantssagedus f0. Võrrelda tulemust mudelil leitud väärtusega. Vajadusel selgitada erinevuse põhjuseid. Mõõta pingevõimendus ku0 resonantssagedusel. Esitada saadud tulemused aruandes. Resonantssagedus mudelil f0=54.1808KHz Resonantssagedus maketil f0=58kHz Erinevuse põhjuseks on see, et maketile ei leidunud sama väärtusega elemente, mis mudelil paika sai pandud. Vastavad elemendid said valitud suhteliselt ligilähedased mudeli omadele
Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. 9 Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis? 10 Pinge/voolu jaotuste graafikud ja sisendtakistus avatud veerandlaineliini korral. 11 Mis on dipooli resonantssagedus? Kuidas sõltub resonantssagedus dipooli pikkusest? mida pikem on dipool, seda väiksem on resonantssagedus 12 Dipooli suunadiagramm. Antenni suunadiagramm on graafiline kujutis, mis iseloomustab antenni kiirgusomadusi sõltuvalt suunast Directional suunadiagramm on teatud suunaomadustega antenn nagu näiteks dipoolantennil (vt joonis üleval). Teatud suundades on kiirgus väga nõrk (dipooli tippude suunal), teistes suundades aga suur 3 ELEMENTAARNE VÕREANTENN 1.Mida kujutab endast võreantenn? 2
6. Ühendus- ja montaazijuhtmed 7. Tööriistad Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem R1 = 39,5 k E = 8V R2 = 15 k U E =1,5 V R3 = 500 I K = 0,003 A C1= 39 nF U BE0 ~ 0,7V C2= 39 nF U E =7 V C3= 39 nF 1) Resonantssagedus U Välj max = 4,24 V => f= 217 kHz f 0 = 217 kHz 2)Pingevõimendustegur U Sis = 100mV U Välj =4,24V U välj 4,24V ku = = = 42,4V U sis 100mV 3) Pooli induktiivsus C3=39nF f 0 = 217 kHz 1 1 f0 = L1 = 2 L1C 3 4 f 0 C 3 2 2 L1=13,79 H 4) Ribalaius ja hüvetegur fü=224kHz fa=210 kHz B= fü fa = 14 kHz f 217 kHz Q= 0 = = 15,5kHz B 14kHz
18 1450 9111 5.76 1.08 2.43 19 1600 10053 4.66 0.79 2.16 ω, s^-1 20 1850 11624 3.5 0.52 1.91 21 2000 12566 3.11 0.42 1.82 R= 50 Ω (generaatori sisetakistus) ωr= 6126 Hz resonantssagedus tabeli järgi (voolutugevus on max) C= 6E-007 F -> 0,59 μF ω1= 5607 Hz L= 0.045 H -> 45 mH ω2= 6718 Hz ∆ω= ω2 - ω1 = 1111 Hz 5.523448 Q= ωr/∆ω = 5.5 Arvutuslikult
................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 3. Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades selle alusel sageduse: Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning
See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina.
· Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm). · Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri numbri). 33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonant 35. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kvaliteet on rõhu füüsikaline omadus
Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e
mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel organitel ja kehaosadel on oma võnkesagedus, mis tekkiva antennipinge tõttu saab häiritud. Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ...) Mikrolainetehnika kavaldab aga kõik viis meelt üle, tema jaoks ei ole kaitsetõkkeid. Mikrolainete suhtes on inimene ,,alasti". Nad tungivad takistamatult kehasse ja organitesse. Madalasageduslikud väljad( 3- 3000 Hz) mõjutavad organismi kõiki bioelektrilisi protsesse, nad
0 30. Millises koormussirge otsas jõuab Q lõikepunkti? 31. Milline on väljundpinge siis, kui transistorlülitis puudub baasi vool? Konstantne suur 32. Kuidas nimetatakse lülitust fikseeritud emitteri vooluga? CE 5.3. Küsimused analoogelektroonikast 1. Milline seade on mittelineaarne? Seade mille väljund karakteristik on mittelinearne, diod, transidtor. 2. Millised seadmed on lineaarsed? Resistor 3. Kui mahtuvus ja induktiivsus on 0,1, millega võrdub siis resonantssagedus (ligikaudu)? f =1/(2**)=1.6 4. Loetle salvestusahela komponendid. Kondensaator, induktiivsus 5. Mida nimetatakse sageduskarakterisikuks? . 6. Kui K = 10, millega võrdub siis võimendus nimiribas? 10 7. Milline on sagedusriba tööstuslikes seadistes? MHz,GHz 8. Milline on sagedusriba audioseadmetes? kHz, MHz 9. Milline on sagedusriba mobiiltelefonides? MHz, GHz(300 MHz kuni 2 GHz) 10. Kuidas muutub võimendustegur negatiivse tagasiside korral? Väheneb 11
Seetõttu saaks ionosfääri ja maapinna vahele ühendatud voltmeetrit kasutada isegi kliima globaalse soojenemise mõõtmiseks. Kahjuks aga ei osata nüüdisajalgi ionosfääri pinget piisava täpsusega mõõta. 1992. aastal näitas aga USA füüsik E.R. Williams, et märksa reaalsem meetod maakera keskmise temperatuuri jälgimiseks oleks mõõta globaalse äikesetegevuse integraalset raadiosignaali ülimadalal sagedusel 7,9 hertsi, mis on ionosfääri ja maapinna vahelise lainejuhi esimene resonantssagedus. Õhu elektrijuhtivust põhjustavad õhus leiduvad ioonid. Lämmastiku või hapniku aatomi lõhub positiivseks iooniks ja vabaks elektroniks kas radioaktiivse või kosmilise kiirguse kvant. Elektron ei püsi õhus kaua vaba, vähem kui mikrosekundi jooksul kleepub ta ettejuhtuva hapnikumolekuli külge ja muudab selle negatiivseks iooniks.Ioonid põrkuvad molekulidega tuhandeid kordi üheks mikrosekundis ja selle põrgeteahelas toimub palju keemilisi reaktsioone, millest võtavad osa
Pinge luuakse mõõtesillal ja võimendakse kõrgsagedus vahelduvoolu pingega. Amplituudi ja faasi pinge (0° või 180 °) sõltub raudsüdamiku positsioonist. Väljundit kontrollib takt-generaator. Mahtuvusandur: Tööpinge 15V, 5V Efektiivne plaadi pindala määrab mahtuvuse. Kondensaator on osa resonantsi ja määrab resonantssagedus f väljalülitamiseks. Sagedusega pinge (f / V) muundurit on ühendatud pärast seda võrku ja see aitab muuta sagedust proportsionaalseks väljundpingega. Diferentsiaalvõimendi reguleeritav offset ja gain muudab väljundit konverterist pakkuda viimast väljundit, väljundi pessa. Asendi ja kiiruse andur: Tööpinge 15V, 5V Sellele plaadile on erinevaid kettaid.
