LOOVTÖÖ TEEMAL ,,STALINISTLIK NSV LIIT" Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht · Tegelastel peavad olema nimed (mida enam tegelasi, paiku ja situatsioone mängu tood, seda parem)
Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus, arutlus . Selles küsimuses, sel teemal, selle ülev ümber diskussiooni ei tekkinud. Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -
Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaazi iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus. Käsikirja, trükise, teatrilavastuse, filmi või muu sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang.
selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist reportaazi mõrvapaigalt, võib nähtud vaatepilt tekitada hirmu ja panna meid mõtlema enda turvalisuse üle. Sellisena on meedial meie üle tohutu mõjuvõim, kui me hakkame rohkem arvestama nähtuste ja ohtudega, mis eksisteerivad meie teadmata igalpool meie ümber, kuid just meedia kajastamise tagajärjel saavad aktuaalseks. Tihtipeale teeb meedia sääsest elevandi. Tõlgendades iga väikest pisiasja ülemaailmse ohuna tekitab see ainult paanikat ja mingit kasu sellest ei tule
Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonna ajakirjanduse eriharu. Alustas 1970 spordireportaaze käsitleva kandidaadiväitekirja koostamist, kuid jättis selle ajanappuse tõttu pooleli. "Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete
metroosse ja mina vankriga. Ja naine 50nendatest hakkas minu peale niimoodi karjuma üle terve vaguni nagu mina trügisin metroosse tipptunnil vakriga vagunisse. Mul hakkas nii kurb, kuigi ma võtsin seda kui isiklikku omapära konkreetselt inimeselt, mitte riigilt. Kolmandaks, neli last Julial ja Igoril on neli last, kuid kaksikud sündisid alles viis kuud tagasi. Igor sõidab väga tihti komandeeringusse, tema töö nõuab palju aega ja jõudu. Näiteks tema viis läbi reportaazi Ukrainas miitingute ajal Maidanil 2013 aastal. 2011 abikaasa oli presidendi vastuvõtul, kuhu Igor Taro oli kutsutud paljude teise ajakirjanikega. Julia tunneb uhkust oma mehe üle, kuid tunnistab et selletõttu et tal on niipalju tegemist, ei suuda ta perega piisavalt aega viita ja ta tihti peab lastega üksi hakkama saama. Mõnikord on see väga raske. Eriti raske oli esimene kuu pärast kaksikute sündi. Ma ei saa öelda, et mul on nõrk närvisüsteem, kuid see oli metsikuks pingeks.
"20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises
maailmasõda avastas maailm äkki Einsteini.Korrapealt omandasid tema relatiivsusteooriad millegi tavainimesele hoomamatu maine.Nagu David Bodanis oma võrratus raamatus Einsteinist mainib, ei muutnud miski mõistetavamaks, kui NY Times otsustas avaldada loo Einsteinist ja saatis teda intervjueerima golfireporteri.Miks spordiajakirjaniku sellest ei saa keegi tänaseni aru.Spordiajakirjanik ei olnud loomulikult suuteline süüvima Einsteini mõtete sügavusse ja ajas kõik segi.Üks tema reportaazi põliseks käibele jäänud eksitusi oli väide, et Albertil oli õnnestunud leida küllalt söakas kirjastaja, kes nõustus ära trykkima raamatut, millest kaksteist meest kogumaailmas aru saab.Polnud ju tegelikult ei kirjastajat, raamatut ega tarkadetosinat. Olulisim, mida erirelatiivsusteooria väidab, on see, et aeg ja ruum ei ole absoluutsed, vaid suhtelised, relatiivsed nii vaatleja kui ka vaadeldava suhtes
Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11. aastapäeva pidustusi. Uued ajakirjad. 1935 aastal hakkasid ilmuma populaarne naiste- ja kodunduseajakiri Maret ning ühiskondlik- poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all. Ajakirja Tänapäev viimane number ilmus 1940
ning liigutused, kuid raadios on vaid mikrofon käes, vastas on inimene ning sa pead temaga rääkima, pilti pole, sa pead vaid sõnadega hakkama saama. Raadio õpetab väga palju kuidas sõnadega hakkama saada, kuidas avada inimest jne.'' Kaspar: ''Saab öelda, et raadio on lihtsam kui televisioon?'' Marko: ''Ei saa öelda, võib öelda, et raadio on isegi keerulisem kui tele, sest pilti ei ole, pead ainult sõnaliselt hakkama saama. Raadio on mulle väga palju õpetanud reportaazi tegemist. Aga ei, raadi ei ole kergem kui televisioon, absoluutselt mitte.'' Kaspar: '' Olete olnud ka saatejuht sellistes TV-saadetes nagu `Paar', `Terevisioon', `Eurolaul' jm. Milline neist on olnud teile kõige meeldejääm?'' Marko: ''Seda on raske öelda, sest eks nad kõik on meeldejäävad, näiteks 'Terevisioon' oli väga pikk ja raske periood, tegime seda 6 aastat ja igal hommikul kell 5 ärgata jääb küll meelde
a. Geldof on iiri rahvusest rokklaulja. 1975 a. ühines ta ansambliga The Boomtown Rats. Geldofi tujukas iseloom ja bandi muusika sulasid hästi kokku Inglismaal valitseva pungivaimustusega ning band võeti päris hästi vastu. Ansambli kõige kuulsam singel oli "I Don't Like Mondays" '79, mis rääkis ühest San Diego teismelisest, kes haavas kaheksat koolikaaslast ning tappis õpetaja ja valvuri. 1982 a. mängis Geldof peaosa Pink Floyd'i filmis "The Wall". 1984a., olles vaadanud reportaazi Etioopia näljahädast, kutsus Geldof kokku 36 artisti üle maailma, et lindistada singel "Do They Know It's Christmas", mida müüdi 3 milj. eksemplari. Järgnevatel aastatel korraldas Geldof mitmeid heategevuslikke kontserte (Band Aid), mille eest löödi ta rüütliks ja anti Londoni ülikooli audoktori nimetus. 80-ndatel tegi ta veel ka mõned singlid, mis stiililiselt liigitatakse new wave'iks. Bob Geldof on ka tunnustatud teleprodutsent.1986 a. ilmus tema autobiograafia "Is that it?".
detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil. 9 Olulisim kuju Eesti raadios oli Felix Moor. Ilusa häälega kole mees. Tõi Eestisse improviseeritud reportaazi, lastetunnid, kuuldemängud. Oli väga andekas, aga ka napsimees, mistõttu ta vallandati mitmeid kordi, kuigi alati kutsuti tagasi. Moor oli hiljem ENSV-s teatri õppejõud, õpetas ka Moskvas koolituselt oli ta kutseline näitleja. 1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur.
Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840. lõpetas ülikooli. Tema tegevus oli laialdane, kuid põhiliselt tegeles keeltega (nt prantsuse). Alguses tahtis õppida loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal
Ta pakkus oma luuletusi ajalehtedele ja neid ka avaldati. 1840. lõpetas ülikooli. Tema tegevus oli laialdane, kuid põhiliselt tegeles keeltega (nt prantsuse). Alguses tahtis õppida loodusteadusi. 1854. aastast alates Helsingi Ülikooli ajalooprofessor, 1875-1878 ülikooli rektor. Rektorina ta suurt midagi ei teinud, seetõttu ei tehtud talle ka lahkumispidu. Oli ajakirjanik ühes ajalehes. Temas oli tugev ajakirjaniku soon, oskas väga hästi kirjutada. Võttis ajalehes kasutusele reportaazi. Sellest ajalehest sai populaarseim leht pikaks ajaks. Kirjutas palju loodusteemalisi luuletusi. Tema teostas on ka poliitikateemat. Kirjutas ajaloolisi romaane. Veel tuntum muinasjutuvestjana. Just tänu oam muinasjuttudele sai tuntuks. Kirjutas ka palju õpikuid. Võttis kasutusele järjejutu. Tõi ajalehte õudusjutud (ise kirjutas). 1844. sai alguse järjejutt "Igavene üliõpilane". Kõik, mida tegi ja kirjutas, avaldas ajalehes. 1846-50 oli õpetaja, samal
melanhoolne, nukker...luule nagu impressionistlik maal. Üks parimaid luuletusi ,,Sügislaul". Pilet XVIII · Remarque'i elu ja looming, ühe teose analüüs omal valikul Väikekodanlik, katoliitlik pere, kuhu sünnib. Hariduselt katoliiklikud seminarid. 1916 vabatahtlikult maailmasõtta, korduvalt haavatud. Tahab saada muusikuks või kunstnikuks, on raamatupidaja, kaubaagent, õpetaja, kaupmees, võidsõitja jpm. Reisib palju Euroopas, 1923. lehetoimetaja, kirjutab reklaami, reportaazi, reisikirju. Esimesed jutud ,,Unistuste pood", ,,Jaam horisondil". Kriitikud teevad maha, 1929 üleeuroopaline kuulsus romaaniga ,,Läänerindel muutuseta". 1931 ,,Tagasitee", samal aastal lahkub Saksamaalt. Kahe aasta pärast põletatakse Berliinis tema raamatuid. 38. a võetakse ära saksa kodakondsus, 39 läheb ameerikasse. Abiellub usas, selle kodakondsus. Vaheldumisi elab nii Euroopas kui USAs. Suri 1970 Sveitsis. Looming: (ise ei pea kahte esimest romaani millekski)
Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks tuntumaid reportaazide autoreid on ajakirjanik Madis Jürgen. rezissöör teatri või filmi lavastaja. reziistsenaarium kirjandusliku stsenaariumi esitus filmikeeles: tekst
Esialgu riik ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas esialgu mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja a jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes
Ajakirjanikud ja biograafid samuti valmistavad ette kasulikku infot spordis toimuva mõistmiseks. See informatsioon ei pruugi olla seotud sporditeooriaga ja ei ole avaldatud või anlüüsitud parimal viisil. Näiteks, üks ajakirjanik uuris ja kirjeldas spordis saadavaid kogemusi teismelise poisi kaudu, kes elab madala sissetulekuga piirkonnas. Ajakirjanik oli sotsioloogia eriharidusega ja ta andis ülevaate ning reportaazi selle noore inimese elust ja lähtus sotsiaalsest kontekstist. Tema kirjeldus rõhutas seda, et mida noor inimene spordiga tegeledes õpib, sõltub sellest, kes ta on, kus kohast on ta pärit, mis on osalemise motiiv, kellega nad mängivad ning kohtuvad mängu kestel ja mis juhtus mänguplatsil ning selle ümbruses mängimise ajal. Sotsiaalne maailm: Elamine spordis
annaabi.ee 
