Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamisek...
) 2. Luuletuse meeleolu on võrdlemisi masendav ja ahastav. ,,ja mitte ainustki sõrmust ja mitte ainustki kuldse kõrvaga karikat", need read viitavad väga selgelt ahastavale meeleolule, peegelavad tänamatut tööd. ,,korjan ja korjan ja korjan sel selgel hommikul", see rida peegeldab samamoodi masendunud meeleolu, kuna töö tundub lõpmatu ja mõttetu, eriti ilusal selgel hommikul kui võiks midagi muud teha. 3. Rannast leitud ,,praht" sümboliseerib prügi, reostusi, hoolimatut eluviisi. Inimesed on muutnud planeedi tehislikuks ja raske on leida paika, mis on täiesti puutumata jäänud tehismaterjalidest. ,,Sõrmused ja karikad" aga sümboliseerivad saavutust, puutumata ja puhast loodust. Kõik on ära puhastatud ning loodus on jälle tehismaterjalidest vabaks saanud ning särab ja hiilgab oma puhtuses nagu ,,sõrmused ja karikad". 4. Luuletuse pealkiri on ,,pärast tormi". Seda võib tõlgendada nii, et tormi on võrreldud
Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse
väga abivalmis, kuid on ka palju pätte ja kaabakaid. Eesti riigis juhtub ka väga palju auto õnnetusi, kus väga paljud inimesed saavad vigastada ning halvemal juhul isegi surma. Needki õnnetused põhjustame me ise, kuna oleme tihi hooletud või siis sõidetakse purjuspeaga autoga. Juhtub õnnetusi ka selliseid kui inimene on lihtsalt üleväsind ning jääb roolis magama. Eestis on ka väga ilus loodus mida inimesed ei kipu hoidma, küll on igasugu nafta reostusi mis tapavad kalu ja linde. On ka palju põlenguid kus saavad hukka jällegi palju inimesi. Põlengud tulevadki jälle eestlaste hooletusest, palju põlenguid tulebki just kustutamata suitsu konidest. Kui nüüd rääkida eesti kliimast siis see on väga niiske ning külm ja vihmane, kuid osa suvesid on ka väga soojad. Eesti räägitakse emakeeltena eelkõige eesti keelt kui ka väga palju on kuulda venekeelt.
Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Enamus tankerite ja laevade poolt põhjustatud reostused on tekkinud õnnetuse või inimliku eksimuse tagajärjel
valmistamiseks endale vett pudelitega kohale vedame. Nõnda on aga paljudes riikides. Meil on kõik hästi ka selles mõttes, et ka meie jõesängides voolab puhas vesi, mitte nagu Bangkokis. Igal aastal sureb maailmas veepuuduse või rikutud vee tõttu umbes 1,5 miljonit last ja kui vaadata põhjust miks see nii on, saame me vaid süüdistada iseendid, sest inimtegevus on see, millest on tingitud reostused. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel tekkinud niisuguseid reostusi, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud. Ühel pool maakera nõutakse tööstuselt reovee kogumist ja puhastamist, aga teisel pool maakera voolab iga päev looduses miljoneid tonne reovett ja igasuguseid saasteaineid. Umbes 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks. On tehtud uuringuid mille järgi aastaks 2030 elab iga kolmas inimene maailmas veepuuduses. Elanikkonna kiire juurdekasv ja rikaste riikide hoolimatu suhtumine
või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele, mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul
a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a. Kevadel uppus Vaindloo saare lähedal kaubalaev Runner 4, mille tanke seejärel tühjendati 8 kuud, merre sattus siiski enamus kütusest; 31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene Reostustõrje Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul Sündmuspaigale jõudmine 6 tunni jooksul Täiemahulise reostustõrjeoperatsiooni alustamine mitte rohkem kui 12 tunni jooksul Suure õlireostuse tõrjeks ei tohiks kuluda rohkem kui 2 ööpäeva Omada vähemalt 2000 m
suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta. Eestis on võimalik anda ära tasuta või sümboolse summa eest eelsorteeritud prügi selleks kohandatud jäätmejaamades. Jäätmete ladustamine metsa alla või tühermaale võib endaga kaasa tuua ulatuslike keskkonna reostusi ja riske, mille likvideerimine võib osutuda kallimaks kui nende ennetamine. Peale selle, et jäätmed risustavad ümbritsevat loodust, põhjustab see lisaks põhjavee reostust, taimedele kahjustusi, toitainete liigset kandumist pinnasesse, toksiliste ainete paiskumist keskkonda ja palju muud seetaolist. JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORD EESTIS Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium jäätmeosakonna eestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud
Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja saastame keskkonda. Tootes põlevkivist energiat tekivad jäätmed (tuhamäed), millega ei ole midagi peale hakata. Viimastel aastatel on tööstustesse võetud tehnoloogia puhtam ning kiirem. Neid kasutades paiskub atmosfääri palju vähem õhusaasteaineid ning vähem on ka heitveega keskkonda jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine. Eestil on ka suur panus looduse elurikkuse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimasel ajal on suurt rõhku pandud traditsiooniliste maaharimisvõtete kasutamisel põllumajanduses, mis ühendab omavahel keskonnahoidu , põllumajandusliku tegevust ja taimestiku ning loomastiku mitmekesisuse säilitamist. Ökoloogilise
mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6 Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked, tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7 Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik reostused jõuavad ookeanidesse ja maailmamerre, mis põhjustavad elustikule kahju.8
lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati kokku 99 merereostusjuhtumit. Kuid olenemata naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi.
d) keskkonnaseisundit Nafta saasteained lagundavad osoonikihti, tekitavad kasvuhooneefekti. Osad ained veega reageerimisel moodustavad happeid (näiteks vääveldioksiid). Kütusetööstuses esinevad sageli lekked, mille tagajärgi on raske korrastada. Kui on naftareostus, siis põhjustab see looduskeskkonna hävimist ja loomade suremist. Nafta kaevandamine on säästlik, aga kui seda hooletult teha, tekitab see raskelt likvideeritavaid reostusi, sest nafta levib kiiresti vees ja maismaal. Nafta fraktsioneeriv destillatsioon Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. See kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooneplaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes
sulama. Kõikidel Alpidest tulevatel jõgedel esineb üleujutusi. (overflow of french...) Prantsusmaal pole suuri järvi. Tähtsaim järvedest on Genfi järv, mis on suurim Alpides asuvatest järvedest ja Lac du Bourget, mis on suurim ja sügavaim järv Prantsusmaal. (prantsusmaa järved..2010) Veekogude puhtusega on olnud probleeme. Kõige rohkem reostub vesi argukultuurse tegevuse tagajärjel. On esinenud ka tuumaelektrijaama põhjustatud reostusi. (france water pollution...2000) KASUTATUD KIRJANDUS Sandall,P., Marlborough,V. (1999). Geographica. Australia: Random House. Prantsusmaa 2011 http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa [vaadatud: 24.03.2011.] France mountains 2010 http://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.france-pub.com/maps/map-mountains- france.jpg&imgrefurl=http://www.france- pub.com/emap2.htm&h=663&w=700&sz=79&tbnid=ZTNCLr4R_ghmBM:&tbnh=133&tbn w=140&prev=/images%3Fq%3Dfrance
Au sees on vanade traditsioonide jätkamine. Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks, seda tänu pingutustele tõsta linnaelu kvaliteeti. Rõhku on pandud veepuhastusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummikumaksudele ja puhkealade rajamisele. Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAmajakas, koorelahutaja, tellitav
Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’ Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol 9 Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanded Loodukaitse ülesanded on kaitsta inimesi ebanormaalse elukeskkonna eest ja säilitada loodust. Looduskaitse objektideks on haruldased taimed, loomad ja loodusvarad ning haruldased looduslikud objektid ja veel kaunid maastikud. Looduskaitse püüab palju ära hoida
suurenemise, mis omakorda põhjustab osooniauke ja kliimasoojenemist ja happsesademeid, mis viivad ookeanide hapsestumiseni. Samuti mängib selles rolli intenssivistunud põllumajandus, kus kasutatakse palju väetisi , mis satuvad ookeanidesse ning põhjustavad seal orgaanilise aine vohamise(eutrofeerumise). Kemikaalid satuvad ka veeringesse, sealt kaudu ka pinnasesse, põhjustades reostusi, mille tulemusena muutub osa magevett tarbimisõlbmatuks. Inimetegevus koormab ökosüsteeme ning häirib nende lülide ebanormaalset toimimisviise põhjustades sellega aineringe häireid(süsiniku ja lämmastiku häireid). 17. Millistes maailma piirkondades on eelpoolnimetatud keskkonnaprobleemid kõige tõsisemad täna? Mis võib kaasa tuua nende leviku laienemise tulevikus? Kuhu nad laieneda võivad?