Mikrolaineahju tähtsamateks komponentideks on transformaator, magnetron, küpsetuskamber ning pöörlev alus. Magnetron - Magnetron on seade, milles elektronid koondatakse negatiivselt laetud plaadile, kust nad hakkavad liikuma positiivselt laetud plaadi poole. Seadmesse asetatud magneti abil muudetakse elektronide liikumistee spiraalseks ning vahepeale asetatud antenni abil suunatakse osa kiirgusest küpsetuskambrisse. Elektronide trajektooride spiraalsus on vajalik, et luua resonantssagedus, mille abil muutub kiirgus praktiliselt kasutatavaks. Magnetroni kasutegur on ligi 6570 protsenti. (Sepp, T 2007) (vt Joonis 2) Joonis 2. Magnetroni skeem. (Vollmer et al 2004: 75) 9 Transformaator - Mikrolaineahju üheks oluliseks komponendiks on transformaator ehk trafo, mis muudab tavalise 220-voldise pinge kõrgepingeks(Sepp, S 2007).
See tähendab, et madala sageduse juures on ülekaalus mahtuvustakistus ja kõrge sageduse juures induktiivtakistus. Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures x L = xC , siis ka U L =U C . See tähendab, et U L U C = 0 . Pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Resonantssagedusel f0 on x L = 2 f 0 L ja 1 xC = . 2 f 0 C 1 See tähendab, et 2 f 0 L = , 2 f 0 C 94 Millest resonantssagedus 1 f0 = . 2 L C f0 resonantssagedus hertsides (Hz) L induktiivsus henrides (H) C mahtuvus faradites (F) Seda seost tuntakse maailmas Thomsoni valemina.
singnaaligeneraatorist G (joon a), siis võnkeringis salvestunud energiast osa muutub võnkeringi kaotakistuses soojuseks ja võnkumised sumbuvad. Vooluvõnkumiste amplituut väheneb seejuures eksponendi järgi ajakonstandiga: 1 Q 2 f 0 L , kus Q 2 f f 0 R 2f – võnkeringi läbilaskeriba f0 – resonantssagedus Mida suurem on Q, seda kitsam on läbilaskeriba ja seda suurem on ajakonstant ning seda aeglasemalt sumbuvad võnkumised. NT: Võnkeringi resonantssagedus f0 = 1 MHz ja Q = 100. Sel juhul löbilaskeriba f 0 1 106 laius: 2 f 10kHz Q 102 1 1 ja ajakonstant: 31,8sek 2 f 10 4 9
Madalatel sagedustel kasvab väljundpinge võrdeliselt sagedusega ja väljundsignaali faas on /4 võrra sisendsignaali faasist ees. Ülekandetegur detsibellides määratakse seosega K() [dB] = 20 log K(). [vaata | 9. Resonantsahelad. muuda] Pooli, kondeka ja takisti jadaühendus. Kogutakistuse ja voolu sõltuvus sagedusest. Resonantssagedus. Pingete liitumine ahela osadel. Ahela takistus resonantssagedusel. Ahel tõkkefiltrina. Rööpne võnkering. Voolud läbi kondeka ja pooli erinevatel sagedustel. Vool resonantssagedusel. Võnkeringi näivtakistus sõltuvalt sagedusest. Resonantskõver. Pingeresonants: toimub pingete liitumine nii, et nende pingete summa on null. Kui = 0, siis vool on ühine, ühesugune. vs = vv + jLi + i/(jC), mille jagades i-ga läbi saame, et kogutakistus komlekskujul
- Q = 1,50; - muutuvkoormused - M0 = M1 = 1,0; - plastne kandevõime; stabiilsus; (lähtudes fy -st) NB! Uus! - M2 = 1,25; - purunemiskandevõime (lähtudes fu -st); - Mb = Mw = 1,25 jne. - liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid Näiteks: - liialt suured paigutused või siirded (vt. EVS-EN 1993-1-1 Lisa NA) - vibratsioon; - resonantssagedus; - nihkumatu (hõõrdega) poltliite nihe jne. Koormuse osavarutegurid: G .ser = Q.ser = 1,0. Koormusest tingitud lõplik läbipaine wmax, juhul kui see on kahjulik, ei tohiks ületada allpool tabelis toodud piirläbipainet, kui konstruktsiooni iseloomt või kasutusviis ei eelda rangemaid nõudeid. Teras 1 14 wmax = w1 + w2 + w3 - wc ,
annaabi.ee 