krist. Lah hästi org lahustites. Happed - tuntakse 8 põhitüüpi P happeid, H3PO4 - värvitu veega segunev viskoossne vedelik, H3PO2, H3PO3, H4P2O7, (HPO3)x Vesinikuga PH3- fosfaan - värvitu küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas; P2H4 difosfaan – värvitu lenduv õhus süttiv vedelik. Hallogeeneidega-väga palju. Kasut. : mõndade sulamite koost. valge f-suitsutekitajana, pommid, süüte vahendid.; punane f- tulekustut, hõõglambid. P võib põh reostusi - vee vohamine. Arseen(As)- Avastajaks A. Magnus 1250, juba aantiikajal mürgina. Looduses 1stab.isotoop. As esineb harva ka looduses lihtainena - must mineraal. Tavalisemad on väävliühendid. Kasut meditsiinis (salvasaan – süüfilise raviks), samuti leidub paljudes eluskudedes. Allotroopidest püsivaim: hall arseen-meenutab metalli. As on keem aktiivne hapnikus ja õhus (juba toatemp.oksiidikiht). Levinuim ühend: As 2O3, kasut teiste As sulamite saam. As reag
tegelema oma majandustsoonis kalavarude uurimisega. Varude järgi jaotatakse igal aastal riikidevahelisi püügikvoote. See on oluline, et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 15 Kokkuvõte Vee reostumine on meile kõigile suureks probleemiks. Inimene on muutunud keskkonda kogu oma eluaja jooksul. Pidev tehnika edasi arenemine on kaasa toonud mitmesuguseid reostusi meie looduses. Üheks kõige suuremaks probleemiks on hüdrosfääri reostumine. Veekogude reostus mõjub erinevatele organismidele isemoodi. Merevee rikastamine toitainetega põhjustab sinivetikate suurt vohamist. Sinivetikad toodavad toksiine ning on organismile kahjulikud, tekitades erinevaid haiguseid. Eutrofeerumise tagajärjel muutub kalade elukeskkond halvemaks, kuna vees olevate vetikate hulk kasvab, muutub vesi hapniku vaeseks
1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. Tähtsaim lastimispiirkond on Pärsia laht, kust naftat viiakse peamiselt Euroopasse, Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Lisaks tankeriõnnetustele satub naftat merre ka mööda jõgesid (pool) või laevatsisternide pesemisvee või nn. pilsiveega (u. 1 milj. tonni). Kuigi Läänemeri, nagu ka paljud teised on nn. keelatud tsoon, kus pilsivett ei tohi merre lasta, juhtub siin igal aastal korduvaid reostusi. Läänemerre satub 50 000 ...100 000 t naftat peamiselt maalt või lekkivatelt laevadelt. Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t.
annaabi.ee 
